EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

EESTI PÄEVALEHT (Elu Maal): Kokk tahab lapsele maitsva kõhutäie teha kohalikust toorainest

Allikas: Eesti Päevaleht (Elu Maal), autor Signe Kalberg
29. september 2011. a

Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa Leader-koostöökogude algatatud ühiskavand „Kohalik toit kogukonna toidulauale" koolitab koolide ja lasteaedade kokkasid.

Kolmele aastale kavandatud projekti idee käis välja Hiid­laste Koostöökogu juhatuse liige, projektijuht Ly Kaups. „Idee tuli jah minu poolt ja eks ka Jamie Oliveri saated on oma osa sellele andnud. Teemast rääkides haakusid sellega nii Hiiumaa omavalitsused kui ka naabrid," selgitas Kaups.

14. septembril 2010 sõl­misid koostöölepingu MTÜ Hiidlaste Koostöökogu, MTÜ Kodukant Läänemaa ja MTÜ Saarte Koostöökogu, et omalt poolt anda panus kohaliku toidu jõudmisele lasteaedade ja koolide toidulauale.

Hiiumaalt on projektis osa­lemas kõik vallad, Läänemaalt on kaasatud seitse koolikokka, kaks lasteaiakokka ning Lääne­maa haigla kokk. Saaremaalt löövad kaasa viis valda koos oma kooli ja lasteaiaga.

Leader-meetme abil ainu­laadse projekti käivitamise ajend on iseenesest tavaline. „Eks me kõik oleme oma Lea-der-gruppides rääkinud ja toe­tanud kohaliku toidu projekte. Kohalikuks loetakse kuni 100 km raadiuses toodetud toitu, kuid meil ei olegi kõiki toidu­aineid saada, sest siin ei ole praegu tapamaja ega piima­tööstust," ütles Kaups.

Nõuded seavad takistusi

Ka Kärdla ÜG köögi juhataja Elena Linkovi meelest on tapa­maja ja piimatööstuse puudu­mine tooraine hinna kõrval üks olulisi põhjuseid, miks-Hiiumaa koolid ja lasteaiad ei saa tarvitada toidu valmista­misel kohalikku liha, piima ja piimatooteid. 19 aastat kooli sööklas töötanud Linkovi sõnul seavad eeskirjad ette nõuded, millist kohalikku toitu ja millise hinnaga osta tohib. «Kohalikust toorainest kasutame kartulit, õunu, ploome, õunamahla, see aga moodustab vajaminevast toorainest vaid kolmandiku. Aastatega on nõuded õnneks leebemaks läinud, näiteks nüüd võime osta ka kohaliku taluniku käest piima, millest teeme magustoitu," selgitas Linkov. Projekti suurim kasu seisneb Linkovi sõnul eelkõige kolleegidega suhtlemises ja kogemuste vahetamises. Ees seisab aga huvitav Austria-sõit, kus minnakse uudistama, kui­das seal riigis kohalik toit hari­dusasutuste toidulauale jõuab.

Projekti I etapp hakkab lõppema. Jäänud on ühiskoolitus + töötuba Läänemaal. Lea Lai, projekti Läänemaa koordinaator ütles, et kuigi Eestis kasvatatakse oma tar­beks palju toidu tooraineid, ostetakse seda sisse ka välis­turult hulgimüüjate kaudu. «Tarbijad ei tea, kes toodavad, tootjad ei tea, kes tarbivad. See on üks probleemidest. Problee­miks on olnud ka teadmatus, mida ostame ja sööme ehk milliseid kemikaale, mürke või pestitsiide toidu tooraine sisaldab. Samuti on segane olnud kohaliku toidu turun­dus ehk kes vajab, kes toodab, kes töötleb, kes tarbib, palju neid on ja millised on nende gruppide vajadused," selgitas Lai. Ta lisas, et kõik on osale­misest väga huvitatud, jfuba on rajatud näiteks Saaremaa Val­jala tervist edendava lasteaia eeskujul ürdipeenar Risti las­teaias, kõik projektis osalenud kokad on huvitatud kohaliku tooraine või toidu pakkumisest oma asutuses.

Projekti partneriks Lääne­maal on Haapsalu Kutsehariduskeskus, kes aitab korral­dada konverentsi ja stažeeri-mispäeva, samuti ringsõitu Läänemaal, tutvumaks maa­konna koolide sööklatega ja tootjatega. Samuti korraldas Kodukant Läänemaa Kodu­kandi toidupeo sügise sünni­päeval, 23. septembril Kõmsi kultuurimajas.

Koolitoit maitseb lastele

Ridala põhikooli kokk Ester Pihelgas on 25 aastat valmis­tanud süüa nii lasteaias kui ka kooljs. Ridala põhikoolis istuvad lõunalauda kõik kooli 100 õpilast, pikapäevarüh­mas olijatest kinnitab keha 86 ja lasteaias 42 last. Koka meelest on see märk sellest, et lastele toit maitseb. «Koha­likust toorainest valmistatud söök on märksa maitsvam. Meie aga oleme oma koolis selle juba läbi teinud, millega seisavad silmitsi teised. Kasu­tame söögitegemisel kohalikku juurvilja, mune, puuvilju, seda on rohkem kui pool vajamine­vast toorainest. 20 aastat tagasi kasvatasime ise lehmi ja sigu, tegime hoidiseid ja konserve, meil oli kooliaed. Eks me oleme seda suunda jätkanud, et võimalikult palju ümbrus­konnas kasvatatut jõuaks laste toidulauale," pajatas Pihelgas.

Saarte Koostöökogu MTÜ üheks arengueesmärgiks on toetada tegevust, mis seotud kohalike toodete, sealhulgas toit, väärtustamisega. Nõustaja Sulvi Munk ütles, et MTÜ Saare Mahe on organisatsioon, mis esmakordselt kaardistas mitme kooli söökla menüü. «Selgus, et kohaliku tooraine osakaal toidu valmistamisel on väga madal ning tihtipeale on selle põhju­seks mugavus, harjumused ja madal teadlikkus. Sellest läh­tuvalt sündiski idee köögiper­sonali teadlikkuse tõusu kaudu suurendada huvi ja soovi kasu­tada köögis senisest rohkem kohalikku tootja toodangut. Koostöö ja erinevate kogemuste vahetamine piirkondade vahel innustab ja aitab samuti kaasa projekti eesmärkide saavutami­sele seetõttu võeti projekt ette kolmes tegevusgrupis ühiselt," selgitas Munk.

Ta kinnitas, et saarlaste suhtumine on olnud ääretult positiivne - ollakse meelsasti valmis suurendama kohaliku tooraine osakaalu kui kitsas­kohad, (eelkõige logistika) saavad lahendatud. Järgmi­sed sammud sõltuvad pal­juski koolituse käigus üles­kerkinud probleemidest. „On mõeldav, et projekt jätkub ka pärast kolme aastat, siis juba kaasatuna väliskogemustest ja välispartneritest, kel sama probleem ja teistmoodi lahen­dused," lisas ta.


KOLME MAAKONNA ÜHISKAVAND

  • Kohalike tegevusgruppide Hiidlaste Koostöökogu, Kodu­kant Läänemaa ja Saarte Koos­töökogu käivitasid Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme raames koostööprojekti "Kohalik toit kogukonna toidu­lauale".
  • Projekti üldine eesmärk on kogukonna majandusliku jät­kusuutlikkuse ja parema tervise tagamine tervisliku toitumise abil.
  • Projekti tegevused: Kolme maakonna (Hiiu-, Saare- ja Lää­nemaa) vahelise kohaliku toidu teemalise koostöö arendamine, hetkeolukorra kaardistamine.
  • Samuti seminaride ja õpperei­side korraldamine, kohalike oma­valitsuste, koolipersonali, laste- ning lastevanemate teadlikkuse tõstmine tervislikust toidust jne.
  • Toetuse summa kolme tegevusgrupi kohta kokku: 17 788 eurot (90%):
    Hiidlaste Koostöökogu 15615 eurot, Kodukant Läänemaa 6868 eurot, Saarte Koostöökogu 4305 eurot.

Projekti eduka realiseerumise korral ja partnerite rahaliste vahendite olemasolul pikeneb projekt aastani 2015, saavuta­maks võimalikult kindel ja jät-kusuutlik tulemus.

Allikas: Maamajanduse Infokeskus


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo