UUDISED

EUROOPA KONTROLLIKODA: Euroopa Kontrollikoda avaldab esimese eriaruande ühise põllumajanduspoliitika ühtse otsemaksete kava kohta.

Allikas: Euroopa Komisjon
29. juuni 2011. a

 

Ühtne otsemaksete kava on ELi põllumajandustootjatele rahalise toetuse andmise peamine mehhanism. Selle eesmärk on innustada põllumajandustootjaid paremini turunõudlusele reageerima ja edendada keskkonnasäästlikke põllumajandustavasid.

Ühtset otsemaksete kava rakendatakse praegu 27 ELi liikmesriigist 17s ja kava raames tehtavad kulutused ulatusid 2009. aastal 28,8 miljardi euroni.

Aruandes keskendutakse poliitikast abi saavatele isikutele, otsetoetustele juurdepääsule ja abikõlbliku maa määratlusele. Samuti uuriti auditiga, milline on kava osakaal põllumajandustootjate sissetuleku toetamises ning põllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmises.

Euroopa Kontrollikoda leidis, et ühtne otsemaksete kava on aidanud kaasa kahe eespool nimetatud ühise põllumajanduspoliitika eesmärgi saavutamisele. Auditi üldine järeldus on siiski, et kava rakendamise tulemusel on ilmnenud mitmeid kahtlust äratavaid elemente:

  • ühtse otsemaksete kava raames abi saavate isikute määratlus kehtestati ja kohaldati viisil, mis võimaldab saada ühtse otsemaksete kava alusel toetust isikutel või ettevõtetel, kes tegelesid vaid vähesel määral põllumajandusega või ei tegelenud sellega üldse. Kontrollikoda avastas juhtumeid, kus toetati nende ettevõtjate investeeringuid, kes olid vaid vähesel määral põllumajandustootmisest huvitatud, kuid kes kasutasid ära ühtse otsemaksete kava raamas saadavat garanteeritud tulu;
  • mõnes liikmesriigis on uute põllumajandustootjate põllumajandussektorisse sisenemine sageli pärsitud praegustest toetusõigustele juurdepääsu tingimustest (millega võivad kaasneda olulised investeeringud);
  • ELi toetuse saamiseks abikõlblik maa ning ka abikõlblik põllumajanduslik tegevus ei ole täpselt määratletud. Selle tulemusel võivad põllumajandustootjad saada toetust, ilma et nad peaksid tegelema põllumajandusega regulaarselt ja puudub otsene seos ühtse otsemaksete kava raames saadava toetuse suuruse ja maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitamiseks vajalike kulutuste vahel;
  • Praegu rakendatakse ELis ühtse otsemaksete kava 20 erinevat mudelit. Peamise mudeli (ajaloolise mudeli) raames arvutatakse toetust põllumajandustootjatele aastatel 2000–2002 makstud otsetoetuse alusel. Aja jooksul on otsemaksed lahutatud eri piirkondade praegustest tootmistingimustest;
  • Ühtsest otsemaksete kavast saab esmajoones kasu väike arv suuri abisaajaid.

Oma leidudele ja järeldustele tuginedes on Euroopa Kontrollikoda esitanud komisjonile kaalumiseks mitmeid soovitusi, sh suunata toetus aktiivsetele põllumajandustootjatele, määratleda täpsemalt abikõlblik maa ja põllumajanduslik tegevus selleks, et ühtse otsemaksete kava abist välja jätta mittepõllumajanduslikud maatükid ja tegevused, mis ei aita kaasa põllumajandusliku tootmise suurendamisele. Samuti soovitab kontrollikoda võtta arvesse selliste tegevustega kaasnenud kulud, mis aitavad kaasa keskkonna säilitamisele või parandamisele. Lõpuks soovitab kontrollikoda lähtuda toetusõiguste arvutamisel ELi erinevate piirkondade praegustest tootmistingimustest ja tasakaalustada põllumajandustootjate vahelise ühtse otsetoetuste kava kohaste toetuste jagamist.

« Tagasi