EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: LEADER programmi infoleht "Virumaa Süda" juuni 2011

Allikas: Virumaa Koostöökogu
23. juuni 2011. a

Virumaa koostöökogu pidas viiendat sünnipäeva

MTÜ Virumaa Koostöökogu pidas mai viimasel neljapäeval toimunud üldkogul ühtlasi ka oma sünnipäeva, millega tähistati viie tegevusaasta täissaamist esimesest üldkoosolekust, kus 19 asutajat leppisid kokku Virumaa koostöökogu sünnis.

Virumaa kootöökogu sai alguse 2006. aasta 1. juunil, kui laua taha istusid 19 asutajaliiget. “Viis aastat tagasi ei teadnud keegi, mis hakkab toimuma ja mida me tegema peame. Teada oli vaid see, et mingi Euroopa Liidu raha on tulemas, mis on vaja ära kasutada ning selle jagamiseks on vaja moodustada
organisatsioon,” meenutas MTÜ Virumaa Koostöökogu tegevjuht Aili Ilves seda, kuidas kõik alguse sai.

Kolm erinevat tegevusgruppi

Toonaste arutelude tulemusena jõuti seisukohale, et Ida-Virumaal luuakse kolm eraldi tegevusgruppi: Virumaa Koostöökogu, Kirderanniku Koostöökogu ning Peipsi-Alutaguse koostöökoda. Osaliselt oli selle põhjuseks piirkondade eraldiseismine ning korraliku ühenduse puudumine, teisalt oli juba külaliikumine jagunenud kolmeks erinevaks piirkonnaks ning see sai otsustamisel ka aluseks.

Hoolimata sellest, et kõik kolm Ida-Virumaa Leadertegevusgruppi teevad usinalt koostööd ning selle tulemusena on sündinud mitmeid huvitavaid projekte, pole tulnud kunagi kahetseda, et Ida-Virumaal tegutsetakse kolme eraldi organisatsiooniga, samal ajal kui mitmes maakonnas on tegevusgruppe vaid üks. “Kui lüüa kokku see raha, mis summa summarum on maakonda toodud, siis eelmise aasta seisuga oli seda 50 miljonit eesti krooni. Tänaseks on see summa veelgi suurem,” on Ilves rahul sellega, mida Leader-tegevus maakonda toonud on.

Raha on Virumaa koostöökogu praeguseks jaganud kolm aastat. Esimesed taotlusvoorud avati 2009. aastal. 2006. aastal, kui organisatsioon loodi, esitati taotlus strateegia koostamiseks vajaliku raha saamiseks. See otsus saadi alles loomisaasta lõpus ning 2007. ja 2008. aasta läkski sisuliselt
strateegia väljatöötamiseks. Strateegia põhiosa sai valmis 2007. aasta jooksul, järgmisel aastal tehti sinna veel täiendusi ning kinnitus strateegia kohta, mis andis aluse ka rahajagamiseks, tuli alles 2008. aasta lõpus.

Meiega on hea

"Kui me 2006. aastal laua taha maha istusime, siis põrnitsesid kõik üksteist. Ilmselt küll teati, kes on kes, aga millega see inimene tegeleb ning kuidas sellest piirkonnale kasu võiks tõusta, veel ei teatud. Praeguseks oleme muutunud ühtseks seltskonnaks ning inimesed saavad aru, et Virumaa koostöökogusse kuuluda on hea ja tore,” on Ilves viie aasta tööga rahul ning kinnitab, et organisatsioon on tänu meeskonna tugevnemisele kõvasti arenenud. Leader programmi teatakse ja tuntakse ning sellega arvestatakse.

Ilvese sõnul on kõik aktiivsed liikmed protsessi käigus õppinud ning aitavad piirkonna arengule kaasa just nendes niššides, kus nad tugevad on, olgu see siis juhatuses, hindamiskomisjonis või hoopis arengu planeerimises. Inimestel on oma nägemus piirkonna arengust ning ühiselt aidatakse sellele kaasa. Seda, et orgsanisatsiooni tasub kuuluda, näitab ka tõsiasi, et kui kunagi alustati 19 liikmega, siis praeguseks on neid juba 44 ja uusi liikmeid tuleb pidevalt juurde. Vaid kaks organisatsiooni on selle viie aasta jooksul koostöökogust lahkunud.

“Kindlasti on meie organisatsioonis ka passiivsemaid liikmeid, aga ehk on neil sisseelamiseks lihtsalt rohkem aega vaja,” arvas tegevjuht, kutsudes organisatsiooni liikmeid üles olema senisest aktiivsemad, olgu see siis ühisüritustes kaasalöömisel, Virumaa koostöökogu pakutud koolitustel osalemises või hoopis projektide kirjutamisel ja raha taotlemisel. Samuti võivad kõik liikmed aidata kaasa sellele, et nii strateegia, projektide hindamine kui ka organisatsiooni töö oleks veelgi parem. “Kõik meie baasdokumendid on koduleheküljel üleval ning kui kellelgi tuleb idee, kuidas asju veel paremaks muuta, tasub sellest kindlasti teada anda,” kutsus ta inimesi üles aktiivselt kaasa aitama, et organisatsioon saaks veelgi paremaks.

Projektid läinud paremaks

Virumaa koostöökogu rahajagamiskogemus on nüüdseks kolme aasta pikkune. Kui esimesed kaks aastat jagati raha algselt koostatud strateegia alusel, siis eelmisel aastal muudeti nii strateegiat kui meetmeid, milles raha jagatakse. Strateegia muutmine, mis on samuti üks oluline samm Virumaa koostöökogu viie tegevusaasta jooksul, näitab Ilvese sõnul samuti organisatsiooni arenemist ning seda, et nüüd osatakse paremini asju hinnata ja piirkonna sihte seada.

Ka projekti sisu on koos organisatsiooni arenemisega kasvanud - taotlused lähevad iga aastaga paremaks. “Enam ei tulda mütsiga lööma. Aga me oleme karmistanud ka taotlemise tingimusi ja täpsustanud nende menetlemise töökorda. Ühelt poolt kindlustab see meie enda seljatagust, teisalt
oleme nõudlikumad taotlejate suhtes ning selleks, et raha saada, peavadki taotlused olema konkreetsemad ja täpsemad ning taotlejad  kohusetundlikumad. Neil ei jää muud üle, kui kirjutada veelgi parema sisuga taotlusi,” ütles Ilves.

Kui vaadata neid taotlusi, mis esimeses rahajagamisvoorus toetust said, siis Ilvese hinnangul on nende seas kindlasti ka selliseid, mis praeguses konkurentsis enam raha ei saaks. “Aga on olnud ka väga tugevaid projekte; nende aastate olulisemateks projektideks pean mina Kõrtsialuse külastuskeskuse ning Miila külamaja ehitamist, aga ka beebi- ja väikelastekooli loomist,” loetles ta viimase kolme aasta edukamaid.

Kolme aasta jooksul on vaid üks kord olnud juhus, kus PRIA ei ole Virumaa koostöökogust heakskiidu saanud projektile oma jah-sõna öelnud. “Aga see oli ka meie viga. Projekt poleks juba meie juurest pidanud edasi jõudma,” tunnistas Ilves. Toonane raha siiski kasutamata ei jäänud - vabanenud vahendid läksid ühe projekti elluviimiseks, mis algselt sai vaid osalise rahastuse. Lõviosa heakskiidu saanud projektidest valmivad kenasti graafikus. “Tõsi, meil on paar murelast, kelle tähtaeg varsti kätte jõuab ning kelle puhul tuleb uurida, kuhu asi on takerdunud ning miks projekti ellu viidud pole, kuid õnneks ükski tähtaeg otseselt veel kukkunud ei ole,” tõdes Ilves.

Seirekomisjon hakkab jälgima

See, miks osad projektid ei saa rakendatud nii nagu algselt planeeritud, jääb edaspidi seirekomisjoni uurida. Seirekomisjon moodustati üldkogul ning selliste juhuste uurimine on vaid üks nende tööülesannetest. Põhiline, millega vastloodud seirekomisjon tööle hakkab, on strateegia täitmise jälgimine. See annab pildi, kas ja kui palju toetuse saanud
projektidest aitavad kaasa välja töötatud strateegia elluviimisele ehk siis sellele, kas Virumaa koostöökogu piirkond areneb just selles suunas, nagu loodetakse ja tahetakse.

Lisaks sellele tegi üldkogu mitmeid muudatusi hindamiskomisjoni töös. Nii näiteks ei pea projekti enam hindama 18 liiget, vaid piisab, kui oma hinnangu on andnud vähemalt kaks kolmandikku hindamiskomsjoni liikmetest. Ka ei lähe edaspidi projekti hindamisel arvesse kõige kõrgem ja kõige madalam hinne. “Ma ei usu, et see projektide üldjärjestust väga mõjutaks, kuid eks seda näitab praktika,” ütles Ilves.

Välja vahetati ka osa hindamiskomisjoni liikmeid, kuna mõni neist ei ole enam organisatsiooni liige või on organisatsiooni esindajad muutunud.

Üldkoosoleku lõpus jagati välja tänukirjad nendele organisatsiooni liikmetele, kes on aidanud strateegiat ellu viia. “Kui me kolm aastat tagasi tänasime neid inimesi, kes aitasid strateegia kokku panna, siis tänavu pidasime meeles neid, kes on aidanud planeeritut ellu viia,” ütles Ilves, kes oli ka ise üks tänukirja saajaid. Lisaks tegevjuhile said
tänukirja veel Andrea Eiche, Hardi Murula, Mati Ulm, Anne Liinak, Anne Kalamäe, Eevi Anger, Valdek Haugas, Tõnis Lipp, Virgo Koppel, Ott Penek ja Inna Palm.

Tulevikku raske ennustada

Millised saavad olema Virumaa koostöökogu järgmised viis aastat, on Ilvese sõnul raske ennustada.

“Praeguseks on selge, et meil on olemas eelarve aastani 2013 ja selle aja jooksul jagame piirkonna arendamiseks ka raha. Mis saab edasi, on praegu keeruline öelda,” tõdes ta.

Kindel on ka see, et järgmisel aastal jagatakse raha samade meetmete alusel nagu tänavu ning strateegiat sel aastal muutma ei hakata. Küll vaadatakse strateegia ilmselt üle 2013. aastal, et teha seal vajadusel korrektiive.

Euroopa komisjon on kinnitanud, et rahastamisprogramm “Leader 2014” jätkub ka 2014. aastast ning Ilves loodab, et nii see ka läheb. "Paljuski sõltub see, mis edasi saab, ka ühtsest põllumajanduspoliitikast,” ütles ta. Leader-foorum omalt poolt püüab samuti nende otsuste tegemisel kaasa rääkida, et kohapeal raha jagamine otsa ei saaks ning piirkonnas elavatel inimestel endil oleks võimalik arengu planeerimisel sõna sekka öelda. “Meie soov on, et Leader-programm jätkuks, et rahastamine jätkuks, et meie meetmed ei kattuks PRIA meetmetega ning kui võimalik, siis summad, mis meie kaudu eraldatakse, suureneksid,” ütles Ilves.

Loe ka teisi sama huvitavaid artikleid "VIRUMAA SÜDA" juuni numbrist www.viko.ee/upload/files/Nr%203%20(25)%20_%202011-1.pdf


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo