EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

ARENDUSKODA: Arenduskoda külas Saarte Koostöökogul (MEENUTAME)

Allikas: Arenduskoja INFOLEHT nr 9, autor Gilda Lindmaa
8. juuli 2011. a

 

14. aprilli päikselisel varahommikul alusta  Arenduskoja piirkonna tegus reisiseltskond teekonda mere taha – Saaremaale.

Reisiplaan tõotas huvitavaid kohtumisi kohaliku tegevusgrupi inimestega, kes on LEADER projektide raames nii mõndagi huvitavat korda saatnud kohaliku külaelu edendamiseks.

Alati ei pea kuskile kaugele minema, oma naabritelt kodumaal on ka palju õppida, sest üldiselt on meil ju samad mured ning rõõmud. Sageli ise ei tulegi mõne lahenduse peale ja siis on tore näha, kuidas teised on hakkama saanud. Neil õppereisidel on alati ka see väga hea, et saab tegijatega asju lähemalt arutada, tavalisel turismireisil ei näe ju nn telgitaguseid. Loomulikult oli mul ka isiklik huvi, mis on Saaremaal muutunud peale minu viimast käiku vahetult enne Eesti taasiseseisvumist.

Varsti olimegi varahommikuses Virtsu sadamas, kus oli väga kena sadamahoone ning praamisõit läbi kevadise jää möödus kiiresti. Kuivastu sadam võttis meid vastu suurte kaile uhutud jääkuhilatega, millest ka uudistes oli räägitud.

Sõit läks esimesse sihtpunkti Muhu saarel, Hellamaa külassse Tihuse turismitallu, kus peremees Martin Kivisoo oli meid juba ootamas. Ta rääkis meile oma mahetalust, eestlaste vanadest uskumustest ja LEADER projekti abist oma peamajas infotahvlite ja väljapanekute teostamisel ning matkaradade arendamisel. Peale väikest rituaali asusime lõunalauda. Toit oli maitsev ning ei puudunud laualt kala, aga oli ka võimalus maitsta metssealiha.

Kuna talus on põhilne tegevus hobustega seotud, siis ootasid meid õues hoburakendid ja sadultatud hobused. Igaüks meist sai valida endale sobiva rännakuviisi, kas sadulas või kaarikus. Hobustele oli see selle kevade esimene rännak ja nii see lõbus killavoor liikuma hakkaski koos väikeste varssade vallatustega ning peremehe hõisete saatel.

Tore matk Muhumaa looduses möödus kiiresti ning seejärel siirdusime tutvuma Uisulaeva teemaparki Väinamere Uisk, mille eestvedaja on Mihkel Jürisson. Toetust oli saadud ajaloolise uisulaeva ehituseks. Laev ei ole veel valmis, aga kindlasti saab, sest meeskond oli väga entusiastlik ja teotahteline.

Tutvusime kogukonna köökide projekti raames valminud Hellamaa küla kogukonnaköögiga. Eestvedaja Tiina Jõgi ja kohalikud naised tutvustasid meile oma kööki, mis oli sisustad hea tehnikaga ja vastavuses euronõuetele toidukäitlemisel. Pidude jaoks on muidugi hea seal toitu valmistada ja omale suuremat kogust hoidiseid teha ning tooteid müüa soovijatele. Mõte on hea, aga tekitas ka küsimusi mõeldes meie piirkonnale, kus on käimas rahvusvaheline LEADER projekt kohaliku toidu propageerimiseks. Palju leiab inimeste hulgas kasutust see köök aastas ja kui mõni selline teha, siis kindlasti mitte igasse külla. Aga vähemalt on teemaarenduseks ruumi ning saime juba uurida kogemusi tegijatelt.

Külastasime ka Loovuspesa, mis on Saarete Koostöökogu ja MTÜ MUHU IN SEA LEADER projekti toetuse abil valmiv kunsti- ja huvihariduskeskus. Keraamikakunstniku Marget Tafeli kodutalus kerkivas hoones oli valmimas keskus, kus olid töökoda, käituseruum ja raamatukogu ja kus juba praegu saab osa pärandkultuurist, tulevikust, tehnikast ja teadusest. Loovuspesa tunnuslauseks on – “Lahkud Muhust targema ja rikkamana”.

Seejärel sõitsime oma ööbimiskohta Tõnise turismitallu. Ka seal olime me selle hooaja esimesesd külastajad. Soomlastest omanikud olid vanast talukompleksist teinud ööbimiskoha. Magamiskohad olid aitades ja muudes taluhoonetes, peamajas suur söögisaal vahva kujundusega ning katusealuses ka veel toad. Oli selline päris ehtne tunne nagu vanasti maal talus külas käies. Kuna nad tegutsevad talus suviti ja olime esimesed varakevadised külastajad, siis öösel oli küll külm ja niiske magada. Seetõttu ärkasime mõne reisikaaslasega hommikul väga vara ja läksime küla vahele päikesetõusu ajal jalutama.

Lahkusime Tõnise turismitalust, et kohtuda Valjalas vallavalitsuses vallavanema Kaido Kaasikuga. Kuna oli natuke aega, siis käisime vaatamas Valjala kirikut ja jalutasime kirikaias. Vallavanem tutvustas meile lühidalt Valjala ajaloolist piirkonda ning praegust eluolu. Projektitoetuse abil rajati Valjla maalinna loodusrada. Huvitav oli mõte seoses saaremaise dolomiidi kasutamisega Saaremaa tutvustamisel. Eelkõige mõeldakse kohalike elanike heaolule. Samas edendatakse ka turismiga seonduvat, sest turistide külaskäikudest ja rahulolust saab kasu kogu piirkond.

Palju on abi saadud LEADER projektide kaudu, aga samas on kaasatud kohalikke ettevõtjaid ning elanikke. Tundub, et Eesti LEADER liikumises on möödas need ajad kui toetusi taotleti ürituste jms korraldamiseks, nüüd pannakse suuremat rõhku objektide rajamisele, mis on püsivad ning toovad pikaajalist kasu külaelu edendamisel. Ka meie Arenduskoja piirkonnas on mindud kindlalt seda teed LEADER projektitaotluste hindamisel ja rahastamisel.

Käisime vaatamas toetuste abil korda tehtud Valjala rahvamaja. Maja oli väga ilus ja hubane ning ruumikas. Juhataja rääkis meile majast ja selles toimuvast, võimalusi hobidega tegelemiseks oli piisavalt, aga inimesi käib vähevõitu. Ta pidas väga emotsionaalse kõne sellel teemal, mis toimub praegu Eesti ja tema rahvaga. Töö- ja rahapuudus ning teenuste piiratud kättesaadavus maapiirkondades on viinud selleni, et paljud pered on lahkunud maalt linna või pereliikmed leidnud tööd välismaal ja käivad harva kodus. Neil hetkedel pere juures olles ei olegi tahtmist ning jõudu veel millegi muuga tegeleda. See on karm reaalsus, aga ikka veel jätkub maapiirkondades inimesi, kes ei ole käega löönud ning leiavad aega ja tahtmist osaleda külaelus.

Edasi viis meie tee tutvuma Jööri Külaseltsi tegemistega. Meid võttis vastu Sulev Peaske, kes oli jäänud meelde eelmisel suvel Jänedal toimud LEADER-i rahvusvahelistest suvepäevadest. Külaselts on teinud väga palju oma külaelu edendamisel ja tutvustamiseks huvilistele. Väga huvitav vanavara kogu oli, paljud nähtud vanad esemed ja tööriistad tulid tuttavad ette, olin neid näinud oma lapsepõlves. Sepipajas sai endale naela valmistada ning Sulevil, kes tavaelus on sepp, oli ka lugu selle kasutamiseks rääkida – lapseõnne hoimiseks tuleb see nael voodijala külge lüüa. Palju on oma külaelu arendamiseks saadud toetusi ning nende ja külaelanike abiga ära tehtud, aga ikka on veel uusi plaane, mida teha.

Üks suur suveettevõtmine on Jööri Folk, mis on osutunud väga populaarseks suvesündmuseks üle Eesti. Selle raames on väga hea tutvustada ka oma küla ja edaspidigi olla huvilistele avatud.

Külastasime väga vajalikku ettevõtmist Saaremaa õunamahlatööstust, mis on rajatud LEADER toetuse abiga. Eestvedaja Kadastiku Õunaaia juht Riho Kadastik rääkis meile, millest tuli mõte selline tööstus rajada. Saaremaal on tänu merelisele kliimale ja muude asjaolude kokkulangemisele alati olnud sügiseti hea õunasaak, aga sageli ei ole kohta, kus ülejäänud õuntest midagi teistelegi valmistada. Siis tulnudki mõte teha selline õunamahlatööstus, mille toodangut oleks võimalik kaubandusvõrgus turustada.

Selline ettevõtmine aitab soodustada ka õunaaedade uuendamist ning pakub tööd ja leiba kohalikele inimestele, kellel ei ole lausa suurt istandust. ehnikaga on sisustatud mahlatööstus hästi ja sageli tehakse töö ära paari inimesega. Samas hoones saab säilitada laos ka õunu, et hiljem neid müüa või mahlaks teha. See mahlatööstus on hea näide ettevõtluse ja kogukonna koostööst.

Järgmisena kohtusime Saarte Koostöökogu eestvedajatega , kes andsid ülevaate oma tööst. Kuna Saaremaal on ainult üks tegevusgrupp, siis tutvustasid nad oma eripärast tulenevaid häid külgi ja ka probleeme. Vaatasime filmi kogukonnaköökide projektist ning saime kohapeal maitsta ka kohalikke toite, mida on valmistatud neis köökides. Toimus elav arutelu ja kogemustevahetus, mis on alati väga kasulik kõigile osapooltele.

Seejärel suundusime kaema Kiratsi külamaja ja talupoodi. Ettevõtmist veavad Sulvi ja Tõnu Munk, sealgi on koostöö eraettevõtjate ja kogukonna vahel väga tihe.

Sisenesime Saksa Talupoodi ja nii mõnus kodupoe tunne oli. Järgnes väike tutvustus poe põhimõtetest ja tegevusest külasüdamena, sest teisel korrusel oli külamaja ruumid ning poes müüdi talutooteid, kohalikku käsitööd ja palju muud kodumaist. Müügil oli kodumunad, pirukad, koduleib, mahejogurt, isetehtud jäätis, mis oli väga nõutud toode ja maitsev.

Õue peal tossas suitsuahi, mis oli LEADER projekti kaudu rahastatud “Suitsuahi ratastel”. See oli väga hea mõte, sest suitsuahju saab kasutada igal pool, kus parasjagu vaja, sest auto järgi tuuakse see külla kohale ja liha saabki suitsutatud. Ka poes oli müügil seal suitsutatud liha – värske ja maitsev. Tihe ja muljeterohke päev möödus kiiresti ning saabusimegi ööbimispaika Arensburg Boutique Hotell Spas. Saime mõnuleda väikeses veekeskuses ja nähtust muljeid vahetada.

Järgmisel hommikul oli meil võimalus tutvuda Kuressaare linnaga ning lõunast sõitsime Jürna turismitallu. Ees ootas jälle vahva talukompleks Upa külas, mis oli alustanud oma tegutsemist söögi- ja majutuskohana 1995. aastal. Peremees võttis meid vastu naerusuisena, ei puudunud ka paras annus saare nalja ning kohe istusimegi lõunalauda. Peremees pakkus saare õlut ja luges maarottidele sõnad peale, et jook ei ole naljaasi.

Kuulsime taluturismi rõõmudest ja muredest ning loomulikult küsisime, kuidas ta on üle saanud igasugustest takistustest ja asjaajamistest seoses euronõuetega. Suur probleem on saada võimalus väiksema võimsusega tuulegeneraatoriga tuulest ise talule, ja ülejäägi korral ka naabritele, elektrit toota, sest suur osa sissetulekutest tuleb elektri eest maksta Eesti Energiale. Asjaajamine käib, aga üpriski vaevaliselt ja selline kiviseina vastu jooksmine väsitab parasjagu, aga mees ei olnud veel loobunud.

Pärast lõunasööki tutvustas peremees sära silmis meile oma majapidamist – peoplatsi, ööbimisvõimalusi ja kõike sellega seonduvat. Küsimusi ja vastuseid oli palju ja väga häid nõuandeid bürokraatiast läbinärimiseks. Igatahes edu ja jõudu ettevõtlikele inimestele!

Enne kui koduteele asusime jõudsime ära käia Kaali järve ääres. Oli ju selle talve suure lume tulemusena kevadises Kaali järves vett väga palju.

Ja siis algas kojusõit. Teel vahetasime muljeid ja mõtteid nähtust ning kogetust ja nii mõnelgi võis juba peas olla tekkinud idee midagi kodupaigas teha või tulla koos oma küla ettevõtlike inimestega Saaremaale suvel tagasi, sest kõikjal öeldi meile, et suvel näeme!

Tänud Saarte Koostöökogule meid vastu võtmast ja edu edaspidiseks!

Veelkord tuleb tõdeda, et alati ei pea kaugele maale minema, sest ka koduväravast kaugemal on juba midagi huvitavat ja õppimisväärset. Heikile tänu ladusa korralduse eest, mis on kindlalt saanud arenduskoja tööde ja tegemiste tunnuseks!

Loe artiklit Arenduskoja infolehest www.arenduskoda.ee/images/stories/trykised/Leaderleht_9.pdf

Pilt Arenduskoja pildigaleriist www.arenduskoda.ee/index.php


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo