EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAALEHT: Pullid hakkavad paremini elama (MAK meede 1.4.2)

Allikas: Maaleht, autor Lii Sammler
28. juuni 2012. a

 Eile avati Raplamaal Keavas Baltimaade esimene vabapida­misega tõupullifarm.

 

“See on meie uus luksuslik pullilaut,” ütleb Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel Bulitko. Uue lauda luksus seisneb selles, et pulle ei peeta enam lõas, vaid nad on rühmasulgudes vabapidamisel.

Kuivõrd tegu on esimese sellise farmiga Eestis ja ilmselt kogu Baltikumis, oli see projekteerijale kõvaks väljakutseks.

“Selles laudas on eriline sisseseade: tugevad aiad, spetsiaalsed turvatsoonid, et tagada inimestele maksimaalne ohutus. Tavalise lehmalauda aedadega pulle ju ei pea,” tutvustab Bulitko pullide vabapidamise eripärasid. Vaevalt tahab keegi nii võimsate loomadega ilma tõketeta ruumis silmitsi seista.

Ta lisab, et ebatraditsioonilised aiad pakkusid ka nende tegijaile – Fesma Alu OÜ-le ja ehitajale – kõvasti peamurdmist.

Laudas on 85 loomakohta ja seal hakatakse pidama 2–5aastasi pulle. “Need on ootepullid ja katsepullid, kes pidevalt spermat andmas ei käi,” selgitab Bulitko. “Pull saab viieaastasena tütarde järgi oma esmase hinde, siis otsustame, kas hakkame talt spermat võtma või ei.”

Uus pullilaut koos sinna juurde kuuluva koresööda­hoidlaga läks Bulitko sõnul maksma peaaegu 550 000 eurot, millest ligi 40% moodustas PRIA toetus.

Projekti tegi Agorek OÜ, ehitas Rapla firma AS Projekt E,
kellele see oli esimene farmi ehitamise kogemus.

Bulitko sõnul on see üldse esimene täiesti uus loomapidamisehitis ETKÜ ajaloos. Kokku toodetakse ETKÜ Kehtna seemendusjaamas üle poole miljoni spermadoosi. Vabapidamisest loodab ta eelkõige seda, et pullide jalad on tervemad ja nad püsivad kauem karjas, sest vabapidamisel saavad loomad rohkem liikuda.


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Investeeringud loomakasvatusehitistesse projekt Raplamaal. Toetuse saaja: EESTI TÕULOOMAKASVATAJATE ÜHISTU. Toetatav tegevus: Tõupullilauda ja koresöödahoidla ehitamine. Toetuse suurus: 211 750 eurot.

Allikas: PRIA veebileht (2010.a, meetme 1.4.2 neljas taotlusvoor): www.pria.ee/et/toetused/valdkond/loomakasvatus/loomakasvatusehitise_investeeringutoetus_meede_1_4_2_2010/


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo