EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

JÕGEVAMAA KOOSTÖÖKODA: Jõgevalt kuni Lapimaani koos toredate noorte inimestega

Allikas: Jõgevamaa Koostöökoda, autor Kati Rohtla
8. juuni 2011. a

15. aprillil startis Jõgeva linnast buss, kus oli 13 noort inimest koos kolme juhendajaga. Eesmärgiks oli jõuda Lapimaale. Nimelt sõideti FENIX programmi raames Soome, et tutvuda oma naaberriikide Soome ja Rootsi noortega.

Jõudnud Tallinnasse, läksime laevale, kus sõime kõhud korralikult täis, et järgnevad tunnid bussisõitu vastu pidada. Reedene viimane sihtmärk oli Loimaa. Pidime peatuma Kannisto farmis. Leidnud Helsingi sadamas enda bussi, algaski sõit Kannisto poole.

Kohale jõudes olime vaimustuses. Kui tavaliselt meenutab sõna "farm" midagi räpast ja kari loomi, siis Loimaal jõudis meieni reaalsus. Loomi oli farmis tõesti rohkem, kui meie vanavanemate taludes. Aga kõik oli väga hoolitsetud ja korras. Toad olid täis maalähedust. Kõik detailid alustades akendest kuni lõpetades lülititega olid väga kodused. Eriti avaldas muljet peamaja, kus me söömas käisime. Meie söögisaal oli talveaed, kus olid pildid Kannisto farmist läbi aegade. Reedene päv jätkus Harjureitti matkarajal. Seal näidati meile Myllylampi pisikest aga kuni 8m sügavust järve. Lisaks näidati ka haruldaste lindude pesitsemispaika.

Töötoad Loimaa keskuses

Teine päev viis meid Loimaa keskusesse. Ees ootasid meid töötoad, kus me olime teiste rahvuste noortega segamini. Second life’is, kus oli enamus meie Jõgevamaa noormehi, tehti virtuaalset kujutist Fenixlandist. See oli midagi sarnast, nagu on arvutimäng SIMS, kus saab arvutis kujuteldavat elu elada. Raadio töötuba andis noortele võimaluse teha mõneminutiline heliklipp, mis jutustaks mingit lugu. Üllatavalt populaarseks osutusid õuduslood. Loomeinimestele oli teatri, draama ja improvisatsiooni töötuba. Asjaosalised olid vaimustuses. Seal õpetati inimesi mitte mõtlema. Kui päeva alguses oli improvisatsioon kohmakas, siis päeva lõpus suisa lauldi ilma ettevalmistuseta. Ja veel üheks töögrupiks oli filmi tegemine. Taaskord said noored vabad käed. Loomulikult asuti otsemaid iseendeid filmima. Siiski tehti ka intervjuusid.

Töötubade kulminatsioon toimus samuti Loimaa keskuses. Õhtuse üritusena toimusid töötubade ettekanded. Second life’i noored näitasid oma tööd ja väitsid, et ajanappuse tõttu päris valmis ei jõutud. Raadio töögrupp esitas oma lindistusi ja samuti näitasid filmitöögrupi noored oma klippe. Töögruppide esitluse lõpetas teatri, draama ja improvisatsiooni noored koos juhendajatega. Mängiti päeval tuttavaks saanud mänge, mis siiski olid täis improvisatsiooni. Õhtut jäid lõpetama veel kaks kohalikku noortebändi, kes esinesid nii tuntud lugude kui ka omaloominguga.

Kolmanda päeva hommik algas esitlustega. Kõik pidid tegema oma kodukoha kohta tutvustuse. Üksteise kodukandiga tutvutud, ootas ees ligi 800 km bussisõit Loimaalt Lapimaale. Bussisõit oli tore ja lõbus. Eestlased nagu alati hoidsid omaette. Sellegipoolest oli huvitav üksteisega lähemalt tuttavaks saada.

FENIX Lapimaal

Kui me Loimaale jõudes arvasime, et enam paremaks minna ei saa, siis Lapimaale jõudes selgus, et olime eksinud. Järgneval kahel päeval oli meie koduks Santa Sport hotell. Jällegi olid erinevast rahvusest noored samadesse tubadesse paigutatud.

Neljanda päeva hommikul anti meile kaelapaelad, mis kinnitasid meid FENIX projektis osalejateks. Kaelapaeltega jagati meid uutesse gruppidesse loomanimede järgi. Päev jätkus Rovaniemis linnaorienteerumisega. Taas hotelli jõudnud, ootas meid ees kauaoodatud sõit jõuluvana juurde. Pildistasime koos jõuluvanaga, jäädvustasime hetked põhjapolaarjoone juures ning külastasime suveniiripoode.

Pärast jõuluvana külastust ootas ees veidi sportlikum päevakava. Oma gruppidega käisime mängimas frisbee golf’’i, bowling’ut ja kes tahtis sai ka hotelli ujulas möllata. Õhtul tähistasime Lapimaale jõudmist Ounasvaara suvemajas. Seal olid korraldajatel välja mõeldud põnevad tutvumismängud, mis pakkusid palju naeru ja lõbu.

Viies ehk eelviimane päev oli väga sisukas

Taas olid meil töötoad. Külastati põhjapõdra töötuba, kus räägiti globaalsest soojenemisest, söödi põhjapõdra lihast hamburgerit ning visati lassot. Põhjapõdra farmi omanik tegi meile selge ülevaate sellest, kuidas nende eriliste loomadega elu on. Paljudel oli eriline kogemus ka päris põhjapõdra nägemine ja paitamine. Käsitöö töögrupis saime valmistada põhjapõdra luudest ehteid oma lähedastele ja endile. Lumeskulptuuride töögrupp valmistas šabloonidega Ounasvaara suvemaja juurde lumekujusid. Üks põnevamaid töögruppe oli kultuur. Seal õpetasid Hiina noored meile paberist voltima ning enda emakeeles kirjutama. Sama õpetas ka Bangladeshi noormees. Kõige rohkem elevust tekitas Bangladeshi naine, kes tegi soovijate kätele henna’t ja rääkis, kuidas tema kodumaal on naistel pulmaeelne traditsioon oma kätele joonistada.

Töögruppidega lõpetanud, ootas meid taas Ounasvaara suvemaja. Seal oli töögruppide tublimate autasustamine ning ühiselt ajaveetmine. Kogu seltskond jaotati kaheks. Vahetustega mindi õue, kus juba tuttav põhjapõdra farmer tegi lõkke ääres rituaali koos šamaani trummiga, pärast mida ta lubas, et järgmises elus oleme me kõik põhjapõdrad, kui me tema joonistatud sarvi kolme tunni jooksul maha ei pese.

Viimane päev sai stardi juba kella viiest hommikul. Pakkisime veel viimased asjad kokku ning pidime oma mugavate tubade ja kalliks saanud sõpradega hüvasti jätma. Jällegi ootas meid ees pikk bussisõit. Seekord marsruudiks Lapimaa-Helsingi. Sadamas läksime taas laevale, mis meid koduranda sõidutas.

Kogu reis oli täis naeru, rõõmu, asjalikkust, imetlust ja imelikkust. Ilmselt ei hakka me kunagi harjuma rootslaste ülilõbususega ja soomlaste üleköetud saunaga kuid üks on kindel: eestlased hoiavad kokku. Kogu reis oli suurepärane inglise keele praktika ja suhtlusoskuse parandaja. Suured tänud imelise seltskonna eest Danno Nool, Deivi Nool, Mikk Tutt, Eger Koger, Egert Saar, Virgo Hallik, Valdor Reigo, Riin Juurma, Riin Teugijas, Tõnis Korts. Ja kõige suurem tänu meie juhendajatele, kelleks olid Kaija Raud, Valdi Reinas ning Aive Tamm.

Nüüd ei jää muud üle kui oodata, et meie naabernoored suvel meile külla tuleksid.

Projekti veebileht www.fenixyouth.com/index.php


Maaeluvõrgustiku lisainfo, allikas PRIA veebileht www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2009/:

2010.a JÕGEVAMAA KOOSTÖÖKOJA Leader koostööprojekt: Rahvusvaheliste noortelaagrite korraldamine projekti FENIX osana Eestis, Soomes ja Rootsis. Projekti eesmärk on maapiirkondade noorte aktiivsuse tõstmine, kohaliku elu edendamine. Toetuse suurus 32 000 eurot.


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo