EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

PEIPIS RANNIK: Peipsi kalurid õpivad turismi

Allikas: Peipsi Rannik, Fjodor Maspanov
15. september 2011. a

 Alajõel, Kasepääl ja Kallastel toimus kutseliste kalurite koolituste sari, mille korraldaja oli Peipsi Kalurite Ühing. Õppuste peaeesmärk oli õpetada kohali­kele kaluritele rahalise toetuse saamise võimalusi Euroopa Kalapüügifondilt ja teistelt organisatsioonidelt, konkurent­sivõimeliste projektide koostamist ja nende põhjendamist, leidmaks toetust hindamiskomisjonidelt, samuti turismi kasutamise võimalusi lisasissetuleku saamiseks. Neid ja teisi küsimusi laha­ti erinevatest organisatsioonidest pärit spetsialistide loengutel. Toome siin ära mõned koolitusel osalenute arvamused.

Angela Annilo, PRIA kalandustoe-tuste büroo peaspetsialist, Tartu:

„Täna on kõigile selge, et üksnes ka­lapüügiga ei suuda kalur peret toita. See on seotud olemasolevate püügikeeldudega ja rea ressursse säästvate meetme­tega, ilmastiku ja teiste tingimustega. Peamine osa Peipsi kalureid on tihedalt seotud vahetu kalapüügiga ega mõtle lisavõimalustele, mida võib neile anda tegevuse mitmekesistamine. Sellele vaatamata tegelevad mõned kalurid juba praegu lisaks kalapüügile millegi muuga. Näiteks harrastuskalurite veda­misega talvel, kalapüügikorraldusega ja külaliste kaatril sõidutamisega järvel. Keegi annab turistidele ööbimiseks ela­mispinda üürile, suitsetab kala jne. Ent kõik ei tea, et selleks tegevuseks võib saada rahalist toetust. Võib tegelda sellesamaga, kuid hoopis kõrgemal tase­mel ja teenida head tulu.

Kalandus sõltub suuresti ilmast ja ka­lavarudest. Mõned inimesed ei pea vas­tu ja lahkuvad teenistust otsima mujale. Kuid ka siin on, millega tegelda, kui õppida oma tegevust mitmekesistama. Mõiste „tegevuse mitmekesistamine" ise annab väga laiu võimalusi. Siia kuu­lub nii teenindussfäär, turism, majutus kui ka toitlustus. Juba mingisuguse te­gevusega hõivatu võib uuendada sead­meid, ehitada midagi juurde jne. Väga mugav on kaasata oma tegevusse ka pereliikmeid, andes neile tööd. Ma soo­vitaksin kaluritel järele uurida ja mõel­da, mida on nende piirkonnas tradit­sioonilist, mida omanäolist, milline on see kohalik koloriit, mida ei ole mujal. Uskuge, et euroremonditud hotellid ei ole see, mida tänane turist ootab. Talle on vaja mingit n-ö rosinat, mis köidab tähelepanu ja jääb meelde. Siin, Peipsi ääres, on, mida pakkuda.

Ma soovitan kohalikel inimestel hea­de ideede olemasolul võtta ühendust MTÜ-ga PKAK või PRIA kalapüügibürooga. Julgemalt pöörduge abi järele ettevõtluse toetamise maakonnakeskus­tesse Jõgeval, Põlvas, Kohtla-Järvel, Tartus. Teid nõustatakse tasuta, aidatak­se projekti ettevalmistamisel. Loodan, et toimunud koolitus aitab paljudel üle­tada psühholoogilist barjääri ja annab eneseusku."

Priit Saksing, Peipsi Kalurite Ühin­gu esimees:

„Toimunud koolituspäevad võimal­dasid meie asjadest veel kord rääkida.

Tänaseks on Peipsi kaluritel kogunenud palju lahendamata probleeme. Pidevalt esitame küsimusi keskkonna- ja põl­lumajandusministeeriumidele, püüdes teavitada neid kalurite probleemidest. Kahjuks aga takerdub kõik selle taha, et ühte ja sama küsimust peavad lahen­dama eri ametkonda. Iga kord on vaja saata ühesugune kiri kahte ministeeriu­misse, kusjuures üks vastab ühtmoodi, teine teistmoodi. Väga keeruline on teha topelttööd, pidada kahte kirjavahe­tust ministeeriumidega. On palju küsi­musi, mida hakkame ka edaspidi tooma arutlemiseks ja püüdma neid lahendada ministeeriumide tasemel. Näiteks, mi­nule kui Eesti-Vene valitsustevahelise kalapüügikomisjoni liikmele on aru­saamatu, miks sügisese mõrrapüügi hooaja algus lükkus 1. septembrist 15.

septembrile, samal ajal kui Vene poolel püütakse vastavalt kokkuleppele alates 1. septembrist."

Irina Punger, füüsilisest isikust et­tevõtja, Rannapungerja:

„Pärast meie koolitust on paljudel ka­luritel põhjust järele mõelda oma edasi­se tegevuse üle. Peipsi järv võimaldab paljut, seda on vaja ära kasutada. Siin on rohkesti ilusaid kohti, paljudel on järveäärne majapidamine. Kohalikud inimesed ei suuda ette kujutada, millisel tasemel on siin võimalik oma tegevust arendada. Alustada võib turistide, harrastuskalastajate kutsumisest. Hiljem mõelda, kuidas neid majutada, luua va­jalikud tingimused. See ei tähenda, et kõigist saavad kohe turismiärimehed. Ent oma tegevust võib elavdada, kui seada areng eesmärgiks ja liikuda sel­les suunas. Projektide ettevalmistajatest spetsialistid on valmis osutama perso­naalset abi ja annavad ka kuuetunnilist tasuta informatsiooni. Projekti võib kir­jutada mis tahes kirjaoskusega inimene, tuleb vaid tahta. Sellised loengud aga peaksid minu meelest toimuma sage­damini ja võib-olla isegi kohustusliku täiendkoolitusena."

Galina Svinkova, fileerimistsehhi meister, Kallaste:

„Väga hea, et loengud peeti vene keeles, kõik ei valda ju täiuslikult eesti keelt. Tulevikus tahaksime näha kala­püügi, tähtaegade ja püügikvootide eest vastutavaid ministeeriumide esindajaid. Siia ei ole üksnes kalurid kaasatud, vaid ka kalatöötlejad. Piirkonnas on töökohti väga vähe, ja kui kalurid on jõude, sei­sab kogu tootmine. Oleme kalandusest väga sõltuvad. Meie ettevõttes, näiteks, töötab 28 inimest, peamiselt kohalikud naised. Projektide ja rahalise toetuse saamise kohta kaluritel võin öelda, et see on väga hea. Kuid ilmselt ei ole kõik nii lihtne, raha kättesaamine ei ole kindel. Aga miks mitte proovida. Mul elab tütar Narvas, oleme ammu mõel­nud oma ettevõtte asutamisele. Küllap proovime."

September 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
      

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUMINISTEERIUM: Täna avati taimekasvatuse instituudi uus aretuskeskus
MAAELUMINISTEERIUM: Maaelu arengu toetuste eelarves on kavas suunata lisavahendeid põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parendamise investeeringuteks
PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Ühisprojekt “Leader liigub läbi Rae, Jõelähtme ja Viimsis valla” septembrikuu sündmused
KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU: Kirderanniku Infoleht (august 2019)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 19 (442)
LEADER TEGEVUSGRUPID: Porikuu elamusfestival toob huvilisteni sadakond üritust
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Hiidlaste Koostöökogu Saaremaa toidunädalal
MAAELUVÕRGUSTIK: AKIS õppereis Iirimaale
MAAELUVÕRGUSTIK: Koolitustegevus Iirimaal - Kildaton College
MAAELUVÕRGUSTIK: Rahvusvaheline LEADER koostöö on Eestis menukas

3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo