EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: „Üht vitsaraagu on kerge pooleks murda, luuda aga mitte“ - ühistegevusest põllumajanduses

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
13. detsember 2011. a

Hetkel on käimas tihedad arutelud ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle järgmisel programmeerimisperioodil (2014-2020). Euroopa Komisjoni esindajate sõnul on tegemist evolutsiooni, mitte revolutsiooniga. See tähendab, et kardinaalseid muudatusi plaanis ei ole, mis aga ei tähenda, et ei kavandataks olulisi muudatusi.

Üheks oluliseks muudatuseks on mõtteviisi muutus – Euroopa Komisjoni üha suurem soov suunata EL rahalisi vahendeid teadusele ja innovatsioonile ning selle koostööle – koostööle üldises mõttes, sh ühistegevuse soodustamisele põllumajanduses.

Novembri keskpaigas said Türi Kultuurimajas kokku hulk inimesi, kes on tegevad põllumajanduses ning kellel on soov teha selles valdkonnas koostööd - toimus ühistegevuse alane teemapäev, mille korraldas Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo.

Teemapäeva juhatas sisse pikaajalise kogemusega põllumajandustootja Aavo Mölder, kes võrdles ühistegevust projektiga – et see toimiks, peavad äriplaani uskuma kõik, kes selle projektiga on seotud. Seejärel tutvustasid Põllumajandusministeeriumi ametnikud Taavi Kand ja Merle Saaliste Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) toetusmeetmeid, mis soodustavad ühistegevust põllumajanduses: tootjarühmade tunnustamine ning tootjarühmadele suunatud MAK meetmed. Praeguseks on tunnustuse saanud 12 tootjarühma.

Päev jätkus ühistegevuse praktiliste kogemustega - Viktor Sartakov andis ülevaate Kesk-Eesti Põllumajandustootjate Ühistu saamisloost ning Kalle Hamburg, Tulundusühistu Talukartul juhatuse liige tegi väga põhjaliku ülevaate tulundusühistu 10-aastasest arengust: hirmud ühistu loomisel, motivaatorid, ühistu loomise plussid.

Mati Koppel, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor tutvustas TÜ Talukartuli ja Jõgeva SAI koostööprojekti, mis on toetust saanud MAK meetmest 1.7.1 - põllumajandus- ja toidusektoris ning metsasektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö. Mati Koppel rõhutas, et taolised koostööprojektid on kasulikud nii teadusasutusele kui ka tootjatele.

Roomet Sõrmus andis ülevaate põllumajandusühistute vahel läbi viidud küsitlusest ning Kaul Nurm tutvustas loodavat ühistegevuse tugikeskust. Teemapäeva lõpetas paneeldiskussioon ühistegevuse olukorrast ja tulevikust, taustaks teadmine, et 2012.a on kuulutatud ülemaailmseks ühistute aastaks. Diskussiooni juhatas Toomas Kevvai ning selles osalesid Aavo Mölder, TÜ Laeva Piim; Tanel Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu; Riho Kaselo, Viru Lihaühistu ning Kalle Hamburg, TÜ Talukartul

Käesolev artikkel keskendub eelkõige Maamajanduse Infokeskuse tellimusel põllumajandustootjate ühistute seas läbi viidud järelküsitlusele, mille viis läbi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning mida teemapäeval tutvustas Roomet Sõrmus.

Küsitlus viidi läbi käesoleva aasta novembris ning küsitleti kokku 14 ühistu esindajat, neist 7 osales ka 2008.-2009.a Maamajanduse Infokeskuse tellimisel läbi viidud uuringus „Põllumajandussaaduste ja -toodete ühisturustamise praktilised näited“. Antud küsitluse puhul on tegemist pigem kvalitatiivse analüüsiga, mitte statistilise uuringuga. Küsimused, millele vastust oodati ja vastused, mis saadi:

1. Millised muudatused on Teie organisatsioonis viimase kolme aasta jooksul toimunud?

Peamiste muudatustena toodi välja liikmete arvu muutuse. Pooled vastanutest tõid eraldi välja, et ühistu viimaste aastate üldise arengu, mis konkreetsemalt väljendub liikmete vahelise usalduse kasvamises, arendustöötajate ja müügipersonali palkamises, uue kontori või virtuaalse müügikeskkonna avamises jms.

2. Milliseid kitsaskohti esineb Teie ühistu (organisatsiooni) tegevuses?

Kõige enam toodi välja ressursside nappust – nii rahaline kui ka inimressurss. Samuti mainiti vähest liikmete lojaalsust ning arusaamist ühistegevuse põhitõdedest. Mitmed vastajad tõid välja EL ühisturul valitsevat ebavõrdset konkurentsi ning erinevaid toetustasemeid. Mainiti ka kummutada tuleb levinud arvamus, et ühistud kuuluvad sotsialistliku korra juurde.

3. Mida oleks vaja muuta, et Teie organisatsioon areneks?

Kõige enam toodi välja, et tuleks rohkem selgitada ühistegevuse põhimõtteid. Samuti toodi välja, et vaja oleks rohkem usaldust ja lojaalsust, muutuma peaks liikmete mõtteviis ja arusaam ühistegevusest ning selle eelistest. „Üht vitsaraagu on kerge pooleks murda, luuda aga mitte“, selgitab üks vastaja. Mainiti ka vajadust parandada kommunikatsiooni organisatsiooni sees ja tõhustada liikmete erialast nõustamist. Mitmed vastajad tõid ühe suurema probleemina välja toodangu ümbertöötlemise võimaluste puudumise. Kindlasti peaks ühistu juurde olema loodud müügijuhi ametikoht, kuid ilma toetuseta on seda väiksematel ühistutel võimatu omavahenditest teha.

4. Millise hinnangu annate põllumajandusvaldkonna ühistegevuse hetkeolukorrale Eestis?

Enamus vastajatest hindas ühistegevuse olukorda halvaks või pigem halvaks (9 vastajat 14-st). Mõnevõrra on selles osas arvamus võrreldes 2008.a läbi viidud uuringuga paranenud, kuigi ka siis ei nimetanud keegi olukorda heaks.

Selgitusena oma arvamuse kohta toodi välja järgmisi asjaolusid: ühistegevuse tase on liiga madal selleks, et tõsiselt mõjutada turgudel toimuvat; Eesti ühistud on väikesed ja nad ei oma turujõudu. Ühistegevust segavaks teguriks on ebastabiilsus ning mõtlemine vaid tänasele päevale, mis omakorda on tingitud suurel määral projektipõhisest majandamisest. Probleemina tuuakse välja, et on vähe ühistuid, mis hõlmavad ahelat põllumajandustootjast lõpptarbijani. Samuti toodi negatiivse faktorina välja, et Eesti ühistud konkureerivad omavahel, kuigi ühistud peaksid omavahel ühinema. Mainiti, et vaja oleks erapooletut üksust, kes ühistegevust arendaks, nii nagu kunagi oli Ühistegeline Liit.

5. Milliseid MAK ühistegevusele suunatud toetuseid olete kasutanud?

Kümme vastajat 14-st olid kasutanud MAK tootjarühma loomise ja arendamise toetust (MAK meede 1.9), nendest kaks on saanud ka põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö toetust (MAK meede 1.7.1). Kolm vastajat märkisid ära ka turuarendustoetuse. Kaks ühistut ei ole toetusi kasutanud.

6. Kui oluliseks peate Teie organisatsioonile eraldatud ühistegevuse toetusi ühistu toimimises?

Üle poole vastajatest (8 vastajat) väitis, et toetustel on olnud ühistu toimimisel määrav tähtsus. Nelja vastaja hinnangul on toetused tegevusele mõningal määral kaasa aidanud ja kahe vastaja hinnangul on toetuste roll olnud väheoluline. Selgitustena toodi välja järgmisi seisukohti:

  • Riiklik toetus, mis näitab riigipoolset suhtumist ühistegevusse, peab kindlasti jätkuma;
  • Tegevustoetused on väga vajalikud ühistulisele tegevusele hoo sisse lükkamisel;
  • Olulised on ka investeeringutoetused, mille abil on võimalik ühistegevust hoogustada;
  • Hakkama saab ka ilma toetusteta ning toetused vaid rikuvad turgu;
  • Toetustest olulisem on ühine tegutsemine.

Lõpetuseks väljavõtted teemapäeva diskussioonist - kas ühistuline tegevus on tulevikuvorm või tegemist pigem ajutise üleminekuasjaga?

Kalle HAMBURG: Kindlasti annab ühistuline tegevus juurde ja liikmed saavad siin ise palju ära teha. Ühistegevus on jätkusuutlik ja peaks ka Eestisse sobima.

Riho KASELO: Minu arust on ühistute küsimus kultuuriruumi küsimus, mina pean Eestit Põhjamaaks.

Tanel BULITKO: Tõuaretuses on kogu sektor 100% ühistulistes tegevuses.

Aavo MÖLDER: Ilma ühistegevuseta ei saa, kui tunnetada konkureerivat majandust. Tuleb hakata toodangut väärindama, sest see ei kesta lõpmatuseni, et me saame tervet siga, veist ja toorpiima eksportida.

Vahur TÕNISSOO: Nii väikesel turul nagu Eesti, ei ole teist jätkusuutlikku võimalust, kui koos ja ühiselt. Aeg on selleks küps!


LISAINFO:


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo