EUROOPA KOMISJON: Komisjonil on kavas suurendada ühtekuuluvuspoliitika investeeringute mõju 2013. aastale järgneval perioodil |
Allikas: Euroopa Komisjoni pressiteade
11. oktoober 2011. a |
 |
|
Brüssel, 6. oktoober 2011. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika on viimase kümnendi jooksul olnud positiivsete muutuste tõukejõuks, panustades märkimisväärselt majandustaseme ühtlustamisse ja majanduskasvu tagamisse.
Näiteks on selle abil otseselt loodud üle miljoni töökoha, samuti on investeeritud koolitusse, mille kaudu on parandatud enam kui kümne miljoni inimese tööväljavaateid.
|
Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest on kaasrahastatud teedeehitust – ehitatud on üle 2000 km maanteed ja 4000 km raudteed. Toetatud on ligikaudu 800 000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte (VKE) rajamist.
Selleks et seda tööd tulevikus jätkata ning veelgi aktiivsemalt keskenduda Euroopa majanduslikele prioriteetidele, võttis Euroopa Komisjon täna vastu õigusaktide paketi, mis käsitleb ühtekuuluvuspoliitikat ajavahemikus 2014–2020. Kõnealuste õigusaktide eesmärk on hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist kõikjal Euroopas, suunates ELi investeeringud Euroopa tööhõive ja majanduskasvu strateegiasse (Euroopa 2020. aasta strateegia).
Põhimõte keskenduda väiksemale arvule investeerimisprioriteetidele, võttes arvesse nimetatud eesmärki, on kesksel kohal ka uutes partnerluslepingutes, mille suhtes liikmesriigid Euroopa Komisjoniga kokku lepivad. Nendes lepingutes seatakse selged sihid ja nähakse ette tulemusreserv selliste piirkondade jaoks, kes on oma eesmärkide saavutamisel kõige edukamad. Selleks et ebatõhus makromajanduslik käitumine või vähene haldussuutlikkus ei kahjustaks ELi investeeringute toimet majanduskasvu tagamisele ja töökohtade loomisele, võib komisjon nõuda programmide läbivaatamist või peatada rahastamise, kui olukorda ei parandata.
Fondide tegevuse mõju muutub suuremaks ka siis, kui lihtsustada ja ühtlustada eri fondide eeskirju, sealhulgas maaelu arengu fondi ning merendus- ja kalandusfondi omi. Viie eri fondi jaoks võiksid kehtida samad eeskirjad. Varasemast integreeritum lähenemisviis tagaks olukorra, kus fondid tegutsevad kooskõlastatud eesmärkide nimel ja suurendavad üksteise mõju.
Täna vastu võetud ettepanekud toetavad eeskätt investeerimist sotsiaalsektorisse, mis annab inimestele suurema kindlustunde võimalike tulevaste tööturu probleemide korral. Seejuures asuvad Euroopa Sotsiaalfondi tööd täiendama ja toetama Globaliseerumisega Kohanemise Fond ning uus sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm.
Regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn kommenteeris seda järgmiselt: "Ühtekuuluvuspoliitika on ELis heaolu tagamisele palju kaasa aidanud. Aga pidades silmas majanduskriisi, peab see nüüd muutuma majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise liikumapanevaks jõuks. Meie ettepanekud eeldavad ELi fondide veelgi aktiivsemat tööd. Kõige tulemuslikumad oleme siis, kui suuname investeeringud majanduskasvu käivitamise seisukohast olulistesse kohtadesse, s.t väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd), innovatsiooni ja energiatõhususse. Ja me peame ühtekuuluvuspoliitikat uuendama nii, et see sisaldaks tingimusi, mis tagaksid toimivuse ja tulemused, pakuksid stiimuleid seatud eesmärkide saavutamiseks ja lihtsustaksid menetlustoiminguid."
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor lisas: "Kõnealune integreeritud ettepanek annab ühtekuuluvuspoliitika sotsiaalsele mõõtmele suurema kaalu, sest sellega tagatakse Euroopa Sotsiaalfondi maksete miinimumosa ja suurendatakse Globaliseerumisega Kohanemise Fondi rolli. Inimese esikohale asetamine on väga oluline, kui tahame kriisist välja tulla. Need fondid on kanal, mille kaudu meie poliitiline strateegia realiseerub miljonite kodanike jaoks, aidates neil leida tööd ja toetades töövõimalusterohket majanduse taastumist."
Taust
Pakett koosneb järgmistest dokumentidest:
- Üldmäärus, millega kehtestatakse ühised eeskirjad Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta. See võimaldab fondide tegevust paremini kombineerida, et saavutada ELi meetmete võimalikult suur mõju.
- Kolm eraldi määrust vastavalt ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.
- Kaks määrust, millest üks käsitleb Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki ja teine Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust (ETKR).
- Kaks määrust, millest üks käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja teine sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi.
- Teatis Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) kohta.
Järgmised sammud
Ettepanekuid asuvad nüüd arutama nõukogu ja Euroopa Parlament, eesmärgiga võtta need vastu 2012. aasta lõpuks, et 2014. aastal saaks alustada uue põlvkonna ühtekuuluvuspoliitika programmidega.
Paralleelselt jätkatakse läbirääkimisi kogu ELi eelarve mitmeaastase finantsraamistiku üle. Komisjon on juba teinud ettepaneku eraldada ajavahemikus 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditele 336 miljardit eurot. (IP/11/799)
Lõplikud eraldised liikmesriikide kaupa ja abikõlblikud piirkonnad kategooriatesse jaotatuna otsustatakse alles pärast kõnealuse õigusaktide paketi vastuvõtmist.
Üksikasjalikumat analüüsi vt MEMO/11/663
10.–13. oktoobrini kestval üritusel „Avatud uste päevad 2011– Euroopa regioonide ja linnade nädal” (European Week of Regions and Cities) on asjaomase poliitika väljatöötamisel osalevatel huvirühmadel võimalus neid uusi ettepanekuid arutada.
Õigusaktide tekste vt:
http://ec.europa.eu/regional_policy/what/future/proposals_2014_2020_en.cfm
Käesoleva pressiteate koos linkide ja kontaktidega europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles