UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Rootsi Maapäeva kogemusi

Rootsi Maapäev, mida korraldab Külaliikumise Kodukant sõsarorganisatsioon Rootsis „Hela Sverige ska leva“ („Kogu Rootsi peab elama“), toimus seekord 6.-9. septembril 2012 Lõuna-Rootsis Ronnebys. Maapäeva alateemaks oli "Kuidas me ehitame maapiirkonda ja kes selle töö ära teeb?". Olles suunatud kodanikuühiskonnale ja kohalike arendajate rollile maapiirkonnas.

Rootsi Maapäev toimub üle kahe aasta ja korralduskohad on erinevates Rootsi maakondades. „Hela Sverige ska leva“ ühendab endas üle 4700 küla ja esindab rohkem kui 100 000 elanikku.
Lisainfo: http://www.helasverige.se/kansli/in-english/

Kokku osales Maapäeval üle tuhande osaleja ja pea 70 väliskülalist erinevatest riikidest. Eestist osalesid üritusel Eesti Külaliikumise Kodukant ja maaeluvõrgustiku esindajad. Ettevõtmise korraldamisele aitasid kaasa Rootsi Maaeluvõrgustik, Leader tegevusgrupp Blekinge ja mitmed teised asutused, organisatsioonid ning kohalikud omavalitsused. Lisaks toimusid Rootsi Maapäeval veel erinevad rahvusvahelised arutelud.

Külaliikumise organiseerimist vaatama ja õppima olid tulnud mitmed teised Euroopa riikide esindajad. Lätis on küll olemas toimiv külaliikumine, kuid oma Maapäeva korraldamine on neil alles ees. Sloveenia esimene maapäev toimus 2011 ja sai suure tähelepanu osaliseks. Päris pikalt on oma samme seadnud nii Šotimaa kui ka Saksamaa, esialgu veel Euroopa Liidus väljas olevad riigid nagu Albaania ja Makedoonia olid samuti kogemusi korjamas. Hea on siinkohal mainida, et Eesti Külaliikumine Kodukant on üks pikema ajalooga külaliikumisi ja on samuti enamusi nende maade esindajaid võõrustanud siinsetel Maapäevadel.

Kuna külaliikumine on mitmetes Euroopa riikides olnud oluliseks maaelu edendajaks, siis on juba paar aastat plaani peetud kutsuda kokku Euroopa Maapäeva (European Rural Parliament), mis ei hõlmaks enam ühte riiki vaid kogu Euroopat. Sellele teemale pühendati terve seminar. Seminari alguses said sõna oma maa külaliikumise tutvustamiseks Liina Saar Eesti, Vanessa Halhead Shotimaa, Kurt Krambach Saksamaa ja Goran Soster Sloveenia külaliikumisest. Järgmiseks tutvustas Euroopa Maapäeva töörühma poolt väljatöötatud kontseptsiooni Bert Broekhuis Euroopa maakogukonna ühendusest (European Rural Community Association).

Euroopa Maapäeva eesmärkideks on: avalikkuse ees esindada maaelanikkonna huvisid rahvuslike külaliikumiste abil. Euroopa Maapäeva peaks hakkama koosnema juba tegutsevate riikide maapäevade esindustest. Euroopa Maapäev oleks kahe aasta järel toimuv külaliikumiste ja maaeluvõrgustike suur kokkutulek, kus oleks võimalik tutvuda uute mõtetega, vahetada ideid ja korraldada seminare.

Kogu protsessi eesmärgiks on tõsta maapiirkonna elanike suutlikust ja toetada uute külaliikumiste tekkimist ja maapäevade organiseerimist. Plaanis on sõnastada maaelanikkonna võtmeprobleemid ja viia need Euroopa tasandi poliitika tegijateni, nagu näiteks:

• Edendada võrdväärseid elamistingimusi nii maal kui ka linnas;
• Edendada maamajanduse mitmekesistamist;
• Edendada arendavaid ja detsentraliseeritud struktuure maapiirkonnas;
• Edendada ja propageerida Euroopa ja kohaliku tasandi maaelu poliitikat;
• Edendada kohalike kogukondade ligipääsu Euroopa fondidele.

„Maaelupoliitika – Euroopa asi“

Seminar, mille organiseerija oli Rootsi maaeluvõrgustik, kandis pealkirja „Maaelupoliitika – Euroopa asi“ (Rural Policy – an European Affair). Selle seminari ülesehituseks oli vestlusringi ja saali omavaheline diskussioon. Vestlusringi oli kutsutud erinevaid maaelu valdkonna esindajaid, kes andsid alguses lühikese ülevaate oma valdkonnale vastavalt. Rootsi esindaja Euroopa Parlamendis Jens Nilsson tõi esile poleemika Rootsi valitsusliikmetega, kes on arvamusel, et maksed Euroopa Liitu tuleks vähendada või lõpetada, sest majandussurutises kuluks vahendeid endagi tarbeks. Nilsson märkis sellise mõtteviisi riski ja lootis, et selleni asi ei jõua.

Teine Euroopa Parlamendi liige, sakslane Hannes Lorentzen, kes lisaks Euroopa Parlamendile esindab ka organisatsiooni PREPARE, märkis samuti ohtu, kui need riigid, kes seni panustavad rohkem kui saavad, selle tegevuse mõttekuses kahtlema hakkavad. Veel viitas ta oma ringsõitudele Euroopas, kus ta kohtab tihti inimesi, kes kiruvad Euroopa Liidu poolt loodud bürokraatiat, mis neid piirab ettevõtlusega tegelemast. Tavaliselt selgub aga lähemal probleemi analüüsil, et tegu on hoopis liikmesriigi regulatsioonidega ning probleemidele peaks otsima samuti lahendusi siseriiklikult. Samuti tõi ta esile Leader-meetodi edukuse ja avaldas heameelt, et nüüd on selle meetodi laienemine võimalik teistelegi fondidele. Erinevate fondid osakaalud on igas riigis riiklike partnerluslepingute teema, neid aga alles valmistatakse uueks programmperioodiks ette.

Maaeluvõrgustike rollist maaelu arendamisel

Maaeluvõrgustike rollist maaelu arendamisel oli palutud rääkima Eesti maaeluvõrgustiku esindaja Ave Bremse. Lühidalt kirjeldas ta maaeluvõrgustike rolli huvigruppide ja korraldusasutuste suhtlemisel. Maaeluvõrgustike tegevuste planeerimise paindlikust, mis annab võimalust tegeleda uute teemadega.

Maaeluvõrgustikele on pandud rida ülesandeid ka tulevaseks perioodiks, mis paljus kattuvad praeguse perioodi ülesannetega – aidata kaasa maaelu arengukava rakendamisele, informeerida sihtgruppe, koguda praktikaid, koolitada, abistada rahvusvahelistes suhetes jms. Mitmeid olulisi positsioone Soomes omanud Eero Uusitalo on nüüdsest riiklikest ametitest pensionil, kuid seda usinamalt jääb energilisel mehel aega tegeleda erinevate külaliikumise organisatsioonidega. Tema teemaks oli „Maa hääl“. Uusitalo oli tavapäraselt kriitiline ja arvas, et senisel maaelupoliitikal on hulgaliselt puudusi, et see peaks olema palju piirkonnakesksem ja maainimeste hääl palju paremini kuulda. Edu toob suurem koostööd kõigil tasanditel, kus juhtivaks eeskujuks on Leader.
Kui sõna anti saalile, siis toodi esile veel mitu teemat: vaesuse suurenedes mõjub see esimesena maapiirkonnale; vajalik on aidata kaasa sotsiaalse kapitali kasvule maapiirkondades; Leader peaks olema rohkem nähtaval; elujõulisuse olulisus kogukonnale; tähelepanu suunamine ka veel mitte Euroopa Liitu kuuluvatele maadele jms.

Rahvusvaheliste seminaridega paralleelselt oli muidugi palju teemasid mida said arutada Rootsi maapiirkondade esindajad omade keskel nii seminarides kui ka suure saali istungitel.
Osalejatele pakuti võimalust ka õppereisideks maakonna erinevatesse valdadesse. Selle aasta teemadeks olid alternatiivsed energiaallikad. Vaatamas käidi tuulikuid, päikesepaneele ja teisi bioloogilise kütuse kasutamise võimalusi lähikonnas.

Maapäeval toodi välja maapiirkonna mured ja rõõmud

Suures konverentsikeskuse saalis juhtis kava raadioajakirjanik Pia Sjögren, kes oskas luua humoorika ja vaba õhkkonna. Sama võib öelda ka vahekokkuvõteteks aegajalt jälle lavale ilmuvate Rootsi külaliikumise kahe presidendi Inez Abrahamzoni ja Kenneth Nilshem kohta. Esinema oli kutsutud terve rida ministreid, maavanem, kõrgeid ametnikke, kuid ka maaelu uurija, kirjanik, noored jt. Küsimusi ametnikele sai saata ka tasuta SMS-teel. SMS-i teel sai saata ettepanekuid ka külaliikumise juhatusele.

Probleeme, mis tegid murelikuks Maapäeval osalejaid olid paljuski samad: suletakse koole ja lasteaedu, tervisekeskusi, kauplusi jm asutusi. Nõudlikult toodi välja mure, et kuidas saavad ettevõtted oma tootmist maapiirkonda laiendada, kui inimesed sinna teenuste puudumise tõttu elama ei soovi minna. Räägiti ka maaturismist ja sellest, et rohkem peaks olema kohti kuhu rootslased lastega saaks puhkusele minna, toodi esile vajadust kasutada rohkem Rootsis kasvatatud toitu. Mure toiduainete tulumaksu pärast, mis teeb tooted kalliks ja põllumaale tehtavate kinnisvara arenduste pärast.

Eraldi oli välja tood ka teema - noored maal. Sellesisulised seminarid toimusid paralleelselt teiste tegevustega. Noored said oma mõtteid väljendada ka kongressisaalis, kus nad kinnitasid, et tahavad maaelu arengus olla osalised ja kursis probleemidega. Kohalik Ronneby noormees tõi otse laval esile oma idee, et kohalikes restoranides võiks plaadimuusika asemel hoopis noored väikse raha eest esitada elavat muusikat.

Külaliikumine ja maapäevade korraldamine tundub olevat järjest uusi maid kaasahaarav. Probleemidki on paljus samad. Palju on võimalik ära teha koostöös ja sellised kohtumised aitavad sellele palju kaasa.

Töised ja tegusad päevad olid!

Rootsi Maapäev 6. - 9.09.2012 www.maainfo.ee/index.php