EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

PÕHJARANNIK: Rääbise ununenud maitse saab jälle meelde tuletada

Allikas: Põhjarannik, Külli Kriis
19. juuli 2012. a

 Kümme aastat kee­latud olnud rääbise-püük läks eelmisel aas­tal uuesti lahti ning täna­vu tohib seda lõhelist püü­da juba kuni 15 tonni.

"Keskkonnaministeerium pi­di oksjonile panema spetsiaa­lsed rääbise püügivahendid -kolm kastmõrda. Paar kalafirmat aga vaidlustasid ajaloo-, list püügiõigust, tuues põhju­seks just selle otsuse, ja nii püüamegi rääbist kaaspüügi-na tavamõrdadega," rääkis Peipsi-äärseid kalapüügifirmasid koondava MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendaja­te Kogu juhatuse esimees Ur­mas Pirk.

Kaaspüük tähendab, et ahvenamõrda satub rääbist kor­raga keskmiselt 20-40 kilo rin­gis, kõige suurem saak on se­ni olnud 200 kilo korraga. Kui palju rääbist tänaseks püütud on, Pirk ei tea, aga 8. juuli sei­suga oli kirjas vaid 400 kilo. "Esimesel nädalal oli püügi-päevi vähe, ilm tormas. 10. juulil tuli rääbist rohkem, sa­dades kilodes. Lubatud viit­teist tonni kindlasti välja ei püüa - kaaspüügina ei ole sel­lest juttugi -, pakun, et juuli lõpuks tuleb ehk pool sellest kogusest."

Osa rääbisest leiab ostja juba sadamates, suitsurääbist müüakse laatadel ning Pirgi teada saab seda Ida-Virumaa piirides osta ka Peipsiveerse maantee ääres paiknevatest müügiputkadest.

"Toore kala kilo on 5-12 eurot, ise olen ostnud 10 euroga, suitsukalal 12-25 eurot. Oda­vamalt müüvad firmad, kes rohkem püüavad. Tõsi, rääbis on kallim kui koha, aga rää­bist on vähe ja see määrab ka hinna."

Pirk usub, et rääbisepüük jätkub ka järgmistel aastatel. "Väga palju sõltub kohast - kui koha väiksele rääbisepopulatsioonile liiga teeb, siis võib jälle keeld peale tulla. Praegu igatahes on kolm põlvkonda rääbist vees näha; ei saa öel­da, et seis hea oleks, aga min­gisugune reserv on olemas."

Tuleva aasta rääbisepüügi hooajaks pannakse usutavasti oksjonile ka kastmõrrad, mis koguseid oluliselt suurenda­vad.

"Rääbisepüügil ei saa aja­loolisest püügiõigusest üldse rääkida, sest rääbise püügivahenditel pole seda õigust ku­nagi olnudki: ajalooline püügiõigus hakkas meil kehtima 2003. aastal, aga rääbist püü­ti viimati 1999. aastal," ei pea Pirk tõenäoliseks, et kastmõrdade müügi vaidlustamine ka­lurid ka tuleval aastal neist il­ma jätaks.

Ajakiri Kalastaja kirjutas paar aastat tagasi, et Peipsi järve paremad rääbiseaastad jäid 1970ndaisse ja 1980ndais-se, mil Peipsist püüti ametliku statistika järgi 1000-3000 ton­ni rääbist aastas, 1987. aastal isegi 3271 tonni. Aastail 1991-1994 ei saadud rääbist üld­se, seejärel varud taastusid, kuid mitte enam endisel mää­ral. 1998. aastal püüti 167 ton­ni rääbist, 1999. aastal ainult 47,5 tonni ja alates 2001. aas­tast on see arv see null.


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo