EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

VÄLISMINISTEERIUM: Eesti soovib Euroopa Liidu põllumajandustoetuste suuremat ühtlustamist

Allikas: Välisministeeriumi pressiteade
26. juuni 2012. a

Eesti soovib Euroopa Liidu põllumajandustoetuste kiiremat ühtlustamist, ütles välisminister Urmas Paet täna Luksemburgis Euroopa Liidu järgmise eelarve (2014-2020) läbirääkimistel Euroopa Liidu välis- ja Euroopa asjade ministrite kohtumisel.

Paeti sõnul seisab Eesti eelarveläbirääkimistel selle eest, et Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas arvestataks Balti riikide ühisettepanekut tagamaks otsetoetuste kiirem ühtlustamine eelkõige neile, kelle toetused on oluliselt alla Euroopa Liidu keskmist nagu Balti riikidel. "See tagaks võrdsemad konkurentsitingimused ühisel turul ning võimaldaks just madalaima toetusega riike kiiremini järele aidata," märkis Paet.

Välisminister Paeti sõnul moonutavad ebavõrdsed põllumajanduse otsetoetused Euroopa Liidu ühtset siseturgu. "Eriti praegusel keerulisel ajal on oluline, et sellised moonutused kaoksid ning see aitaks kaasa ka majanduse kasvule," ütles ta. Paet lisas, et põllumajanduse otsetoetused liikmesriikides erinevad kordades ning see ei ole õigustatud.

Kaks teist väga olulist teemat Eestile on kõrgema piirmäära võimalus SKP-st ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisel ning ühtekuuluvuspoliitika tagastamatu käibemaksu abikõlblikkus. "Soovime, et 2,5 %-list piirmäära ühtekuuluvuspoliitika vahenditele ei kehtestataks neile liikmesriikidele, keda majanduskriis on kõige enam tabanud. Neile, kelle SKP kasv 2008. - 2010. aastal oli madalam Euroopa Liidu keskmisest," selgitas Eesti välisminister. "Käibemaksu abikõlbulikkuse osas toetame eelmise perioodi süsteemiga jätkamist, kus käibemaks on abikõlblik kulu ka avalikule sektorile," lisas Paet. Need ettepanekud on praegune Euroopa Liidu eesistuja Taani juba läbirääkimispaketti lisanud.

Paet rääkis, et Eesti toetab Euroopa Komisjoni pakutud eelarvemahtu ja peab oluliseks, et tulevane finantsraamistik keskenduks majanduskasvu tagamisele, konkurentsivõime tõstmisele ja töökohtade loomisele.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo