UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Ühine põllumajanduspoliitika 50 aastat muutuste keerises
Allikas: Maaeluvõrgustik, Meeri Klooren
7. veebruar 2012. a

Kui ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) 1960-ndatel alguse sai, ei osanud keegi ennustada, et 50 aasta pärast on ÜPP eesmärgid sootuks laiemad ja avaldavad mõju väga paljudele riikidele. ÜPP aastapäeva tähistamiseks on loodud veebileht ja üle Euroopa korraldatakse selle puhuks erinevaid üritusi. Seega on praegu asjakohane vaadata ÜPP kujunemise ajajoonele.

ÜPP vajalikkus tuli päevakorda juba 1950-ndate lõpus, kui Euroopa vaevles sõjajärgses kriisis ja seoses sellega oli suurimaks probleemiks toidunappus. Põllumajandusest sai lootuskiir, mis aitaks ummikseisust väljuda. Pealegi töötas sel ajal Eruroopas üle poole tööealisest rahvastikust põllumajandussektoris. Seega oligi ÜPP algseks eesmärgiks Euroopa põllumajanduse tootlikkuse tõstmine, et rahval oleks võimalik tarbida taskukohast toitu, samal ajal tagades elujõuline põllumajandussektor.

ÜPP põhimõtted pandi paika Stresas, Itaalias 1958. aasta juulis toimunud konverentsil. 1960. aastal leppisid kuus toonast liikmesriiki kokku ühise põllumajanduspoliitika mehhanismides ning 1962. aastal võttis Komisjon vastu esimesed ühise põllumajanduspoliitika määrused põllumajandustoodete siseturu loomiseks ning finantssolidaarsuse saavutamiseks Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) kaudu.

Unistus piimajõgedest sai teoks?

Põllumajandussektori areng toimus suurel kiirusel. Moodne tehnika ja sordiaretus võimaldas üha rohkem toota, samal ajal põllumajanduspoliitika poolt tagatud kindlad hinnad moonutasid turgu.

    
 
_
Mis on ÜPP?
  • Ühine põllumajanduspoliitika koosneb eeskirjadest ja mehhanismidest, millega reguleeritakse ELis põllumajandustoodete tootmist, müüki ja töötlemist. Põllumajanduspoliitika on olnud üks ELi võtmeküsimustest alates Euroopa Majandusühenduse loomisest 1958. aastal.
ÜPP printsiibid?
  • Ühine turg, mis tähendab, et põllumajandustoodete kaubavahetus ELi riikide vahel peab olema vaba ja tõketeta;
  • Ühenduse eelistus, mille kohaselt ELis toodetud põllumajandustooteid eelistatakse kolmandatest riikidest imporditud toodetele ning mille kohaselt ELi põllumajandustooteid tuleb kaitsta maailmaturu hinnakõikumiste eest ja kolmandatest riikidest madalate hindadega imporditud toodete eest;
  • Finantssolidaarsus, mis tähendab, et kõiki ühise põllumajanduspoliitika kulusid tuleb rahastada ELi eelarve kaudu.

Tulemuseks oli suur ületootmine, kus pakkumine ületas mitmekordselt nõudmise. Seda aega meenutavadki sõna otseses mõttes piimajõed ja võimäed, mis oleks ju metafooriliselt võttes, kui unistuste täitumine, tegelikult illustreeris see lonkava majanduse tervikpilti.

Võib öelda, et põllumajanduspoliitika edendas valdkonda üle! ÜPP vajas uuemaid suundi, et olukorda päästa. Seega tuli avaliku sektori raha kulutada otstarbekamalt ja tuli luua keskkonnahoidlikum ÜPP. Seetõttu võeti 1984. aastal kasutusele piimakvoodid, et leevendada turu ebatõhusust. 1988. aastal hakati põllumajandustootjatele maksma selle eest, et nad jätaks osa maad sööti ja põllumajandusega seotud kogukuludele seoti ülemmäär.

Põllumajanduspoliitika seotus keskkonna ja maaelu arenguga

1992. aastal jätkusid muutused, mille käigus keskendusid põllumajandustootjad uuesti pigem turunõudlusele kui toetustele konkreetse kultuuri kasvatamise eest. Seetõttu kehtestati otsene sissetulekutoetus, millega püüti tagada töötasude õiglane tase. Oluline oli hindade alandamine lõpptarbija jaoks ning Euroopa põllumajandustootjate konkurentsivõime tagamine maailmaturul.

Samal ajal kerkis päevakorrale ka keskkonnahoidlik põllumajandus. 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil sünnivad säästva arengu põhimõtted. Brasiilias kohtusid 178 riigi tippjuhid, seejuures ka Eesti delegatsioon Arnold Rüütli juhtimisel ning pandi paika keskkonnapoliitika seisukohalt väga olulised dokumendid.

 

Uue aastatuhande hakul kerkis ÜPP peamise eesmärgina esile maapiirkondade areng, mis oli otseselt seotud reformipaketi Agenda 2000 teemaga. Agenda 2000 tulemusena jätkati põllumajanduspoliitika toetamist umbes samas mahus kui enne, aga seejuures toetati ka maaelu arendamist, looma- ja taimekaitse sektoreid. Maaelu arengust oli saanud ühise põllumajanduspoliitika keskne osa.

2003. aastal toimusid ÜPP arengus veelgi tõsisemad reformid. Olulisemad neist olid ühtse otsetoetuste süsteemi ja ühtse pindalateotuste süsteemi loomine. Samas olid toetuste saamine seotud reeglitega, mis puudutasid teatuid keskkonna, toiduohutuse ja loomade heaolu alaseid nõudeid.

2004. aastas on ka Eesti täieõiguslik osaline ÜPP-st. Seoses uute liikmete vastuvõtmisega Euroopa Liitu, nii 2004, kui ka 2007. aastal, kahekordistus Euroopa Liidu põllumajandustootjate arv. See tähendab ka, et tuli juurde palju toimetuleku piiril elavaid väiketootjaid. Kõik see nõudis veelgi suuremat tähelepanu pööramist üleüldisele maaelu arendamisele, sest Ida-Euroopas 1990-dnatel edumeelselt tegutsenud väiketalupidamised ei suuda enam jätkata. Euroopa põllumajanduspoliitika on pidevalt muutuste keerises ja uute oludega kohanemine nõuab uusi ettevõtmisi. Kuid milliseks kujuneb ÜPP 2014. aastal, mil algab maaelu arengu uus programmiperiood, saab näha juba lähitulevikus.

Omamaise toidu väärtustamine

ÜPP on poole sajandiga muutunud ja on pidevalt arenemas. Kuigi kesksel kohal on alati toiduga kindlustatus, on lisandunud uued olulised teemad nagu kliimamuutus ja loodusvarade säästlik kasutamine. ÜPP olulisus tõestab, kui tähtis on omamaine toit, mis annab riigile võimaluse isemajandavalt ja tervislikult hakkama saada, tehes samal ajal koostööd ülejäänud maailmaga ning liikudes üheskoos veelgi parema elukeskkonna suunas.

Vaata lühivideot ÜPP ajaloost (eesti keeles): www.europarltv.europa.eu...

Ühise põllumajanduspoliitika 50. aastapäeva tähistamine

Euroopa komisjon on loonud ÜPP 50. aastapäeva tähistamiseks veebilehe „50 aastat ühist põllumajanduspoliitikat”. Sealt leiab täpsemat teavet ühise ÜPP kohta ja näeb, mida Euroopa Liidu eri paigus selle puhul ette võetakse. Soovi korral võib ka ise teatada üritusest, mis on seotud ÜPP 50. aastapäeva tähistamisega. Seejuures on loodud ka abimaterjalid, mida võivad kõik kasutada, kellel on kavas korraldada „50 aastat ÜPP-d“ raames tegevusi. Veebilehe leia siit: http://ec.europa.eu/agriculture/50-years-of-cap/index_et.htm

Kasutatud allikad:
« Tagasi