EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EUROOPA KOMISJON: Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku kõne konverentsil "Kohalik talupidamine ja lühikesed tarneahelad" (MAAELUVÕRGUSTIKU TÕLGE EESTI KEELDE)

Allikas: Euroopa Komisjoni pressiteade ja maaeluvõrgustiku tõlge
20. aprill 2012. a

Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku, Dacian Ciolose kõne 20. aprillil 2012 konverentsil "Kohalik talupidamine ja lühikesed tarneahelad" (Local farming and short supply chains) Brüsselis Belgias

Info konverentsi kohta Maamajanduse Infokeskuse veebilehel - www.maainfo.ee/index.php, konverentsi info Euroopa Komisjoni veebilehel, sh esitlused ja töögruppide kokkuvõtted ec.europa.eu/agriculture/events/small-farmers-conference-2012_en.htm

Originaal inglise keeles: europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do

Maaeluvõrgustiku mitteametlik tõlge eesti keelde

Kõne teemal: Kohalik talupidamine ja lühikesed tarneahelad: ühise põllumajanduspoliitika kohaliku mõõtme täiustamine

Daamid ja härrad,

Suur tänu teile kõigile tulemast.

Antud ürituse otsustasime korraldada seetõttu, et lühikeste tarneahelate teema on muutumas ülioluliseks. Samas on see teema ka vastuoluline ja täis eelarvamusi.

Selge on see, et nõudlus on olemas, kuid see pole piisavalt selgelt struktureeritud, määratletud ega kättesaadav. Pidevalt tuleb kõne alla ka teema, et antud valdkonda ei ole ka piisavalt uuritud. Siiski olemasolevad uuringud näitavad selgelt, et kohalikele toodetele on suur nõudlus. Seda rõhutati viimati ka eelmisel aastal Ühendkuningriikide ja Saksamaa poolt läbiviidud uuringutes.

Põhinedes Eurobaromeetri uuringule, siis üks kahest tarbijast leiab, et kohalikke tooteid on keeruline leida ja teistest eristada. Samas on seda probleemi raske lahendada ning mitmed kindlad poliitilised ja ärilised ringkonnad on tugevalt taolise turustamisliigi vastu.

Lühikeste tarneahelate teema on juba pikalt tähelepanuta jäänud. Siiski, olemasolevad andmed näitavad, et vaatamata tunnustuse ja toetuse puudumisele, müüvad juba 15% Euroopa Liidu talunikest oma tooteid just kohalikul tasandil.

Pean tunnistama, et sellest ajast kui olen Komisjoni liige, on minult palju küsitud: „Miks te räägite lühikestest tarneahelatest? Te edendate väikseid ja konkurentsivõimetuid talusid, mille toodangut suudavad osta vaid jõukamad tarbijad“. Olen kindel, et antud konverents aitab tõestada vastupidist ning eelpoolmainitud arvamused purustada, et luua uus lähenemine ja leida lahendusi mitmetele vasturääkivustele.

See on minu nägemus, sest olen sügavalt veendunud, et kogu lühikese tarneahela valdkonnal on tohutu arengupotentsiaal.
Antud valdkond esindab seoses toiduga kaasaegset vaadet ning rõhub talupidamise majanduslikule suutlikkusele ning selle sotsiaalsele ja keskkondlikule kasutegurile.

See mitte ainult ei vähenda vajadust kaug-transpordi vastu, vaid ergutab ka kohalikku majandust ja annab kohalikele tarbijatele võimaluse osaleda kohaliku piirkonna majanduse edendamises.
Tööhõive näitajad räägivad enda eest. Tutvusin uuringuga, mis puudutas Pariisi ümbruse otsemüüki – uuringusse oli kaasatud 26 talu, mis pakuvad ühtekokku 170 täiskohaga töökohta ja 200 hooajalist töökohta – seda on palju rohkem, kui traditsioonilised talud tavapäraselt suudavad pakkuda.

Samuti tahan rõhutada, et lühikesed tarneahelad pakuvad tooteid eri sissetulekuga inimestele kõigis liikmesriikides. Need ei ole mõeldud ei eliidile ega ka pisikese sissetulekuga tarbijatele, nagu sageli arvatakse.

Tuginedes Itaalias 2008. aastal läbiviidud uuringule, ostab üks tarbija kahest oma ostud just lühikese tarneahelaga toodete müügipunktist. Mainimist on väärt kindlasti ka Ühendkuningriigid, kus esimene talupood avati juba 1997. aastal. Kuid nüüd on nende koguarv kasvanud juba 7500ni. Samuti on heaks eeskujuks Slovakkia, Rumeenia ja Kreeka, kus lühikesed tarneahelad on ülimalt levinud, eriti pärast kriisi lõppedes tekkinud majanduskasvu – see toob kasu talunikele ja meeldib ka tarbijatele. Kreeka majanduslikest raskustest tingituna käivitati kartulite otsemüügi kanalid, kus on odavad hinnad – kauba saab kätte 60% odavamalt kui tavamüügi kanalite kaudu. Samasugune müügiviis on levinud ka mitmetele teistele toodetele.

Kõik see esindab rikkusi, mida peaks kaitsma ja potentsiaali, mida ei ole siiani täielikult ära kasutatud. Kuid ühes asjas olen kindel – see ei tähenda uute barjääride loomist ega suurtootjate ja pikkade tarneahelate vastandamist väiketootjatega ja lühikeste tarneahelatega.

Ilmselgelt on väiketalud lühikeste tarneahelate arendamisel väga dünaamilisel ja looval kohal – see tuleneb tänu nende reageerimisvõimele ja pakutavate kaupade tüübile. Kuid ka suurtaludel on võimalus sellest kasu lõigata. Igal juhul on meil vaja mitmekesist talupidamist.

Et olla konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik, peab Euroopa väärtustama mitmekesist põllumajandusmudelit. Iga talu peaks olema suuteline oma arengustrateegiat paika panna. Mahukas poliitika nagu seda on ÜPP, peaks toetama eranditult kõiki valikuvõimalusi.

Kindlasti on lühikesed tarneahelad osake põllumajanduslikust mitmekesisusest, millele ei ole omistatud väga palju tähelepanu. See on meie üldises strateegias üheks võtme-elemendiks, et anda talunikele lisaväärtust, ning julgustada neid mitte panustama vaid ühte valdkonda.

Kui juhtun kohtama talunikke, kellel on olnud kokkupuuteid otsemüügi või lühikeste tarneahelatega, siis kostavad nad justkui ühest suust, et see tegevus mõjutab vaid väikest osa nende sissetulekutest, kuid see on osa, mis on kasumi teenimisel ja nähtavuse suurendamisel ülimalt oluline.

Samas olen ka kindel, et antud valdkonda ei ole väga kerge arendada.

Esiteks, on see talunike jaoks üks suur väljakutse. Nad peavad õppima või meelde tuletama müümiskunsti. Üks uus laialtlevinud põllumajanduse tüüp, mis keskendub täielikult turule, suutis talunikke panna müümiskunsti vajalikkust unustama.
See nõuab omakorda uusi oskusi ja uute investeeringute tegemist. Paljude toodete puhul nõuab kohalik müük või müük läbi lühikese tarneahela spetsiaalseid töötlemise ja tootmise hooneid ja tegevusi.

Et julgustada suuremat hulka talunikke, peame meie kui ametivõimud, oma pühendumist ja toetust üles näitama. Seetõttu on ka Euroopa, liikmesriikide, piirkondade ja ametivõimude ülesandeks eri toidu hankimise viisid uuesti läbi mõelda.

Mõned meetmed on esitatud ka ÜPP reformi raames. Konverents on oluline, et neid ettepanekuid rõhutada ning tagada see, et mõte jõuaks suurema hulga inimesteni ja nad võtaksid vaevaks uurida ka alternatiivseid müügivõimalusi.

Lahendust ootavad ka järgnevad küsimused:

  • Kuidas lühikesi tarneahelaid ära tunda, tagamaks tõsiseltvõetavus ja suurendada nende nähtavust?
  • Kuidas tagada kõrged hügieeninõuded ja toiduohutus, ilma, et heidutada väikeste tootmismahtudega tootmist? Neil ei ole selliseid investeeringu ressursse, kui seda on suurte tootmismahtudega üksustel. Kas praegused maksuvabastused on piisavad ja kas talunikele on piisavalt selleteemalisi koolitusi? Me tegeleme sellega ja oleme valmis nendele küsimustele koostöös komisjoni liikme John Dalliga lahendusi leidma, kellele ütlen siinkohal ka tänusõnad, et ta koos minuga antud teemasse süvenes.
  • Kuidas taastada linnapiirkonna tarbijate ja lähedal asuvate tootmiskeskuste vahelist kontakti? Peame võimaldama ÜPPe levikut ka linnadesse ja toetama näiteks linnas asuvate turgude algatusi. See idee leiab kajastust ka maaelu arengu poliitika ülevaates pärast 2013. aastat.
  • Kuidas julgustada talunike investeeringuid tegema? Ka pärast 2013. aastat on liikmesriikidel võimalik saada toetust erinevatest maapiirkonna ettevõtlust tugevdavatest meetmetest. Komisjoni liige räägib sellest teemast hiljem täpsemalt. See on ka üheks oluliseks osaks, kujundamaks põllumajanduspoliitikat nii, et see oleks sobiv eri tüüpi talupidamise jaoks.

Tean, et sellise turustamistüübi edendamine pole alati väga kerge. Talunikud ja ka ametivõimud peavad ühe suure sammu võrra edasi liikuma ja rutiini kõrvale heitma.

Kuigi, kui raskused kõrvale heita, olen veendunud, et suure hulga kohalike põllumajandustoodete tootmine kohalikul tasandil aitab lahendada mitmeid ühiskonna probleeme:

  • Lahendused tarbijate jaoks, kes väärtustavad kvaliteetseid, tervislikke ja traditsioonilisi talutooteid.
  • Lahendused talupidamise sektori majandusliku poole jaoks. Isegi kui selline tegutsemine ei saa väga populaarseks, loovad lühikesed tarneahelad vajalikku lisaväärtust.
  • Lahendused raiskamise probleemile. Toimub energiakulude vähenemine, sest kauba transportimine väheneb; toiduahela erinevates astmetes väheneb toidu raiskamine.

Peame antud turustamistüüpi paremini tundma õppima. Peame selle endi jaoks uuesti avastama. Kui analüüsid on tehtud ja tagasiside saadud, paraneb ilmselt ka lühikeste tarneahelate süsteem – leitakse oma niis, mis omakorda võimaldab õigetel tingimustel edasi areneda.

Tänan teid, et üritusel osalete ja aruteludes oma arvamusi ja vaateid jagate.

November 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo