- 11.10.2019 MAALEHT: Hääletus: Otsusta, kellest saab Rahvapõllumees 2019
Tänavuse konkursi võitja - Aasta põllumees 2019 selgub aasta põllumehe konverentsil, mis peetakse 22. oktoobril Riigikogu konverentsisaalis.
Maalehe veebis saavad kõik valida Rahvapõllumehe, hääletades oma lemmiku poolt. Veebihääletusel kõige enam hääli saanud põllumees pälvib Rahvapõllumehe tiitli ja võitja kuulutatakse välja aasta põllumehe konverentsil.
Hääle saad anda kuni 20. oktoobri õhtuni SIIN
- 09.01.2019 MAALEHT: Maarahva ettevõtlusõpik jõudis veebi
2017 aastal sündinud käsiraamat "Maaettevõtluse mitmekesistamine" on nüüdsest Maaülikooli veebiraamatukogus lugejaid ootamas.
Huviline saab valida nii eestikeelse raamatu kui ka venekeelse raamatu vahel.
Üllitise autoriteks maaülikooli lektor Tiiu Ohvril ja Kuusiku loodustalu perenaine Sirje Kuusik.
Loe artikli täisversiooni SIIT
- 23.04.2015 MAALEHT : Rannakalandus täna – uued valikud, võimalused ja usk tulevikku (KALANDUSVÕRGUSTIK)
FOTO: RAIGO PAJULA
Viie aastaga on kaheksas kalanduspiirkonnas rekonstrueeritud ja ehitatud sadamaid, hakatud püütud kala väärindama ja leitud tulusaid kõrvaltegevusi.
Virumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnumaa kalanduspiirkonnad
Aasta oli 2007, kui ellu kutsuti Euroopa kalandusfond (EKF), eesmärgiga suurendada sektori konkurentsivõimet ja aidata sel saada keskkondlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikuks. Fondi eelarve nende eesmärkide saavutamiseks perioodil 2007–2013 oli
- 17.12.2014 MAALEHT: Riigikogus on täna esimesel lugemisel kalapüügiseaduse eelnõu, mis lubab ka kadiskaga püüki
Kehivat kalapüügiseadust on pärast selle vastu võtmist korduvalt muudetud, selle struktuur on muutunud ülikohmakaks ning seaduse sisust arusaamine on raske. Täna lugemisele tuleva eelnõukohane kalapüügiseadus lihtsustab regulatsiooni arusaadavust olulisel määral ja see ongi seaduse tähtsaim uuendus. Loe edasi ...
- 22.03.2012 MAALEHT: Staa˛ikad kalurid annavad oma püügiõiguse juba poegadele üle
Järeltulijad säilitavad toetuste abil ettevõtlust ja põliste rannakülade traditsioonilist elulaadi. Neid, kes ainult kalapüügist ära elaksid, on raske leida.
“Kutselise kalapüügi lube on Läänemaal välja antud 150, püügiga tegeleb saja mehe ümber, vaid seitse-kaheksa on aga sellised, kelle sissetulekust 70 protsenti tuleb kalandusest,” kirjeldab Läänemaa Rannakalanduse Seltsi juht Margus Medell lääneranniku rannakalanduse praegust olukorda. Neid, kes ainult kalapüügist ära elaksid, pole aga üht