Erinevate organisatsioonide esindajad ÜPP-st ja selle tulevikust (VIDEOD)
Allikas: Videolood ÜPP tuleviku teemalisel seminaril (6. aprillil 2011), intervjueeris Krista Kõiv ja filmis Erik Lööper, maaeluvõrgustik
12. aprill 2011. a
Maaeluvõrgustiku üksus uuris ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemalisel seminaril (6. aprillil 2011, Jänedal) osalenutelt nende arvamusi EL ühise põllumajanduspoliitika kohta - mis on hästi ja mida kindlasti võiks järgmisel perioodil muuta.
Jaak Herodes, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse aseesimees
Hea on see, et meil on Euroopa ühine põllumajanduspoliitika, mis ühisel turul seab ühised reeglid ja sekkumine riikide poolt on suhteliselt väike. Järgmisel perioodil peaksid kindlasti võrdsustuma toetustasemed, samuti peaks võrdsustama tingimusi väike- ja suurtootjate vahel. Selleks et säilitada maal sotsiaalset struktuuri ning pereettevõtteid, tuleks seada teatud piirangud suurtele tootjatele.
VIDEO:
Juhan Särgava, Eestimaa Põllumeeste Keskliidu president
Meeldib väga see, et on teatud ettearvatus kõigis regulatsioonides ja süsteemides. See annab kindlustunde, et kõik toimib. Järgmisesse perioodi vaadan kahte sorti ootustega: ühelt poolt peaksid meie toetustasemed liikuma EL keskmistele lähemale ning teiselt poolt ootan, et lihtsustuks bürokraatlik pool, samuti peaks muutuma lihtsamaks seadusandlus, et ka meie lihtne talumees sellest aru saaks.
VIDEO:
Aivar Niinemägi, Leader Foorumi eestkõneleja, PAIK
Mida on Leader andnud ühisele põllumajanduspoliitikale? Leader on sidustanud maaelu laiemalt, on tekkinud tugev alt-poolt üles tulev initisatiiv, on näha häid koostöö elemente kohalike omavalitsuste vahel ning järjest enam jõuab Leader ka põllumajanduslike teemadeni. Järgmiselt perioodilt ootan rohkem koostööd igal tasandil.
VIDEO:
Silvia Lotman, Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Ühine põllumajanduspoliitika keskkonna osas on hea, sest on palju meetmeid, mis on otseselt keskkonnakaitsega seotud, nt poollooduslike koosluste hooldamise toetamine. Samuti on tavapõllumeestele tutvustatud keskkonnameetmeid, kuidas tavapõllumajandust muuta keskkonnasõbralikumkas, see on hea sissejuhatus järgmiseks perioodiks. Selge on see, et nii maailma, Euroopat kui ka Eestit ootavad ees suured muutused, sest keskkonnaressursid on piiratud ning saastatus suureneb. Peame tegema kogu ühiskonnas päris suuri muutusi ning loodame, et ühine põllumajanduspoliitika suudaks neile küsimustele vastata ja suudaks ülemineku keskkonnasõbralikumaks muutumise osas põllumajandustootjatele võimalikult pehmeks muuta. Loodame, et keskkonnameetmed lähevad ÜPP-sse tõsisemalt sisse ning toimuks põllumeeste koolitus keskkonnateadlikkuse suurendamise osas.
VIDEO:
Ants Varblane, Eesti Erametsaliidu tegevdirektor
Mis on praeguses ühises põllumajanduspolitikas metsale head? Praeguses Eesti maaelu arengukavas on metsasektorile suunatud investeeringute toetus, saab hooldada noorendikke ning saab kasvatada tulevastele põlvedele head majandusmetsa. Samuti on hea, et Natura aladel olevatele metsadele on eraldi toetusskeem. Järgmise perioodi ettevalmistustes räägitakse palju toetuste rohelisemaks muutmisest, leiame, et ka mets on see, mis saab seda poliitikat muuta rohelisemaks. Kui täna räägitakse esimeses sambas otsetoetustest põllumajandsumaale, siis ei ole ju mingit takistust, miks ei võiks olla ühtset pindalatoetust heas keskkonnaseisundis olevale metsamaale.
EST / Maaeluvõrgustiku teenistus / Maaeluvõrgustik / EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013 / TEEMALEHT: Ühine põllumajanduspoliitika 2014-2020 / TEEMALEHT: Ühise põllumajanduspoliitika 2014-2020 arutelud (2010-2013) / ÜPP reformi teemaliste artiklite arhiiv
22. mai 2014 Valitsus kiitis heaks uue maaelu arengukava Allikas: Põllumajandusministeeriumi pressiteade
19. mai 2014 Maaelu areng 2014-2020 - Euroopa Komisjoni uus portaal Allikas: ENRD Uudiskiri
30. aprill 2014 Maaelu arengukava sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu Allikas: Põllumajandusministeeriumi pressiteade
7. jaanuar 2014 Eelmise aasta lõpus jõustusid põllumajanduspoliitika reformi EL tasandi õigusaktid Allikas: Maaeluvõrgustik, Krista Kõiv ja Reve Lambur, Põllumajandusministe
Euroopa Komisjon on võtnud plaani vähendada põllumajandustootjate halduskoormust ning on tausta uurimiseks käivitanud veebiküsitluse, et otse põllumajandustootjatelt koguda nende seisukohti.
Veebipõhine küsimustik ÜPP lihtsustamise kohta on avatud 7. märtsist kuni 8. aprillini kõigis EL keeltes!
Vasta küsimustikule SIIN
Küsitluse läbiviimise eesmärk on mõista, millise koormuse panevad põllumajandustootjatele ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) alusel antava rahalise toetusega seotud menetlu
Seirekomisjoni hinnangul on ühise põllumajanduspoliitika strateegiagakava käivitumine olnud ootuspärane, tõdeti 7. veebruaril toimunud maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023–2027 seirekomisjoni istungil.
Seirekomisjoni istungil tutvustati ÜPP strateegiakava 2023. aasta tulemusaruannet, kus toodi välja, et strateegiakava esimesel rakendamise aastal keskenduti perioodi ettevalmistustele. Eelmisel aastal käivitus 29 ÜPP strateegiak
Otsitakse eksperte
EL ÜPP võrgustiku
taastuva põllumajanduse fookusgruppi
Fookusgrupiga liitumise soove saab esitada 11. septembrini 2023>>
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustik (EL ÜPP võrgustik) ootab taastuva põllumajanduse eksperte osalema taastuva põllumajanduse (Regeneartive Agriculture for Soil Health) fookusgruppi. Eriti oodatud on praktikud ja põllumajandusettevõ
Otsitakse osalejaid
Euroopa ÜPP võrgustiku
ÜPP strateegiakavade seirekomisjonide teemalisse töörühma
Töörühmaga liitumise soove saab esitada 24. augustini 2023>>
Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamise kontaktpunkt alustab uue temaatilise töörühmaga, mille teemaks on ÜPP strateegiakavade rakendmine - seirekomisjonid (Thematic Group on CAP Strategic Plan Implementation: Monitorin
Otsitakse osalejaid
Euroopa ÜPP võrgustiku
ÜPP strateegiakavades ökokavade disaini ja rakendamise teemalisse töörühma
Töörühmaga liitumise soove saab esitada 9. septembrini 2023>>
Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamise kontaktpunkt alustab uue temaatilise töörühmaga, mille teemaks on ÜPP strateegiakavades ökokavade disain ja rakendamine (Thematic Group (TG) on the Design and Im
Otsitakse osalejaid
Euroopa ÜPP võrgustiku
eduka ja jätkusuutliku põllumajandussektori jaoks oskuste arendamise teemalisse töörühma
Töörühmaga liitumise soove saab esitada 4. septembrini 2023>>
Pilt lisamisel
Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamise kontaktpunkt alustab uue temaatilise töörühmaga, mille teemaks eduka ja jätkusuutliku põllumajanduse jaoks oskuste arend
Põllumajandusfaktid- ja arvud Euroopa Liidus - rahastustoetused riigiti, tööhõive ja tootmine
Põllumajandus on oluline valdkond kõikidele Euroopa Liidu riikidele ja nad kõik saavad tänu ELi ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP) rahalist toetust. Need rahastusfondid toetavad põllumehi otse läbi Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF). Samuti toetavad fondid maapiirkondi, kliimameetmeid ja loodusvarade haldamist läbi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD).
Loe rohke
Eesti põllumehed ja maaelu arengust hoolivad kodanikud on oodatud kaasa rääkima Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku kujundamises. Käimasoleva ÜPP tuleviku avaliku konsultatsiooni eesmärgiks on anda hinnang senisele poliitikale ning suurendada põllumajanduspoliitika panust EL eesmärkide täitmisesse.
Avalik arutelu kestab 2. maini ning võimaldab põllumajandustootjatel, kodanikel, organisatsioonidel ja muudel huvitatud isikutel avaldada arvamust ühise põllumajanduspoliitika
Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ) seisavad koos kahesaja Euroopa organisatsiooniga selle eest, et suure negatiivse keskkonnamõjuga ELi ühine põllumajanduspoliitika oleks tulevikus jätkusuutlikum.
Mitmed keskkonnaühenduste analüüsid näitavad, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on väga suure keskkonnamõjuga ning ei ole olemasoleval kujul kestlik. “Lihtsalt öeldes on Euroopa Liidu kõige kulumahukam poliitika katki nin
Euroopa Komisjon algatas 2. veebruaril kolmekuulise avaliku konsultatsiooni Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle pärast aastat 2020, mil lõpeb praegune eelarveperiood. Maaeluminister Tarmo Tamm kutsub kõiki põllumajandussektori huvigruppe konsultatsioonis aktiivselt osalema.
Avalikus konsultatsioonis kutsutakse põllumehi, nende esindusorganisatsioone ja kõiki, kes põllumajanduse ning toidutootmise tuleviku vastu huvi tunnevad, ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teema
Euroopa Komisjon kiitis heaks järgmise perioodi euroraha kasutamise partnerlusleppe. Komisjoni hinnangul on Eesti üks esimesi riike, kes on valmis Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendeid kasutama hakkama.
„Eesmärk on alustada sel aastal uue perioodi euroraha kasutamisega. Kolmandiku eurorahast suuname inimeste arendamisse ja heaolu tõstmisesse ehk haridusse, tööhõivesse ja sotsiaalse turvalisuse tõstmiseks,“ ütles rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk pressiteates. „Samapalju läheb ka
Euroopa maaelu arengu võrgustik annab oma maikuises uudiskirjas teada, et Euroopa Komisjon on uuendanud veebilehte, mis tutvustab maaelu arengu poliitikat aastatel 2014-2020.
Euroopa Komisjoni veebilehelt (ec.europa.eu/agriculture/rural-development-2014-2020/index_en.htm) leiad:
Lingi Euroopa 2020 strateegiale - ec.europa.eu/europe2020/index_en.htm
Lingi ÜPP reformile - ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/index_en.htm
EL maaelu arengu priorite
Põllumajandusministeeriumis kogunenud maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon andis põhimõttelise heakskiidu arengukava eelarvejaotusele. Kavasse lisandub toetusmeede väikestele põllumajandusettevõtetele.
"Juhtkomisjonis saime täna põhimõttelise nõusoleku uue maaelu arengukava eelarvejaotuses. Sotsiaalpartneritelt tulid veel ka mõned ettepanekud, mis lähipäevil läbi arutatakse ja seejärel saame saata arengukava valitsusse. Tahan ka väga tänada partnereid kogu selle kahe aasta jooksul tehtud tö
Kuna ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised Euroopa Liidus võtsid aega plaanitust kauem, kujuneb maaelu arengukava 2014–2020 esimene aasta maaelu toetuste puhul n-ö vaheaastaks. Teatud meetmete raames antakse toetust siiski ka tänavu.
ELi ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised algasid juba 2011. aastal õigusaktide eelnõude esitamisega Euroopa Komisjoni poolt. Kokkulepetele alusaktide osas jõuti Euroopa Komisjoni, Parlamendi ja Nõukogu vahel alles 2013. aasta lõpuks. Se
Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament on saavutanud poliitilise kokkuleppe ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi küsimuses. Reformi peavad nüüd ametlikult heaks kiitma nõukogu ja Euroopa Parlament esimesel lugemisel. Enamik reformi üksikasju lepiti kolmepoolselt kokku 26. juunil ja järelejäänud küsimustele, mis on seotud mitmeaastase finantsraamistiku paketiga, leiti lahendus 24. septembril. Vastavalt ettepanekutele, mille komisjon esitas oktoobris 2011 (vt IP/11/1181 ja MEMO/11/685), on k
Euroopa Parlament kiitis kolmapäeval heaks 960 miljardi euro suuruse Euroopa Liidu eelarve aastateks 2014-2020, mis toppas mitu kuud seoses vaidlustega valitsuste, parlamendi ja EL-i täitevorgani vahel.
Ametlikule hääletusele läheb eelarve septembris või oktoobris.
«Poliitiline kokkulepe on leitud, detaile arutletakse veel edasi,» ütleb Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar. «Palju on veel elemente, mis veel vajavad täpsustamist, kuid üldraamistik kulutuste jaoks on paigas,» lisab ta. «Näiteks
Täna, 3. juulil põllumajandusministeeriumis kogunev maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon arutab sotsiaalpartneritelt arengukava eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekuid ning võimalikke lahendusi.
„Väga mitmetes punktides on organisatsioonide ettepanekud vastandlikud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Sedavõrd suure mõjuga arengukava koostamisel on loomulik, et erinevad huvid ja soovid põrkuvad. Kõige selle keskelt tuleb aga leida parim lahendus Eesti maaelu arengu jaoks t
Luksemburgis kaks päeva läbirääkimisi pidanud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid jõudsid kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika reformipaketis.
„Eesti jaoks lõppesid läbirääkimised edukalt ja saime viimaste hetkedeni vaidluse all olnud põhiküsimustes head lahendused,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
„Eesti jaoks on väga oluline, et õnnestus saada erisus nn rohestamise nõude osas. See tähendab, et riikides, kus mets katab üle poole pindalast, ei pea kõige mets
Suurem rõhk keskkonnakaitsele, noorte põllupidajate soodustused, tugevamad põllumeeste organisatsioonid ja vähem bürokraatiat toetuste kasutamisel. Need on peamised märksõnad, millega iseloomustada ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi esialgset poliitilist kokkulepet, milleni kolmapäeval, 26. juunil jõudsid Euroopa Parlament, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjon.
ÜPP reformi poliitilise kompromissi saavutamiseks toimusid poolte vahel viimase kolme kuu jooksul intensiivsed läbirääkimised, k
Riigikogu maaelu komisjon arutas avalikul istungil 11. juunil 2013 Eesti maaelu arengukava 2014-2020. Arutelul osalesid põllumajanduse ja maaelu sektori esindusorganisatsioonide ning erinevate huvigruppide esindajad.
Avaliku arutelu kohta rohkem infot www.riigikogu.ee/index.php
Maaelu komisjon koondas arutelul väljatoodud ettepanekud ja arvamused MAK 2014-2020 kohta. Loe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumajandustootjate Keskliidu, Eestimaa talupidajate Keskliidu, mahetootjate esin
Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon jõudsid kokkuleppele pärast 2013. aastat asetleidva ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi osas. "Mul on hea meel reformi üle, mis annab ühisele põllumajanduspoliitikale uue suuna, võttes samas rohkem arvesse ühiskonna ootusi, mida väljendati 2010. aasta kevadel toimunud avalikul arutelul. See reform toob kaasa põhjalikke muudatusi: õiglasemad ja keskkonnasäästlikumad otsetoetused, põllumeeste positsiooni tugevdamine toiduahelas ning ÜPP muutmin
Pressiteade. Tallinnas, 26.juunil 2013.
Talupidajate, maal tegutsevate väike- ja keskettevõtjate, maakogukondade ja keskkonnaühenduste katusorganisatsioonid saatsid põllumajandusministrile ja valitsuse liikmetele laiapõhjalise ühispöördumise ettepanekutega valitsuskabinetis arutusel oleva maaelu arengukava eelnõu muutmiseks.
Üheksa katusorganisatsiooni, kes üheskoos esindavad Eesti maaelanike valdava osa huvisid - Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiat
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) esindajad kohtusid täna peaminister Andrus Ansipiga, et selgitada Eesti kahe suurema põllumajandusorganisatsiooni seisukohti seoses maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistamisega.
Põllumeeste keskseks mureks on põllumajandusministeeriumi ettepanek vähendada uuel perioodil põllumajanduse investeeringutoetusi seniselt 191 miljonilt eurolt 163 miljonile eurole ning mitmesuguste subjektiivsete hindamiskriteeriumide abil p
Rahandusministeerium alustas struktuurifondide rakenduskava ja partnerlusleppe avaliku konsultatsiooniga, kus küsitatakse arvamusi järgmisel aastal algava euroraha uue perioodi rahakasutuse kohta.
Nii Eesti kui Euroopa Komisjoni kindel seisukoht on, et järgmise perioodi eurovahendid peavad minema konkurentsivõime tõstmisele. „Euroraha kasutamise plaanimisel alustasime analüüside ja uuringutega arenguvajaduste väljaselgitamiseks ning vaatasime kitsaskohti valdkondade üleselt,“ ütles rahandusmin
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb 26. mail algaval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul nõukogul Dublinis, kus arutatakse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) seni kokkuleppimata küsimusi.
Mitteametlikul kohtumisel taotleb Eesti õigust maksta esimeste hektarite eest kõrgemat otsetoetust, suhkrukvootide võimalikult kiiret kaotamist ning tõstatab seakasvatuse keerulise olukorra ja Venemaa elusloomade ekspordikeelu küsimused. Ühise põllumajanduspoliitika h
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna ja homme toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus on arutlusel ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika reformipaketid.
Põllumajanduspoliitika osas arutatakse aktiivse, noore ja väiketootja toetamisega seotud küsimusi.
“Oluline on saavutada kiire kolmepoolne kokkulepe, mis võimaldaks uuendatud ühise põllumajanduspoliitikaga alustada 2014. aastal,” sõnas põllumajandusminister Helir-Valdor See
Valitsus kiitis 23. aprilli kabinetinõupidamisel heaks ettepanekud Euroopa Liidu struktuurivahendite ja maaelu arengukava vahendite kasutamiseks perioodil 2014-2020. Kokku kavatsetakse tänaste otsustega investeerida järgneval eelarveperioodil 4,1 miljardit eurot.
Euroopa Liidu vahendite jaotamisel lähtutakse viiest üleriigilisest strateegilisest eesmärgist: kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav haridus; kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu; teadmistemahukas ja rah
Artikli sisukord:
Põllumajandusliku keskkonna- ja kliimameetmete ettevalmistamine Eestis
Teavitus Euroopa Liidu tasandil
Seminar "Keskkonna-ja kliimapoliitika meetmete kvaliteetne disainimine"
Keskkonna ja kliima mõõde maaelu arengu programmides
Kliimaga seotud teemad maaelu arengu programmides
Põllumajandusliku keskkonna- ja kliimameetmete võimalused maaelu arengu programmides
Soome näide - sihtrühma kaasamine
Saksamaa näide -
Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kinnitas ööl vastu tänast lõppenud istungil seisukoha ühise põllumajanduspoliitika osas ning andis eesistujale Iirimaale mandaadi alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga.
“Nüüd on oluline saavutada enne suvepuhkusi ka kolmepoolne kokkulepe Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahel, mis on aluseks, et saaksime uuel rahastamisperioodil ühist põllumajanduspoliitikat rakendama hakata,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor See
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna ja homme Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus plaanitakse jõuda ühise põllumajanduspoliitika nelja põhimääruse kinnitamiseni nõukogu poolt.
Nõukogul on arutlusel eelnõud, mis puudutavad maaelu arengutoetusi, põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi, ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelvalvet ning põllumajandustoodete ühist turukorraldust. Need neli määrust h
Maaelu arengukava 2014-2020 juhtrühma koosolekul vaagiti uute meetmetena keskkonnasõbraliku aianduse ja piirkondliku mullakaitse toetusi.
Keskkonnasõbraliku aianduse meetme puhul kavandatakse puuviljade, marjade, köögiviljade, ravim- ja maitsetaimede ning maasikate kasvatamise toetamist.
“Eesmärk on soodustada keskkonnasõbraliku aianduse levikut, sest aianduse sõltuvus taimekaitsevahenditest on suur ja sellest lähtuvalt ka mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Soovime, et aedviljade tootmine ka
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tutvustas täna Tartus toimuval Maaelufoorumil maaelu arengukava 2014–2020 prioriteete, milles rõhutas senisest enam keskendusmist investeeringumeetmetele.
“Me soovime uues maaelu arengukavas rakendada eelkõige aktiivseid, arengule suunatud meetmeid,” sõnas Seeder. “Parim roheline põllumajanduspoliitika, mida Eesti täna teha saab, on investeeringud kaasaegsetesse ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse ja hoonetesse.”
Seederi sõnul on suure tähelepanu
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Euroopa Liidu ülemkogul sõlmitud eelarvekokkulepet kommenteerides, et Eesti saavutas parima võimaliku lahenduse.
„Jõudmine 196 euro tasemeni hektarilt oli tänastes tingimustes kindlasti parim võimalik lahendus,” ütles Seeder. “2014. aasta toetuste vähenemine on meil võimalik katta maaelu arengu vahendite arvelt, kuhu Eesti sai algse pakkumisega võrreldes juurde 50,7 miljonit eurot."
Maaelu arengukava osas võib Seederi sõnul tulemust pidada la
Lõppenud EL ülemkogul lepiti kokku põllumajandus- ja maaelutoetused järgnevaks eelarveperioodiks. Kuigi põllumeeste ootused täiel määral ei täitunud, tuleb siiski anda ohates tulemustele rahuldav hinnang.
Kui käesoleval eelarveperioodil maksti otsetoetusi koos riigipoolsete lisamaksetega ca 740 miljonit eurot (tegelikult oli vastavalt liitumislepingule võimalik maksta 800 miljonit eurot), siis uuel eelarveperioodil kasvab see ca ühe miljardi euroni.
Kui maaelu toetusi makstakse käeseleval peri
Euroopa Liidu (EL) liidrid jõudsid eile lõppenud ülemkogul kokkuleppele liidu järgmise seitsme aasta (2014-2020) eelarves, mille maht on ligikaudu 960 miljardit eurot ehk 1% liidu rahvuslikust kogutoodangust (RKT). Kokkuleppe kohaselt paranevad uuel eelarveperioodil Balti põllumeeste konkurentsitingimused. Meie valitsusjuhi hinnangul väheneb põllumajanduse otsetoetuste erinevustest tulenenud ebavõrdne kohtlemine märkimisväärselt. „Kuigi lõplikult ei õnnestunud meil ebavõrdsusest lahti saada, on
5. veebruaril kogunevad Balti riikide põllumehed taas protestiaktsioonile, et nõuda võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidus. Eesti põllumeeste esindajad kutsuvad kõiki kell 16.30 Tallinnas, Raekoja platsil toimuvale Bonzo kontserdile. Pärast kontserti jagavad põllumehed kontserdikülalistele mulgiputru. Seejärel kell 17.30 süütavad põllumehed Via Baltica maantee ääres igal kilomeetril euroheinapallid, et anda Brüsselile märku oma nõudmistest. Euroopa Liidu järjekordne ülemkogu toimub Brüssel
"Otsus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, sealhulgas otsetoetuste osas sünnib Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu kaasotsustusena. Kõik institutsioonid valmistavad hetkel ette oma positsioone kolmepoolseteks läbirääkimisteks. Otsus Nõukogu positsiooni kohta vormistatakse Ülemkogu poolt loodetavasti 7. või 8. veebruaril.
Senini oli ainukesena oma seisukoha avaldanud Euroopa Komisjon. Kuigi ka seal oli Eesti põllumajandusele otsemaksete summa perioodi peale suurem ku
Eelmisel reedel, 28. septembril toimus Tallinnas rahvusvaheline ümarlaua-arutelu teemal "Innovatsiooni ja heade tavade juurutamine, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus maapiirkondades".
Arutelu korraldati EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 50.aastapäevale pühendatud teavituskampaania „ÜPP: tagasipöördumine tulevikku“ (RE:TURN to the Future) raames. Teavituskampaania toimub Bulgaaria, Portugali, Malta ja Eesti koostöös ning selle laiem eesmärk on informeerida ÜPP 50. aastapäeva puhul
Järgmine Euroopa Liidu eelarveperiood algab juba vähem kui 1,5 aasta pärast ning ettevalmistused, mis algasid 2010.a, on nii Euroopa kui ka Eesti tasandil täies hoos.
Käesolevas artiklis püüame anda lühikese ülevaate hetkeseisust Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) muudatuste ettevalmistamisest järgmiseks perioodiks ning seda eelkõige maaelu arengu kontekstis.
Küsitlesime erinevaid järgmise perioodi ettevalmistamisega seotud inimesi - Olavi Pe
Juba vähem kui kahe aasta pärast lõpeb praegune EL programmeerimisperiood ning 2014. a algab ühtekuuluvuspoliitika ja ühtse põllumajanduspoliitika uus rahastamisperiood, mille raames on Eestil võimalus kasutada Euroopa Liidu rahalist toetust viiest fondist (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond). Järgmise perioodi ettevalmistusi koordineerib Rahandusministeerium.
Eelmisel reedel korral
Kui ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) 1960-ndatel alguse sai, ei osanud keegi ennustada, et 50 aasta pärast on ÜPP eesmärgid sootuks laiemad ja avaldavad mõju väga paljudele riikidele. ÜPP aastapäeva tähistamiseks on loodud veebileht ja üle Euroopa korraldatakse selle puhuks erinevaid üritusi. Seega on praegu asjakohane vaadata ÜPP kujunemise ajajoonele.
ÜPP vajalikkus tuli päevakorda juba 1950-ndate lõpus, kui Euroopa vaevles sõjajärgses kriisis j
Meie põllumajandusministril Helir-Valdor Seederil olid Berliinis Grüne Woche raames edukad kohtumised Suurbritannia ja Saksamaa kolleegidega, mis peaksid tema hinnangul kaasa aitama põllumajandustoetuste võrdustamisele suunas, mida meie põllumehed on aastaid oodanud.
Seeder oli pärast neid kaht kohtumist üsna optimistlik. Suurbritannia põllumajandusministri Caroline Spelmaniga oli tema sõnul mõistmine täielik ja Spelman lubas, et toetab Eestit tema püüdlustes kõigiti. Saksa minister Ilse Aigner
Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist.
"Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu,” ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põl
Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustootjate organisatsioonid hakkavad ühiselt taotlema Euroopa Liidult võrdsete konkurentsivõimaluste tagamist kõigile liikmesriikidele.
Lätis Siguldas toimunud kohtumisel otsustati, et edaspidi peetakse läbirääkimisi või korraldatakse proteste kõigi Balti riikide nimel koos. Eesmärk on tagada 90% keskmisest otsetoetuste tasemest juba aastast 2014, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Loe edasi uudised.err.ee/index.php
Vaata uudisloo videod uudised.err.ee/index.php
Meenutuseks, et 25. oktoobri Võrgukirjas (www.maainfo.ee/index.php) kirjutas Marko Gorban, Põllumajandusministeeriumist maaelu arengu poliitika tulevikust. Seekordses Võrgukirjas teeb ülevaate otsetoetuste tulevikust Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik.
Alates liitumisest Euroopa Liiduga (01.05.2004) on Eestis rakendatud ühtset pindalatoetuse skeemi ja täiendavaid otsetoetusi, mis juba liitumislepingus sätestatu alusel olid üleminekuperioodi
Mis teoksil?
Euroopa Liidus on käimas aktiivsed arutelud järgmise 2014-2020 programmiperioodi ühise eelarve ja sellest rahastatavate poliitikate teemal. Kui Euroopa Komisjon esitas ettepanekud uue eelarveraamistiku kohta juba käesoleva aasta suvel, siis oktoobri alguses avalikustati ühtekuuluvuspoliitika ning oktoobri keskel ka Eestis suurt vastukaja leidnud ühise põllumajanduspoliitika õigusaktide eelnõud.
Euroopa Liidu eelarve ja poliitikate planeerimine peaks nende ettepanekute kohaselt muu
Euroopa Komisjoni veebilt on nüüd kättesaadavad ka Euroopa Parlamendi ja/või Nõukogu määruste ettepanekud eesti keeles.
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2014-2020 teemaleht Eesti maaeluvõrgustiku veebil www.maainfo.ee/
OTSETOETUSED - EK ettepanek: "EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad"
ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/leg
Brüssel, 12. oktoober 2011 - Euroopa Komisjon esitas täna 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika reformi projekti. Selle eesmärk on tõhustada põllumajanduse konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja püsimajäämist kogu ELi territooriumil ning kindlustada seeläbi Euroopa kodanike tervislik ja kvaliteetne toitumine, keskkonna säilimine ja maapiirkondade areng.
"Euroopa Komisjon pakub välja Euroopa ja põllumajandusettevõtjate uue partnerluse, mis aitaks selgitada välja toiduga kindlustatuse,
Brüssel, 6. oktoober 2011. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika on viimase kümnendi jooksul olnud positiivsete muutuste tõukejõuks, panustades märkimisväärselt majandustaseme ühtlustamisse ja majanduskasvu tagamisse.
Näiteks on selle abil otseselt loodud üle miljoni töökoha, samuti on investeeritud koolitusse, mille kaudu on parandatud enam kui kümne miljoni inimese tööväljavaateid.
Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest on kaasrahastatud teedeehitust – eh
Eelmisel nädalal toimus Tartus konverents teemal „Eesti roll maailma toidusahvris - maaelu- ja põllumajanduse areng pärast 2013.a“, kus vaagiti põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid – maailma suurenev rahvaarv ja sellest tulenevalt ka suurem nõudlus toidu järele. Lisaks Eesti esinejatele, olid konverentsil ka välisesinejad Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektoraadist, Kopenhageni Ülikoolist, Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudist ja Iirimaa Tipperary Instituudist.
Konverentsi tervitu
Käesolev aasta on Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi (2014-2020) sh ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku seisukohalt oluline, sest Euroopa Komisjon tuleb välja järgmise programmiperioodi eelarve ettepanekuga ning õigusaktide eelnõudega, mis on aluseks erinevate poliitikate alusel antavate toetuste õiguslikule raamistikule.
Hetkel on arutelud käimas tulevase ÜPP eesmärkide ja stsenaariumide üle, mille Euroopa Komisjon on välja pakkunud novembris avalikustatud ÜPP tuleviku teatises. Se
Käesoleva aasta keskel kavandab Euroopa Komisjon välja tulla seadusandlike ettepanekutega EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku jaoks (aastateks 2014-2020). Seadusandlike ettepanekute väljatöötamise üheks osaks on ka praegu käimasolev avalik konsultatsioon, kuhu oodatakse kõikide asjast huvitatute panust ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teatise ning selle võimaliku mõju hinnangu kohta. Avalik konsultatsioon kestab 25. jaanuarini.
Eelmise aasta novembris tuli Euroopa Komisjon välja ühise
Põllumajandusministeerium koostöös maaeluvõrgustiku üksusega korraldab 15. detsembril 2010 kell 11.00 - 15.30 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku (ÜPP pärast 2013.a) alase seminari Maamajanduse Infokeskuse suures saalis, Jänedal.
Seoses Euroopa Komisjoni teatise avaldamisega 18. novembril muutuvad ÜPP tuleviku läbirääkimised taas intensiivsemaks ning sellega paralleelselt on käimas arutelud EL eelarve tuleviku üle. Seminari eesmärgiks on tutvustada viimaseid
19. - 20. juulil 2010 korraldas Euroopa Komisjon EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemalise konverentsi.
Konverents oli jätkuks kevadel põllumajandusvoliniku Dacian Ciolose algatusel toimunud avalikule debatile, mille raames said ÜPP tuleviku kohta arvamust avaldada ja ettepanekuid teha kõik Euroopa elanikud ja organisatsioonid.
Konverentsil oli üle 600 osaleja. Konverentsi raames toimus Brüsseli kesklinnas (Place St Cathe
10. märtsil 2010 toimus Jänedal järjekordne Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja maaelupoliitika tuleviku arutelu. Seekord oli arutluse all maaelu poliitika temaatiline mõõde, jätkates eelmisel korral alguse saanud toetuste territoriaalse suunamise temaatikat.
Kas maaelupoliitika on peaks olema sektori- või territoriaalne poliitika ja millele maaelupoliitika peaks keskenduma - neil teemadel rääkis ja tõi ülevaate Eesti Maaülikooli tudendite maaelu teemalise küsitluse tulemustest professor Rand
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles