EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED

   

Jõgevamaa Koostöökoda muudab oma arendusstrateegiat (Jõgevamaa Koostöökoda)

Allikas: Vali Uudised paberleht, Helve Tamm
9. aprill 2010. a

Käsil on MTÜ Jõge­vamaa Koostöökoda tegevuspiirkonna grup­pide arendusstrateegia muutmine, mis tulenes mitmetest tegutsemis­aja käigus ilmnenud probleemidest.

Jõgevamaa Koostöökoda on Leaderi tegevusgrupp, mis edendab maaelu Jõ­gevamaal. Koostöökojal on praeguseks juba üle 90 liikme, kes kogunevad vä­hemalt kolm korda aastas üldkoosolekul. Jooksvaid tegevusi korraldab 11-liik­meline juhatus ja kahe töötajaga büroo. Arengu­kava 2008-2013 võeti vas­tu 2008. aastal ja alates aastast 2009 avati esimese taotlusvoor Leaderi projek­tide rahastamiseks.

Nüüdseks on selgunud, et maha pandud piirsum­mad (1 miljon krooni) on liiga suured. Probleem seis­neb selles, et paljud taotle­jad küsivadki maksimumi, arvestamata sellega, kas nimetatud summat on neile ka reaalselt vaja.

Koostöökoja juhatuse liige, Põltsamaa piirkonna kohalike omavalitsuste esindaja ja Pajusi vallava­nem Reet Alev tunnistas, et kahjuks tuleb üsna tihti ette selliseid juhtumeid, kus taotluse esitaja(d) pole oma ideid korralikult läbi või lõpuni mõelnud. Kui ideele juba positiivne vastus on öeldud, hakatakse äkki tegijaid muutma, ei osata hiljem saadud summaga midagi õieti peale hakata, idee vajab lisadokumente, kuid neid pole jne, jne.

Alev tõi näitena selli­segi olukorra, kus ideena on pakutud projektirahade eest omale maale tiigi või grillimise koha rajamist.

„Viis aastat, nagu reegel ette näeb, lubatakse koht avalikuks kasutamiseks hoida ja siis ei või iial tea­da, mis edasi saab. Sellisel moel raha hankimine võib olla tõesti mingi kaval isik­lik äriidee. Maaelu edenda­mise projektide puhul tuleb aga tõsiselt mõelda, kui suur kasusaajate grupp sel­le kõige taga tegelikult on, " mõtiskles vallavanem.

Samuti on ilmnenud, et meetmed on sõnastatud väga üldiselt ja neist on ras­ke välja lugeda konkreet­seid tegevusi. Puuduseks on kujunenud maakonna kolmeks piirkonnaks jaga­mine, mis takistab ühiste eesmärkide saavutamist, vähe on kajastatud üldse ühistegevust ja tööd noor­tega ning vananenud on ka statistilised andmed.

MTÜsid sirgub nagu seeni

Kolmel peetud koosole­kul leiti, et ühistegevuse käigus ei tohiks siiski maa­kondlikud projektid hakata alla neelama piirkondlikke tegemisi. Tõsiseks kaalumi­se kohaks on siin see, mil määral tuleks toetada suuri ja mil määral väiksemaid ettevõtmisi. Siiski ei saa veel rääkida kolme piir­konna kaotamisest, kuna mullune II ideevoor aitas siiski kaasa nõrgemate piir­kondade arengule. Pigem kaalutakse taotlemisaktiivsuse ühtlustamist.

Tegevusaja käigus on selgunud, et ettevõtetele on taotlustevaheline periood liiga pikk, ning leiti, et mitmeetapiliste projektide puhul oleks parem, kui teise etapiga saaks alustada varem, kui praegune protsess võimaldab.

Kaaluti sedagi, et viia alla elukeskkonna paran­damise projektide maksimumsummasid. Ettevõt­luse puhul võiksid need siiski samaks jääda. Ka arvatakse, et ettevõtjad peaksid keskenduma roh­kem turunduse ja koostöö-alastele tegevustele ning panustama vähem otsein­vesteeringutele.

Kuigi soovitakse lisa­punktidega igati toetada uusi tegijaid ning motivee­rida uusi taotlejaid, peitub selles oht, et need võivad põhjustada ohjeldamatult uute MTÜde loomist. Selle­kohane praktika, kus mingi ühekordse tegevuse jaoks luuakse kohe järjekordne MTÜ, on koostöökojal juba olemas.

Rahastamismeetmed on muutumas

Praeguseni on koostöökojas rahastatavateks meetmeteks olnud: „Aktiivne kogukond", „Olla, tulla, jääda" ja "Et­tevõtluskeskkond, uued turud ja koostöö".

Nüüd kaalutakse hakata rahastama vaid kahte meedet: „Aktiivne kogukond" ehk nn pehmete tegevuste valdkond ja „Atraktiivne elukeskkond" ehk tegevu­sed investeeringuteks.

Tehtud ettepaneku põh­jal antaks alustava ja noore ettevõtja puhul toetust 60% projekti abikõlblikest kulu­dest, kohalikud omavalitsu­sed saaksid toetust küsida kuni 80% abikõlblikest ku­ludest ning MTÜdel oleks võimalik endale toetust kü­sida kuni 90% abikõlblikust tegevusest.

Toetussummade piir­määradeks oleks nn peh­metel projektidel 100 000 krooni (maakondlikel 300 000 krooni), investeeringuprojektidel kuni 500 000 krooni ja ettevõtlusprojektidel kuni 1 miljon krooni.

Lõplik otsus ja selleko­hane hääletamine toimub järgmisel üldkoosolekul, esialgsete andmete koha­selt suvel.

Idee peab toetama kohalikku arengut

Teadmiseks neile, kes kaaluvad tulevikus oma ideedele rahatiivad külge kasvatada - koostöökoja taotluste läbivaatamine toimub kahes etapis. Esimeses etapis ehk ideedevoorus hinnatakse taotluste vastavust koos­töökoja arengukavale ja rakenduskavale.

Koostöökoja liige MTÜ Lustivere Hooldekodu juht Hille Uus lisas, et kes tahab täpsemalt teada, kas tema idee saaks rahastust, peaks kõigepealt läbi lugema ühingu arengukava. Sinna on kirjutatud iga piirkonna areng ja vajadused.

Esimeses etapis positiiv­se vastuse saanud taotlused tuleb seejärel vormista­da PRIA taotluseks, mille koostöökoja eksperdid ja juhatus uuesti üle vaatavad ning vajadusel järelepäri­misi teevad. Seejärel saab taotluse esitada Jõgevamaa Koostöökojale tehnilisse kontrolli.

Leaderi tegevusgrupi rahastamisperiood kestab 2013. aastani. Mis pärast seda edasi saab, ei teadnud koostöökoja tegevjuht Aive Tamm veel öelda, kuid usub, et ühingu tegevus sellega veel ei lõppe.


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo