UUDISED

DELFI: Häädemeestel taaselustatakse mineraalvee tootmise traditsioon (MAK meede 3.1)

Allikas: Delfi.ee
15. mai 2012. a

18. mail avab keskkonnaminister Keit Pentus Häädemeestel mineraalvee tootmise, mis jätkab mitukümmend aastat tagasi katkenud traditsiooni. Sellega saab Eesti endale kolmanda loodusliku mineraalvee. Häädemeeste mineraalvett hakatakse ammutama Eesti sügavaimast, üle kuuesaja meetri sügavusest, puurkaevust.

 Keit Pentuse sõnul on tänuväärne, et Häädemeestel avatakse tootmine, sest see loob võimaluse Eesti ühe olulise maavara - mineraalvee igapäevaseks kasutamiseks.

Looduslik Häädemeeste mineraalvesi on juba ammustest aegadest tuntud oma väga suure mineralisatsiooni poolest (5,2 g/l) ning omab lisaks joogiveele ka suurt perspektiivi kuurortravis (ravivannidena). 1970-80ndatel, kui Häädemeeste vesi viimati aktiivselt kasutusel oli nähti Moskva Kurortoloogia Instituudi poolt vees suurt tulevikku perifeerse närvisüsteemi, günekoloogiliste haiguste, reuma ja muude tõbede ravimisel. Tähelepanu vääris Häädemeeste suur broomisisaldus 31,4 mg/l. Ravi otstarbel

soovitati mineraalvett juua krooniliste mao-ja soolepõletike ja maosekretsiooni puudulikkuse puhul.* Häädemeeste mineraalvesi on tüübilt kloriidne kaltsiumi-naatriumiline mineralisatsiooniga 5,2-5,5 g/l. Vee karboniseerimiseks kasutatakse AGA toidugaase.

Häädemeeste mineraalvett hakkab tootma Keisri Köök OÜ. Ettevõtte juhi Alar Kullisoni sõnul tootmisesse on investeeritud 1,5 milj EURi ning tehases saab tööd 5 inimest. Tootmise valmimist toetas PRIA 298 000 EURiga.

Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused - nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad (näiteks Tšehhis asuv Karlovy Vary) ja vesiravihotellid. Eesti tähtsamad mineraalvee leiukohad on: Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska.


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Eesti maaelu arengukava 2007 - 2013 meetme 3.1. Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus toetusprojekt 2010. a Pärnumaal. Toetuse saaja: OSAÜHING KEISRI KÖÖK. Toetatavad tegevused: Mineraalvee villimisliin. Toetuse suurus: 298 000 eurot.

Info allikas: PRIA veebileht - Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus (MAK meede 3.1) SUURPROJEKTID 2010 - www.pria.ee/et/toetused/meede/maapiirkonnas_majandustegevuse_mitmekesistamise_investeeringutoetus_suurprojektidele_meede_3_1_suurprojektid_2010

« Tagasi