EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

DELFI: Eesti soovib Euroopa Liidu järgmisest eelarvest rohkem raha (ÜPP tulevik)

Allikas: Delfi.ee
29. mai 2012. a

Välisminister Urmas Paet ütles täna Brüsselis Euroopa Liidu välis- ja Euroopa asjade ministrite Euroopa Liidu järgmise eelarve arutelul, et ühises põllumajanduspoliitikas seisab Eesti otsetoetuste kiirema võrdsustamise eest.

„Euroopa Liidu keskmisest madalamate otsetoetuste osas ei ole meil võrdse kohtlemise tunnet, nii suured vahed ei ole ühisel turul õigustatud,“ sõnas Paet. „Eesti on koos Läti ja Leeduga teinud ettepaneku otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks,“ rääkis ta välisministeeriumi teatel.

Paeti sõnul pole Euroopa Liidu ühisturu tingimustes õigustatud, et Eesti põllumajanduse otsetoetused on praegu vaid 45% Euroopa Liidu keskmisest. „Ka Euroopa Komisjoni ettepanek, mis tõstaks selle 58%-ni keskmisest, pole piisav,“ lisas ta.

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikaga seoses märkis Paet, et Eesti on heaks näiteks, kuidas Euroopa Liidu struktuurifondid on aidanud võidelda tööpuuduse vastu, loonud tööhõivet ja majanduskasvu. „Seetõttu on Eestile põhiküsimuseks, et 2.5%-list piirmäära SKT-st ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisel ei kehtestataks neile liikmesriikidele, keda majanduskriis on kõige enam tabanud,“ rõhutas Paet. See Eesti, Läti ja Leedu pakutud erand kõrgema piirmäära suhtes on läbirääkimispaketis endiselt sees, kinnitas ta.

„Liigume lähemale ühisele arusaamale, et järgmine Euroopa Liidu eelarve on vahend majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime tõstmiseks,“ ütles Eesti välisminister. „Uus eelarve tähendab investeeringuid ning peab kaasa aitama Euroopa 2020 tööhõive ja majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele,“ lausus ta.

Paeti sõnul on heaks majandust edasiviivaks algatuseks Euroopa Ühendamise Rahastu, mis investeerib piiriülestesse taristuprojektidesse ja mille juures Eesti toetab ka kümne miljardi euro eraldamist Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika riikidele.

Täna oli esmakordselt ministrite laual kogu läbirääkimispakett ehk lisaks kuludele ka eelarve tulude pool.
 

November 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo