EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAALEHT (Messileht): Euroopa Liidu ÜPP muudatused peavad ajaga kaasas käima

Allikas: Maaleht (Messileht)
7. aprill 2011. a

17. märtsil arutati põllu­majanduse ja kalanduse nõukogu istungil minist­rite nõukogu deklarat­siooni eelnõu, mis võttis kokku ÜPP (ühise põllu­majanduspoliitika) muudatuste poliitiliste arutelude tulemused.

Nõukogu järeldused on märgili­se tähendusega poliitikasuuniste levitamisel nii europarlamendile kui rahandusministritele. Rääki­mata komisjoni ametnikest, kes suuniste põhjal peaksid hakka­ma õigusaktide eelnõusid välja töötama.

Siiski ei saavutatud põlluma­jandusministrite seas täielikku üksmeelt ning dokument nime­tati vaid eesistuja riigi järeldus­teks seni toimunud debattidest.

Põhimõtteliselt on kõigi liik­mesriikide esindajad nõus, et järgmise rahastamisperioodi eel tuleks poliitikainstrumente ko­handada. Sest maailm meie üm­ber on muutunud ja maksumaks­jate raha kasutamise sihipärasus järjest olulisem.

Kolm probleemi, kolm eesmärki

Detailides on ootused muutus­te osas erinevad. Diskussioonide aluseks olevas Euroopa Komisjo­ni teatises* on välja toodud kolm probleemi:

  • maakera elanikkonna kasvu tõttu toiduainete nõudluse kasv; kliimamuutuste tõttu toimuvad muutused toiduainete tootmise tingimustes eri regioonides ja toi­duainete hindade hüplikkus (ingl к volatility ehk volarülsus);
  • jätkuv tõusutrend ning selle ot­sene seos fossiilsete kütuste nap­puse ja hinnatõusuga.

Eeltoodust tulenevalt on polii­tikadiskussioonil kavandatavate­le muutustele seatud kolm põhi­list eesmärki:

  • tagada elujõuline toiduainete tootmine;
  • tagada loodusvarade jätkusuutlik majandamine ja toimetu­lek ldiimamuutuste mõjuga;
  • tagada kogu ühenduse tasakaa­lustatud territoriaalne areng.

Otsetoetustes oodatakse muutusi

Olulisema osa ÜPP toetusabinõude seas moodustavad otsetoetused, kus meie ootame suurimaid muutusi, kuid ka eriarvamused riikide vahel on suurimad.

Juba Euroopa aluslepingus sä­testatud eesmärgile tagada põl­lumajandusega tegelevatele isi­kutele stabiilne sissetulek ja tar­bijatele mõistlikud toiduainete hinnad, on keskkonnteadlikkuse kasvuga lisandunud kestlik (jätkusuutlik) loodusliku ressursi ka­sutus, mis peegeldub ka ÜPP tu­levikku puudutava dokumendi seisukohtades.

Otsetoetuste põhimõtete osas väidab arutelu aluseks olev tekst, et tuleb eemalduda ajaloolistest 1990ndatesse ulatuvatest toetu­se määramise alustest. Uued kri­teeriumid peaksid olema ühelt poolt majanduslikud, et täita ot­setoetuste põhifunktsiooni sisse­tuleku toetusena, teisalt aga ka keskkonnaalased, et pakkuda ühiskonnale avalikke hüvesid.

Tuleviku otsetoetusi käsitle­takse kui mitmetahulise ülesan­dega makset selle eri elementi­de kaudu.

Põhiline sissetuleku toetus (baastoetus) tulevikus oleks jät­kuvalt tootmise kohustusega si­dumata otsemakse, mille taotle­mise õigus põhineb ülekantava­tel toetusõigustel.

Toetusõigused on seotud ka­sutatava põllumajandusmaa pindalaga ning nõuetele vasta­vuse nõuete täitmisega (s.t sar­nased nende õigustega, mida Eestis alates 2007. aastast raken­datakse täiendavate otsetoetus­te osas).

Samas on tekitanud problee­me mõne taotleja väga suured toetussummad. Jälle kord on tõstatatud mõte, et tuleks kaalu­da maksimaalse määra kehtesta­mist individuaalsele otsetoetuse summale, parandamaks makse­te jaotumist põllumajandustoot­jate vahel.

Uue mõttena on esitatud väi­ketootjate toetus, et kergendada halduskoormust, samaaegselt parandades väike- ja mikrotootjate juurdepääsu toetustele.

Jätkuvalt soovitakse tõhus­tada ja rõhutada keskkonna­alast tulemuslikkust kohustusli­ku keskkonnasõbralikkuse kom­ponendi kaudu. Kas siis eraldi tingimustena või nõuetele vasta­vuse tingimuste kaudu. Võimalik on ka lisatoetus looduslikust eri­pärast tingitud piirangutega piir­kondades.

Taotletakse mõningast võrdsust

Seniste arutelude alusel võib öelda, et komisjon on võtnud suuna mõõdukale otsetoetustasemete lähendamisele liikmes­riikide ja regioonide võrdluses. Kuid samas soovitakse arves­tada liikmesriikide ostujõudu, elatustaset vms majandusnäitajat teatud paranduskoefitsiendi­na sinna juurde, kasutada nen­de sõnul nn pragmaatilist lähe­nemist toetuste tasemele.

Paranduskoefitsienti rakenda­taks ELi keskmise taseme suhtes ning see võib ulatuda eri ütlus­te kohaselt 0,2-0,35. Arvutuste järgi on kõikide üleminekuaega­de lõppu arvestades ELi keskmi­ne hektarimakse ühenduse põl­lumajandusmaa hektari kohta li­gikaudu 270 €.

Seega peaks minimaalne tu­leviku hektarimakse Eestis, esi­algselt väljaöeldu alusel, olema 170-180 € hektari kohta. See eeldaks madalama tasemega ot­setoetusi maksvates riikides toe­tuse suurenemist ligi 50-70%, kuid seda seni kõrgema toetu-setasemega riikides makstavate toetuste vähenemise arvelt.

Eesti soovib suuremaid toetusi toidutoojatele

Eesti on väljendanud poolehoidu mitmekiliilise otsetoetuse mudelile, kuid peab eriti oluliseks, et toetuse suurust määratlevad põ­himõtted oleksid läbipaistvad ja ühetaolised kõigi liikmesriiki­de põllumajandustootjate jaoks ning lähtuksid tema panusest ühiskonnale.

Põllumajandustootja osutab ühiskonnale avalikku hüve toi­duainetega kindlustatuse ja sel­leks põllumajandusmaa väärtu­se säilitamise kaudu. Meie arva­tes tuleks täismahus otsetoetust maksta nendele põllumajandus­tootjatele, kes panustavad toidu­ga kindlustamisse, täites seejuu­res kõiki asjakohaseid ELis keh­testatud keskkonna, taimetervise, loomade heaolu jt tingimusi.

Neile, kes tegelevad üksnes põllumajandusmaa hoidmisega heas põllumajanduslikus ja kesk­kondlikus korras, tuleks maksta toetust vähendatud mahus. Ehk siis avalik hüve on suurem juhtu­del, kui põllul toitu toodetakse.

Ettevaatlikud oleme olnud põllumajandustootjate suuru­sest tuleneva erikohtlemise osas. Leiame, et olulisem on vahe palgatööjõudu kasutava ettevõtte ja peretalu vahel, mitte ettevõtete liigitamisel maakasutuse suuru­se või peetavate põllumajandus­loomade arvu alusel.

Lõplikud otsused selguvad lä­hema aasta või poolteise jook­sul (koos konkreetsete rakendusreeglitega). Ometi saab juba praegu öelda, et toidutootmise ja põllumajandusliku tegevuse täht­sus kasvab veelgi ning seda toeta­vad ka ajaga kaasas käies muutu­vad toetusabinõud.

Lähtuvalt suhteliselt madala­mast toetuste tasemest on meie põllumehel raskete läbirääki­miste tulemusena suure tõenäo­susega siiski vaid olukorra para­nemist oodata.

* Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuproblee­mide lahendamine, 18.11.2010.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo