EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Maaelu arengu tuleviku planeerimise hetkeseis ÜPP kontekstis

Allikas: Maaeluvõrgustik, intervjueerisid Reve Lambur ja Krista Kõiv
17. juuli 2012. a

 

Järgmine Euroopa Liidu eelarveperiood algab juba vähem kui 1,5 aasta pärast ning ettevalmistused, mis algasid 2010.a, on nii Euroopa kui ka Eesti tasandil täies hoos.

Käesolevas artiklis püüame anda lühikese ülevaate hetkeseisust Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) muudatuste ettevalmistamisest järgmiseks perioodiks ning seda eelkõige maaelu arengu kontekstis. 

Küsitlesime erinevaid järgmise perioodi ettevalmistamisega seotud inimesi - Olavi Petronit, Eesti Esindusest Euroopa Liidu juures, Marko Gorbanit, Põllumajandusministeeriumist ning Eesti maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni liikmeid - Tiiu Rüütlet, Margus Timmot ja Marina Kaasi.

Euroopa Komisjon tuli oktoobris 2011 välja ÜPP reformi seadusandlike ettepanekutega (kokku 7 määrust), mida Euroopa Komisjon ja liikmesriikide põllumajandusministeeriumide esindajad arutasid detailselt 2012. aasta esimesel poolaastal ning arutelud jätkuvad sügisel. Euroopa Liidu määruste eelnõud on kättesaadavad, sh ka eesti keeles, Euroopa Komisjoni veebilehel ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/legal-proposals/index_en.htm

Käesoleva perioodi (aastad 2007-2013) ettevalmistustega võrreldes on nüüd otsustusõigus ka Euroopa Parlamendil (vaata artikli lõpus lisainfo seadusandluse tavamenetluse ja olulisemate institutsioonide kohta), mis teeb kogu otsustusprotsessi küll oluliselt demokraatlikumaks, aga ühtlasi ka aeganõudvamaks. 18.-19. juunil 2012 toimus Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni istung, kus tutvustati ÜPP reformipaketi määruste eelnõusid ning tutvustati raportööride raporteid (ühe Euroopa Parlamendi liikme kokkuvõte teemast, mida ta esitab teistele parlamendi liikmetele).

25. juunil 2012 toimus Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vaheline koosolek, kus Eestist osales Riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva. Allpool on ka Olavi Petroni lühike ülevaade Euroopa Parlamendi edasisest tegevustest. Rohkem infot Euroopa Parlamendi hetketegevuste kohta www.maainfo.ee/index.php

Ettevalmistamisperioodi jooksul on toimunud mitmeid erinevaid konverentse/seminare/avalikke debatte ÜPP tuleviku teemadel, on avatud mitmeid portaale, kus arutletakse ÜPP reformiplaane. Eesti maaeluvõrgustik on püüdnud seda infot koondada Maamajanduse Infokeskuse veebilehele www.maainfo.ee/

Euroopa Komisjon korraldas 13. juulil Brüsselis konverentsi teemal "Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020.aastaks – arutelu kodanikuühiskonnaga". Konverentsil osalesid kõrged EL tasandi ametnikud ja EL kodanikuühiskonna esindajad. Oma avakõnes nimetas põllumajandusvolinik Dacian Ciolos seda konverentsi arvamustevahetamise päevaks kodanikuühiskonnaga ning kinnitas, et ÜPP muudatused võetakse vastu Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu ühises koostöös. Küprose põllumajandusminister tõi välja Küprose EL eesistumise prioriteedid, milleks on mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe sõlmimine 2012.a lõpuks ning ÜPP reformi lähenemise osaline vastuvõtmine novembris (4 määrust). Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni aseesimees tõi oma tervituskõnes välja asjaolu, et ÜPP reform on suur väljakutse EL institutsioonidele – tuleb leida lahendused, mis vastavad 500 miljoni eurooplase ootustele toiduga kindlustatuse osas ning samuti on oma ootused EL põllumajandustootjatel. Konverentsil toimusid ka töögrupid teemadel: ÜPP ja toiduga kindlustatus; ÜPP ja loodusressursid; ÜPP ja territoriaalne tasakaal. Rohkem infot konverentsi kohta Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

  • Olavi Petron, Eesti Vabariigi Alalises Esinduses EL juures põllumajanduse talituse direktor: "Põllumajandusministrid on ÜPP tuleviku teemalisi põhimõttelisi arutelusid ametlikult Põllumajandusministrite Nõukogus pidanud juba alates 2008. aastast.

Peale eelmise aasta oktoobris Euroopa Komisjoni määruste eelnõude avaldamist on toimunud juba konkreetsed eelnõudele põhinevad poliitilised arutelud ministrite tasandil ning detailsed tehnilised arutelud ekspertide poolt. Kindlasti jätkuvad need debatid kuni eelnõude vastuvõtmiseni. Samal ajal toimub ka EL järgmise perioodi eelarve ettevalmistamine. Selle aasta juunis oli see teema ka esmakordselt Euroopa Ülemkogus, kus Eestit esindab peaminister. Positiivse stsenaariumi kohaselt võetakse eelarve peaministrite poolt vastu detsembris ning Iirimaa EL eesistumise ajal võetakse vastu ka ÜPP reformipakett, st siis 2013.a I poolaasta jooksul.

Euroopa Parlamendis tulid raportöörid välja oma raportitega ÜPP reformipaketile. ÜPP reformipaketi eelnõudele parandusettepanekud tehti 13. juuliks. Neid parandusettepanekuid hakkab Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis läbi vaatama eeldatavasti septembris-oktoobris ning novembris-detsembris tulevad need seal hääletusele. Euroopa Parlamendi täiskogu istungil on planeeritud ÜPP reformi paketti hääletada 2013.a märtsis.“

"Loodame väga, et kõik läheb positiivse stsenaariumi järgi, et Eesti jõuaks õigeaegselt riiklikud õigusaktid järgmise perioodi ettevalmistamiseks vastu võtta." lisas Olavi Petron oma ülevaatele.

Kuidas Brüsselist vaadates tundub, kas Baltimaade hääl sinna ikka kostab? Olavi Petron: "Kostab väga kenasti. Põllumajandusminister on juba 2007.aastast otsetoetuste võrdsustamise teemat EL tasandil arendanud. Toetustasemete võrdsustamise vajadust on märgatud, nii bilateraalsetel kohtumistel kui ka laiemalt. On teadvustatud, et otsemaksete tasemed ei ole õiglased. Lisaks sellele on viimasel ajal ka põllumehed võtnud ette aktiivseid aktsioone, mis kindlasti siin Brüsselis tähelepanu tõmbab."

  • MAK 2014-2020 koostamisest, Marko Gorban, Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja asetäitja: "Alustasime Põllumajandusministeeriumis uue maaelu arengukava (Eesti maaelu arengukava 2014-2020, lühidalt MAK 2014-2020) koostamist tänaseks juba enam kui aasta tagasi.

Protsessi alustasime põllumajanduse ning maapiirkonna olukorra kaardistamisest. Praeguseks oleme jõudnud nii kaugele, et on olemas ülevaade valdkonna peamistest tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest. Samuti on eesmärkide näol ka esialgsed sihid 2020. aastaks seatud. Hetkel oleme Euroopa Liidu maaelu arengut puudutavatest õigusaktidest välja sõelumas võimalikke meetmeid, mille abil eesmärke saavutada ning olemasolevaid nõrkusi ületada ja võimalusi ära kasutada.

"Kõik see ei ole toimunud mitte kabinetivaikuses, vaid tihedas koostöös ministeeriumi partneritega.“ selgitab kaasamise protsessi Marko Gorban. "Oleme selleks moodustanud MAK 2014-2020 juhtkomisjoni, kuhu on kaasatud 29 erinevat organisatsiooni, mis valdkondadest katavad nii põllumajanduse, lühikese tarneahela, metsanduse, keskkonna, maaettevõtluse, külaliikumise, Leader-lähenemise, kohalikud omavalitsused jne, seda loetelu võiks siin veel pikalt jätkata. Seega leiab igaüks kindlasti esindusorganisatsiooni, kelle kaudu selles protsessis ka omalt poolt kaasa saab rääkida. Huvi korral saab ennast teemaga rohkem kurssi viia selleks loodud veebilehe kaudu".

MAK 2014-2020 veebiosa Põllumajandusministeeriumi kodulehel www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020/

"Lähikuudel alustame aga juba maaelu arengukava meetmete sisulise väljatöötamisega. Nagu kogu senise protsessi puhul, teeme seda tihedas koostöös partneritega. Enamgi veel, meetmete puhul oleme võtnud eesmärgiks jõuda veelgi enamate partneriteni, et erinevate kodanikuühenduste ekspertteadmised valdkonna lahendamist vajavate probleemide kohta tähelepanuta ei jääks ning et maaelu arengukava nende probleemide lahendamisele võimalikult suure arengutõuke saaks anda. Informatsiooni ja edasiste arengutega maaelu arengukava osas saab ennast kursis hoida juba viidatud veebilehe kaudu." kirjeldab Marko Gorban.

MAK 2014-2020 ettevalmistamisest - MAK 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni liikmete kommentaarid

  • Tiiu Rüütle, Leader tegevusgruppide foorumi esindaja ja Leader tegevusgrupi Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht: "Tuleb tunnustada Põllumajandusministeeriumi panust uue maaelu arengukava ettevalmistamisesse. Mina olen esimest korda sellises komisjonis, aga kiidavad ka need, kes on osalenud ka eelmise MAKi väljatöötamisel. On hea, kui enne istungit on saadetud materjalid , mida saab kohapeal arutada ja täiendada.

Leader-meetme raames on võimalik kõiki MAK 2014-2020 eesmärke ellu viia. Viimasel MAK 2014-2020 juhtkomisjoni istungil, 4. juulil tegime ettepaneku lisada Leader-lähenemise abil elluviidavaks ka keskkonna eesmärgid. Võrreldes praeguse perioodiga on MAK kaheksa eesmärgi elluviimine jaotatud tinglikult kolme valdkonna vahel: eesmärgid 1-4 on konkurentsivõime suurendamiseks, eesmärgid 5 ja 6 on suunatud maakasutuse ja keskkonna teemade arendamiseks ning kolmas suund on maaettevõtlus, töökohad ja kohalik algatus.

Põllumajandusministeeriumi viimaste ettepanekute kohaselt praegust külade uuendamise ja arendamise meedet järgmises MAKis ei tule. Selle meetme eesmärkide osas nähakse ette, et panustab Leader. Näen siin probleemi – vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekutele on liikmeriik kohustatud Leaderi kaudu jagama mitte vähem, kui 5% MAKi toetuste eelarvest, praegu on see 10% MAKi eelarvest."

"Tuleviku ülesanded on suured, aga ressurss väike" tõdes Tiiu Rüütle. "MAK juhtkomisjonis anti teada, et toetuste rahalise mahu osas saab teadmine tulla alles järgmise aasta alguses. Samuti jäi juhtkomisjonis seekord vähe aega konkreetsete meetmete üle arutamiseks. Põllumajandusministeeriumi poolt olid ette valmistatud põhjalikud ettekanded ja taustamaterjalid, mida saame aluseks võtta Leader tegevusgruppidega arutades ja seisukohtade kujundamisel."

  • Margus Timmo, MTÜ Maaturism nõukogu liige: "Põllumajandusministeerium on teinud väga head tööd ning arvan, et nad on teiste ministeeriumidega võrreldes kogukonna kaasamisel jõudnud kõige kaugemale. Muret teeb täna see, kas järgmise perioodi MAK ettevalmistamisel maaettevõtjatega ikka piisavalt arvestatakse. Raha hulk on piiratud ja tuleb teha valikuid. EL tasandil on paika pandud kaks protsentuaalset määra: 5% Leaderile ja 25% keskkonnale, siin peitub oht, et ülejäänud 70% MAK eelarvest läheb põllumajandusele. Kui MAK suunata ainult põllumajandusele, siis see ei ole jätkusuutlik - vajame mitmekesistamist ka põllumajandusest väljaspool. Ka põllumeeste naised ja lapsed vajavad tegevusi, et maal elada. Isegi kui MAK eelarve väheneb, tuleks proportsioonid säilitada. Kuigi ka kõik teised fondid peavad maapiirkonda arendama, siis senini pole ükski teine fond oma ettepanekutega veel sellisel kujul välja tulnud."

"Ootame ja loodame, et Põllumajandusministeerium võtab initsiatiivi, et algatada läbirääkimised teiste fondidega ning koordineerib, kuidas üheskoos arendada maapiirkonda." arvab Margus Timmo.

"Mis puutub MAKi meetmetesse, mis olid viimase juhtkomisjoni teemaks, siis EL on välja pakkunud väga laia valiku ning Eesti peab sealt tegema valiku vastavalt oma prioriteetidele. MAK ettevalmistava juhtkomisjoni liikmed saavad oma ettepanekuid teha kuni 15.augustini. Keskkonnameetmetesse on lisandunud ka pärimuskultuur jms, seega võiks Leader-meede kindlasti ka sellega tegeleda."

"Näen ohtu ka selles, et kui Leaderile eraldatakse 5% ning kogu MAKi eelarve võrreldes käesoleva perioodiga väheneb, siis olemasoleva perioodiga võrreldes võib Leaderile jääda alles vaid 3%, kuid peaks ette nägema 15%!" sõnab Margus Timmo. "Leader meetme kaudu raha jagamine on küll kulukas, kuid kvalitatiivne ja piirkonna vajadusi arvestav. Eesti Leader-meede on sel perioodil teinud läbi väga suure arengu."

  • Marina Kaas, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president: "Tahaksin tunnustada Põllumajandusministeeriumit selle eest, et nad on esimesena alustanud uue perioodi arutelu sotsiaalpartneritega. Tänu sellele oleme praegu uue maaelu arengukavaga kordades kaugemale jõudnud, kui aruteludega teiste ministeeriumitega. Põllumajandusministeeriumi kaasamise protsess ei tundu enam vaid linnukese pärast kaasamisena," sõnab Marina Kaas oma intervjuu alguses.

Marina Kaas jätkab: "Hetkel on EVEA põhimure ettevalmistamisel oleva MAK 2014-2020 eesmärgiga, mis on suunatud maaettevõtlusele ja töökohtade loomisele, sest eesmärk on sõnastatud selliselt, et edendatakse põllumajanduse mitmekesistamist, kuid maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamine on lisatud vaid sulgudes. Põhjenduseks on toodud, et järgmisel eelarveperioodil MAK eelarve pigem kahaneb, seega võib mitmekesistamine väljaspool põllumajandust MAKist välja jääda. Aga kui vaadata maaelu arengu poliitika prioriteete EL tasandil, siis on seal ühe prioriteedina ära toodud parandada elukvaliteeti maapiirkondades ning hõlbustada majandustegevuse mitmekesistamist maakogukondades. Ja kui seda eesmärki ei ole kavas Eestis täielikult ignoreerida, siis tekib küsimus, milliste vahenditega, milliste meetmete ja milliste tegevustega kavatsetakse Eestis MAKi eesmärki elukvaliteedi ja töökohtade kasvu osas maapiirkonnas saavutada.

Loomulikult on vajalik ka põllumajanduse mitmekesistamine, kuid see parimal juhul säilitab ohtu sattuvad töökohad, näiteks raskustesse sattunud põllumajandusettevõtted, aga see kindlasti ei suuda luua massiliselt uusi töökohti maal. Samas on tehtud värskeid uuringuid, aprillis avaldati PRAXISe uuring "Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused".ning see uuring kinnitas järjekordselt tegelikult juba aastaid kestnud trendi (kuigi uuring oli aastate 2005-2010 kohta), et väike- ja mikroettevõtted on loonud uusi töökohti ja kõik teised suurusgrupid on neid kaotanud. Kui me vaatame põllumajanduses jätkuvalt toimuvat kontsentreerumise protsessi, siis ei ole realistlik loota, et põllumajandussektoris hakkaksid massiliselt tekkima mikroettevõtted, millest oleks oodata töökohade loomist. Sisuliselt ainsaks uute töökohtade loomise allikaks võib pidada praegu mittepõllumajanduslikke mikroettevõtteid.

Seega on EVEA seisukohal, et kindlasti on vaja vähemalt säilitada senist MAKi toetuste ulatust, mittepõllumajanduslikele maapiirkonna mikroettevõtetele. Aga kui tahta kompenseerida töökohtade kadu, mis on aastatega põllumajandussektoris toimunud, siis oleks vaja mittepõllumajanduslikele ettevõtetele tagada MAKi poolt toetust suuremas ulatuses kui praegu, loomulikult peab üle vaatama toetuse saamise tingimused. Näeme strateegiliselt tähtsaks riiklikuks ülesandeks linnast tagasi maapiirkonda ettevõtjate, nende kapitali ja nende ideede meelitamist."

Lõpetuseks sõnab Marina Kaas: "Teisisõnu, maapiirkonda tuleb luua mittepõllumajanduslikke töökohti, mis mitmekesistavad nii infrastruktuuri, kui ka teenuseid, kui ka erinevatel aladel töötamise võimalusi. Peaksime lõpetama põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku ettevõtluse vastandamise maapiirkonnas - mõlemad on teineteisele ja kogu riigile vajalikud."

LISAINFO:

Euroopa Parlament - 754 saadikut, kes esindavad Euroopa kodanikke; Euroopa Parlamendil on koos EL Nõukoguga seadusandlik pädevus ja eelarvepädevus ning ühtlasi teostab Euroopa Parlament demokraatlikku järelevalvet Ühenduse tegevuste üle.

Euroopa Liidu Nõukogu – 27 ministrit, kes esindavad liikmesriike; omab koos Euroopa Parlamendiga seadusandlikku pädevust ja eelarvepädevust ning lisaks teeb välispoliitilisi otsuseid

Euroopa Komisjon – 27 volinikku (igast liikmesriigist üks), kes esindavad ELi kui terviku huve. Euroopa Komisjonil on Ühenduse õigusaktide algatusõigus ning viib ellu EL poliitikaid ja täidab eelarvet, ning teostab järelevalvet lepingute täitmise üle.

Euroopa Liidu seadusandluse väljatöötamisel on pärast Lissaboni lepingu sõlmimist Euroopa Parlamendi roll sama oluline kui Euroopa Liidu Nõukogul. Seadusandluse tavamenetlus:

  1. Euroopa Komisjon töötab välja eelnõu;
  2. Euroopa Parlament annab eelnõu kohta arvamuse;
  3. Euroopa Liidu Nõukogu tuleb välja ühispositsiooniga.
Vajadusel Euroopa Parlamendis ja EL Nõukogus kuni 3 lugemist ning kui kokkulepet ei saavutata, siis toimub lepitusmenetlus.

Loe tavamenetluse kohta täpsemalt Euroopa Parlamendi veebilehelt www.europarl.europa.eu/aboutparliament/et/0080a6d3d8/Seadusandlik-tavamenetlus.html

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo