Rahvusvaheline Leader konverents LINC toimus juba kolmandat korda, seekord Tartus ja Lõuna-Eestis. LINC on akronüüm sõnadest Leader, Inspired, Network, Community - ehk siis eesti keeles: Leader, inspireeritud, võrgustik ja kogukond! Kõik Leader põhiväärtusi kandvad sõnad. Lisaks veel ürituse moto: saada informeeritud, inspireeritud ja kaasatud. Eesti keskendus konverentsil kaasamisele ja vabatahtlikule tööle.
 |
|
LINC avamine toimus 12. juunil Tartu Raekoja platsil Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvese maaelu toetava ja innustava tervitusega.
Austriast (2010.a) alguse saanud ja seejärel Saksamaal (2011.a) toimunud konverents liigub peale Eestit edasi Soome (2013.a) ning siis taas Austriasse (2014.a). Kuna ürituse osalejaskond on iga aasta suurenenud, siis loodavad algatajad, et mõni teinegi liikmesriik astub korraldajate ritta.
|
LINC korraldatakse koostöös kohaliku tegevusgrupi ja maaeluvõrgustiku üksusega. Eestis oli korraldavaid kohalikke tegevusgruppe koguni viis: Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu ja Võrumaa Partnerluskogu.
LINC konverents on mitmes mõttes omanäoline
Eelkõige oodatakse konverentsile inimesi 3-liikmeliste meeskondadena, et lisaks sisulisele tööle mõõtu võtta ka spordis. Muidugi on võimalus osaleda ka väiksema või suurema esindusega. Lisaks nimetatud sportlikele mõõduvõtmistele, sisulistele seminaridele, kust otsitakse inspiratsiooni ja võimalikke koostööpartnereid, tuuakse kaasa ka oma riigi ja regiooni toitu
|
Meeskonnad esindavad enamuses Leader kohalikke tegevusgruppe, kuid alati on oodatud on ka teisi Leader meetmega seotud asutusi: maaeluvõrgustikke, ministeeriume ja makseasutusi.
Kokku osales selle aasta LINC üritusel üle 200 inimese ja 15 erinevast Euroopa Liidu riigist. Suurimate esindustega oldi väljas Soomest ja Austriast, järgnesid Poola, Läti, Leedu, Ungari, Rootsi, Saksamaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria ja Slovakkia.
|
|
 |
Esimese päeva avaüritus jätkus AHHAA teaduskeskuses, kus esines tervitusega ka György Mudri, Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadist ja video vahendusel Leader tegevusgruppide Euroopa katusorganisatsioonist Petri Rinne, Euroopa Leader ühendus maaelu arenguks president.
Tervitustele lisaks räägiti ka Leader tulevikust ja arutati Leader koostööprojektide üle. Arutluspaneelis koostööst, mis on alguse saanud LINC konverentsi kohtumistelt, osalesid esindajad Austriast Stefan Niedermoser, Soomest Maria Hartikainen ja Eesti poolt Rando Lai Raplamaa Partnerluskogust ning Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunktist Adrian Neal.
 |
|
Koostöö Leader piirkondade vahel on üks Leader meetme võimalustest, mis teistest meetmetest puudub. See annab võimaluse maapiirkonna inimestel kohtuda ja koostööd teha inimestega teistest maapiirkondadest.
Eesti näitena toodi esile Raplamaa Partnerluskogu koostööprojekt mitmete Euroopa riikidega, et just maapiirkonna inimene kohtuks teise sama valdkonna inimesega. Oluline on kaardistada ja näidata just kohalikke väärtusi.
|
LINC konverentsi teise päeva ennelõuna oli seminaride päralt - valida sai viie teema vahel:
- kohalik toit
- noored ja seeniorid
- maaturism
- kogukonna teenused
- taastuv energia ja kohalikud ressursid
Kuna kõiki teemasid käsitleti kaks korda paralleelselt jõudis iga osaleja kahte temaatilisse töögruppi. Iga töögrupi alguses oli kaks näidet Eesti Leader projektidest, kokku üksteist näidet kuna maaturismi töögrupis oli kokku kolm näidet. Kõik näited olid valitud inspireerivad ja uuenduslikku aspekti sisaldavad. Samuti kogunes neid üle Eesti.
Lühiülevaade seminaridel arutatust ja kokkuvõtetest:
Kohaliku toidu töögrupp
Kohalik toit on teema, mis on aktuaalne kõigis liikmesriikides. Supermarketites pakutav ja hindu all hoidev toodang ei ole tihti kohalik ning väiketootjal ei ole suurtesse kettidesse asja, kuna kogused on väiksed. See teeb aga Euroopa poed väga sarnasteks, toidulaua ühekülgseks ja suretab välja väiketootjad. Leaderi abil on kohaliku toidu ja väiketootjate heaks saanud palju teha.
| Eesti näiteks oli Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostööprojekt - MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti juhitav taluturg Tartu Lõunakeskuses, selle algusest ja arengutest. Just tänu paindlikule Leader meetmele on viis Lõuna-Eesti kohalikku tegevusgruppi panustanud sellesse projekti ja väiketootjate arv, kes seal oma kaupa turustavad aina kasvab. Mis on selles siis nii erilist, turgusid on ju teisigi. Eelkõige probleemile süsteemne lähenemine, võrgustikutöö ja arendustegevused sihiga abistada maapiirkonna väiketootjat. |
|
 |
Samad eesmärgid on Võrumaa Partnerluskogu kaubamärgi UMA MEKK arendamisel ja selle ümber Võrumaa toidutootjate kogumine.
Töögrupis, mida juhtis Robert Oetjen võeti arutluse alla küsimused: millised on kohaliku toidu sektori kasutamata võimalused, millised on kohaliku toidu sihtgrupp ja kuidas nendeni jõuda ning kuidas edendada koostööd ja võrgustumist tootjate vahel.
Leiti, et kohalik toit peaks olema osa kohaliku turismi- ja arengustrateegias. Kohalik toit on ja peab saame veelgi tugevamaks kohaliku piirkonna võtmefaktoriks. Koostöö ja võrgustumine toiduainete väiketootjate vahel on aeglane protsess, mida tulebki alustada väiksemates rühmades. Head ja nutikad tulemused kutsuvad uusi tulijaid liituma. Levitada tuleb häid näiteid ja edulugusid nii koostöö kui turunduse valdkonnas. Tuleks rohkem kasutada selliseid vahendeid nagu kulinaarturismi, erimenüüsid toitlustusasutustes, kingikorvid kohalikest toodetest, internetiturundus ja teisi nutikaid lahendusi. Rõhutati Leader tegevusgruppide võimalusi ja suurt rolli piirkonnas selle valdkonna eestvedamisel.
Noored ja seeniorid töögrupp
Noored ja seeniorid töögruppi juhtis Konstantin Mihhejev. Teema, et noori jääb maapiirkonnas vähemaks, neile ei ole piisavalt tegevusi ja töökohti, on samuti tuttav kõigis liikmesriikides. Noorte teema on paljude kohalike tegevusgruppide prioriteet. Näidetena olid ettekanded Raplamaa terviseprojektist ning Ülenurme noorte ja seenioride ühistest tegemistest. Töörühma aruteludes lähtuti küsimustest nagu: kuidas teha maapiirkonda jäämine noortele atraktiivseks, kuidas luua sidet noorema ja vanema generatsiooni vahel ning kuidas noori innustada maapiirkonnas oma projekte alustama.
 |
|
Pikast ja tulisest arutelust mõned kokkuvõtlikud mõtted: Alustada tuleb riiklikust poliitikast, mis aitaks kaasa hariduse säilimisele, infrastruktuuri ja töökohtade loomisele maapiirkonnas.
Maapiirkonnas elamise väärtustamist peab tegema kõige kõrgemal tasandil kasutades selleks kõiki meediavahendeid. Kohaliku omavalitsuse tasandil tuleb mõelda rohkem koostöö ja võrgustikutöö peale.
|
Luua ja kaasata noorteorganisatsioone maapiirkonnas. Korraldad maapiirkonnas laagreid, koolitusi, matku ja muid tegevusi, et noored õpiksid nautima maapiirkonna võimalusi. Kõige selle planeerimisse kaasata nii noori kui seeniore.
Maaturismi töögrupp
Maaturism on samuti viimaste aastakümnete trend kõigis liikmesriikides. Töögruppi juhatas Ivika Nõgel. Kuuroritite ja linnade vaatamisväärsuste huviliste kõrval on näiteks tõusnud loodusturismi huviliste arv, suurenenud eakamate inimeste hulk, kes on samas maksejõuline jms. Sellised sihtgrupid oskavad nautida maapiirkonna loodust ja vaikust.
|
Töögrupis toodud Eesti näiteid olid Pärnu lahe ääres arendatavast kohalikke ettevõtjaid ja valdu ühendavast kaubamärgist "Romantiline Rannatee". Seda veab Pärnu Lahe Partnerluskogu.
Teised näited olid maapiirkonda sisuliselt tühja koha peale loodud ja täna hoogsalt arenevad ettevõtmised nagu Vudila Jõgevamaal ja Alutaguse seikluspark Ida-Virumaal.
|
|
 |
Arutelus lähtuti teemadest. Kuidas meelitada turisti maapiirkonda külastama, kuidas kaasata partnereid ja vabatahtlikke maaturismi sektorisse ning kuidas edendada koostööd ja võrgustumist.
Uute sihtrühmadeni jõudmisel peeti oluliseks pakkuda neile kas midagi, mille järgi on nõudmine, või midagi unikaalset. Kindlasti on olulisel kohal turismiteenuse hea kvaliteet, sest maapiirkonnas halva teenuse ja maine mõju on palju kiirem halbu tagajärgi tooma kui tuntud turismilinnas. Oma piirkonna müümisel tuleb kasutada emotsioone, lugusid ja kujundeid, objekte ja maamärke. Kuigi maaturism on väga kohalik tuleks siiski mõelda suurema piirkonna reklaamimisele.
Rõhutati koostöö olulisust erinevate partnerite vahel. See ei teki kergesti ja selle nimel tuleb tööd teha. Siin saab jällegi abiks ja vedajaks olla kohalikud tegevusgrupid. Vabatahtlike kaasamisel peeti oluliseks luua neis tunne, et nemad ja nende tegevus on olulised. Vabatahtlik soovib eelkõige, et tema tegevus pakuks meelelahtutust ja rõõmu.
Kogukonnateenuste töögrupp
Kogukonna teenuste töötöögrupi tööd juhtis Tiina Sergo. Tegu on samuti olulise teemaga, sest elanikkonna vähenemisega liiguvad ka teenused maalt suurematesse keskustesse. Näited tulid Setumaalt Obinitsa seltsimaja ja Valgamaalt Tõrva spordiklubi tegevustest. Mõlemad objektid on saanud oma tegevusele Leader toetust.
 |
|
Küsimused mida arutati: millised on kogukonna teenused peavad säilima maal elu püsimiseks, kuidas motiveerida vabatahtlikke looma kogukonna teenuseid ja kuidas teha kogukonnateenused jätkusuutlikuks.
Arutelu tulemusena pakuti välja, et inimesed ise peavad investeerida sotsiaalsesse tegevusse. Ei tohi ainult traditsioonilisi teenuseid kasutada – tuleb võtta appi tänapäevased internetivõimalused, olla ise loominguline teenuste kättesaamisel.
|
Leader on siinkohas olnud ja loodetakse, et saab olema abimeheks – kuna innovaatilised ja jätkusuutlikud ideed on selles meetmes soositud. Vabatahtlike kaasamisel tuleb neid eelkõige tunnustada, luua hea atmosfäär ja huvi tegevuse vastu.
Taastuva energia ja kohalike ressursside töögrupp
Taastuva energia ja kohalike ressursside töögruppi juhtis Karie Valge. Näited tulid Tartumaa Melliste küla plaanidest luua külas jätkusuutlikud energialahendused ja Põlvamaalt, kus MTÜ HääOm on mitme aasta jooksul viinud Leader-toetuste abiga läbi terve rea erinevaid koolitusi looduslähedaste ja vanade traditsioonide kasutamist ehitustes.
|
Aruteluks püstitati küsimused ökoloogilise mõtlemise laiendamise võimalikkusest, kohaliku energia paremast kasutamisest ja kohaliku tooraine kasutamisest kohalikus kogukonnas.
Töögrupis arvati, et vaja oleks kaardistada jätkusuutliku energiat kasutavad piirkonnad. Kasvatada nii lapsi kui lapsevanemaid säästlikus ja looduslähedase mõtlemise vaimus. Kasutada oskuslikult jäätmeid ja loodulikke energiaallikaid. Mõelda kohalikult ja samas globaalselt.
|
|
 |
Kõikidest seminari töögruppidest, praktilistest õppesõitudest ja teistest LINC 2012 tegevustest saate ülevaate meie kodulehel: www.maainfo.ee...
LINC 2012 sai selleks korraks läbi, kuid õnneks on toimumas veel mitmeid huvitavaid sündmusi kus saab maaelu edendamiseks mõtteid arendada ja võimalikke partnereid leida.
Leader on olnud maaelanikele väga heaks võimaluseks, et kohtuda teiste maade maaelanikega, vahetada kogemusi, leida uusi lahendusi! |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles