EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

EESTI PÄEVALEHT (ELU MAAL): Rannakalur on meister ka muude tööde peale ( Kalandusvõrgustik)

Allikas: Eesti Päevaleht; Signe Kalberg
31. mai 2012. a

Kalanduse meetme 4.1 üks oluline eesmärk on toetada neid tegevusi, mida kalur võiks või tahaks teha kalapüügi ja -töötlemise kõrval või asemel.

Rannakaluriteks on jäänud veel vaid vanem seltskond, kes hin­gelähedast ametit maha ei taha panna, kuigi kalapüük annab tegevust vaid hooajaliselt. Pal­jud kalurid on kas põllumehed või metsaomanikud, kuid teis­tel tegevusaladel läbilöömiseks on vaja abi, mida on juba neli aastat andnud Euroopa Liidu Kalandusfond.

MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Tiiu Kupp ütleb, et aastatel 2009-2012 on toimu­nud 11 taotlusvooru ja kokku esitatud 71 projektitaotlust, neist 12 taotlust tegevuste mit­mekesistamiseks kogusummas 29343 eurot.

Saaremaa Nurme talu pere­mees Mati Heinmets on ranna­kalur olnud kümme aastat ehk pensionile jäämisest alates. 33 aastat kündis ta merd Atlandi ja Vaikse ookeani püügirajoonides. Nii nagu kalandus, on ka mesindus hooajalised tege­vused ja eriti teineteist ei sega. Seepärast otsustas Heinmets kalastamisest vaba aja pühen­dada mesilindudele - toota mahemett müügiks ja koguda taruvaiku ravi otstarbel. „Meie peres on üle 100 aasta mesilasi peetud ja koolipoisi aeg möö­dus ka mesilastega toimeta­des - isa abistades. Soovisin 1035-eurose toetuse abil vahe­tada oma mahemesinduse jaoks amortiseerunud tsingi­tud ja emaileeritud meetöötlemise vahendid roostevabade vastu.," kõneles Heinmets.

Valik oma ettevõtte kasuks

Praegu liidab MTÜ Hiiukala juba üle 80 Hiiumaa rannakaluri ja kalandusega tegeleja. Imre Kivi tõmbas aprillis joone alla oma aastatepikkusele tööle Hiiu Kaluri püünisetsehhis ja kuulutas 1. mail enda püünise-töökoja avatuks, kus koos oma­nikuga töötab veel neli inimest. Ta tunnistas, et Hiiu Kalurist sai ära tuldud sellepärast, et ta ei jõudnud enam kõigega tege­leda (aega ei jätkunud) ja valik langes oma ettevõtluse kasuks. Kivi on füüsilisest isikust ettevõtja, paarikümneaastase staa˛iga rannakalur, kes pakub kala Kärdla turul Kalaäris ja on tegev MTÜ Hiiukala juhatuses Plaan oma töökoda teha oli Kivil juba heli aastat tagasi, kuid olukord majanduses tõm­bas tema plaanidele kriipsu peale. Kui 2008. aastal käivi­tus Kala-Leader, avanes selle kaudu võimalus Euroopa raha taotleda. Kala-Leaderi mitmekesistamise meetmest saigi püünisetöökoja ehituse projekt 63 000 eurot ehk miljon krooni toetust.

Oma püünisetöökojas on Kivi suuna võtnud eritellimusel valmistatavatele mõrdadele, rüsadele ja võrkudele. Kivi sõnul valmistab ta rannapüügil kasutatavaid püüniseid kutse­listele kaluritele: raam- ja vitsmõrdu, kastmõrdu, veonootasid, nisasid, ka muid samade tehnikate abil valmistatavaid eriotstarbelisi võrke, nagu näi­teks spordi- ja kattevõrke, aga ka näiteks puksiirotsi suurtele sõidukitele.

Tööpuudust karta ei ole, Eesti tellimuste mahtu aitab suurendada EKF-i väikesema­hulise rannapüügi meede, mis toetab hülgekindlate ja selek­tiivsete püüniste soetamist. Aina rohkem tuleb tellimusi Soomest.

Mehed kasutavad ära oma oskusi

Paadi ehitus- ja remondiseadmete ostmiseks sai 3411 euro suurust toetust põline mere­mees ja seitse aastat füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud Ivo Põldveer, Hiiumaa Tubala küla Männiku talu peremees. Põldveer tunnistas,,et kuna kaluriameti ja talupidamisega peret ära ei toida, siis hakkas ta plastpaate valmistama. Euro­liidu rahatoe saamiseks tegi ta sõbra abiga projekti, et välja vahetada paadi valmistamiseks ja ka remontimiseks vajalikud tööriistad. „Kui on võimalik toetust saada, siis miks mitte seda ka ära kasutada," sõnas Põldveer.

MTÜ Hiiukala tegevjuht Lia Rosenberg ütles, et kokku on esitatud 14 tegevuse mitmeke­sistamise projekti üldsummas 324 139 eurot. Kuna 60-70% Hiiumaast katab mets, siis on metsatöötlemistehnika olnud üks populaarsem taotluse-teema. "Metsatöötlemine aitab kindlasti kalameestel talve üle elada. Aga väga palju projekte esitatakse ka muudeks tegevus­teks," selgitab Rosenberg. Nii on näiteks saanud rahatuge õunahoidla uuendamine, puidukuivati soetamine, nakkevõrkude ja mõrdade tootmine, puidutööpingi soetamine, puhkekes­kuse teenindushoone laienda­mine.

Läänemaal Hanila val­las Pivarootsis elav Tarmo Viikmaa hakkas rookatuseid tegema 1996. aastal. «Kalan­duse kõrvalt jääb selleks aega siis, kui kala ei ole või on hin­nad madalad. Talvel tuleb ka ise roog lõigata, et oleks, mida suvel katusele panna," selgitas Viikmaa, miks ta otsustas kaks aastat tagasi kalanduse meet­mest 6889 eurot ehk toona veel 107 800 krooni rahatuge küsida, et osta vajalikud roopakkimise seadmed.

Viikmaa tunnistas, et kuigi peamise sissetuleku annab roog, on ta hingelt kindlasti kalur. „Aga sellega ei ela ära, kala on vähe, kuid märgid näitavad liikumist paremuse poole, mis tähendab kalava­rude taastumist," sõnas ta. Toetuse saamine on suhteli­selt keeruline, nentis Viikmaa. „Peab olema kindel äriplaan, et see hakkaks kasumlikult tööle, muidu pole asjal mõtet," soovitas ta. Viikmaa äriplaani tugevusest annab tunnistust seegi, et ta on saanud kalan­duse meetmest rahatuge ka halumasina ja traktori laadi­misseadmete ostmiseks.

Kalandus peaks ka noori ligi tõmbama

MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts tegevjuht Margus Medell tunnistas, et tegevuste mitmekesistamise toetuste küsimine käivitus väga aeg­laselt. Kuid kolmes viimases voorus on aktiivsus kogu aeg suurenenud. „Oleme seni korraldanud meetmes 4.1 viis taotlusvooru, sealhulgas on ühing teinud PRIA-le ettepa­neku määrata toetus 20 taot­lusele. Taotluste kogumaht on 281 762 eurot, sealhulgas toe­tus ise 185 501 eurot, kalurid on omafinantseeringuna lisanud 96 261 eurot," ütles Medell. Valdav osa mitmekesistamise toetustest on antud metsateh­nika soetamiseks, nagu näiteks halumasinad, metsaveokärud ja laadimisseadmed traktori­tele, viimases taotlusvoorus on toetatud ka kahe mobiilse saeraami soetamist. Metsateh­nika soetamise toetamises pole Medelli meelest midagi iseära­likku, kuna enamik Läänemaa kaluritest elab maal ning tege­leb peale kalanduse ka põllu­majanduse ja metsandusega, lisaks on paljud kalurid met­saomanikud.

Rannameeste aktiivne püügi- ja tuluteenimise aeg on aprillist juunini ja augustist  septembrini, siis püütakse välja ligi kolmveerand aasta saagist ja teenitakse ligi kolmveerand aasta tuludest. Rannakalurid võiksid rohkem tegevuse mit­mekesistamise tegevussuuna alt toetust küsida, sest töö eri­nevates valdkondades tagaks ka väiksematele ettevõtetele jätkusuutlikkuse. „Seega aitab tegevuste mitmekesistamine täita seda aega, kus püügist tulusid ei saa. Püükide ja tulude sesoonsus on ka üks põhjuseid, miks noorem põlv­kond kalandusse ei tule. Arvan, et tegevuste mitmekesistamise toetamine aitab ka seda lünka täita ning muuta kalanduse nooremale põlvkonnale atrak­tiivsemaks," ütles Medell.

www.maainfo.ee


EUROOPA KALANDUSFOND

KALANDUSE MEEDE 4.1

•• Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 (EKF) meedet 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng" on Eestis rakendatud aastast 2008.

•• Eestis on EKFi kaudu rannakalanduse toetamiseks plaani­tud ligikaudu 26 miljonit eurot.

•• Kokku on esitatud 421 taot­lust ning tänase seisuga on toe­tus määratud 246 projektile ehk heakskiidetud projekte on 11,8 miljoni euro väärtuses.

•• Projektitoetust antakse viie strateegia tegevussuuna elluvii­miseks: kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine; kala või vesiviljelustoodete töötle­mine ja otseturustamine; kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine;tegevuste mitmekesistamine ja koolitustegevused.

Tegevuse mitmekesistamise tegevussuunal saab projektitoe­tust taotleda kalandussektori mikroettevõtja kuni 70% abikõlbulike kulude maksumusest.

•• Abikõlbulikud on majutus- ja toitlustusettevõttes vajaliku seadme, sealhulgas infotehnoloogiaseadme ostmise ja paigalda­mise kulud, samuti käsitööks ja tootmiseks vajaliku hoone uuenda­mise ning käsitööks ja tootmiseks vajaliku seadme ostmise ja paigal­damise kulud ning teenindusettevõtte hoone uuendamise ja teenin­dusettevõttes kasutatava seadme ostmise ja paigaldamise kulud.

•• Tänaseks on tegevuste mitmekesistamisteks toetust mää­ratud 43 korral.


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo