Rannakalurid saavad püütud kala väärindades oma töö pealt rohkem teenida, seda toetab ka Euroopa Kalandusfond.
Euroopa Kalandusfondi meetme 4.1 "Kalanduspiirkondade säästev areng" üks eesmärk on ka see, et kalurid vääristaksid kala ning teeniksid nõnda rohkem. „See on teostatav, kuid võtab aega ja nõuab kalurite koostööd," ütleb Lembo Pikkamäe, Virumaa Rannakalurite Ühingu tegevjuht.
Kõige kindlam on kala väärindada ehk teda tuleks kindlasti rookida, fileerida, suitsu-tada, soolata, röstida ja valmistada muid kalatoite. Selleks peab kalur registreerima ennast kodus toidu valmistajaks veterinaar- ja toiduametis.
Neid kalureid, kes ka ise kalale lisaväärtust tahaksid või suudaksid anda, pole palju. „Ega värskest kalast lahtisaamisega probleemi pole, kuna seda nõutakse rohkem kui pakkuda suudetakse. Küsimus on eelkõige tasus, sest rannakalur peaks oma töö eest saama suuremat tulu. Kui kalurid on eakas, kes on pensionil või kohe-kohe jäämas, ei hakka ta kala väärinda-misega vaeva nägema. Noored on tragimad kalaga midagi ise ette võtma," selgitab Pikkamäe.
Ostja hindab kala
Heaks eeskujuks on Narva-Jõesuus tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja, 41-aastane kalur Sergei Gordejev, kes valmistab kalakonserve: marineeritud meritinti ja röstitud silmusid marinaadis ning kuivatab meritinti. Sergeil on selleks renditud ruumid Narva-Jõesuu linnavalitsuselt.
Euroopa Kalandusfondi meetmest 4.1 taotles ta toetust 6513 eurot, lisas omalt poolt veel juurde ning remontis selle raha eest ruumid ja ostis tootmiseks vajaliku sisseseade.
"Olen kala töödelnud juba kolm aastat ja leian, et kalur peaks ise oma püütud kala ümber töötlema. See on kasulik nii talle kui ka Eesti riigile, pakkudes oma kvaliteetse toodanguga konkurentsi suurtele kalatööstustele," ütleb Gordejev. Ta on rentinud Narvas Prismas paariruutmeetrise pinna, kus nädalas kord-paar ise oma tooteid müüb.
«Kaubast lahtisaamisega pole muret, inimesed teavad, mis on maitsev ning kvaliteetne ja pigem tuleb kaubast puudust kui üle jääb," kinnitab ta. Põhilise töö, alustades püügist ja lõpetades toodete müügiga, teeb Sergei ära ise, vahetevahel on tal kala töötlemisel abiks ka ema või sugulased. Tulevikus võib äri laienedes tulla kõne alla ka abilise palkamine.
Valmale kerkib kalatööstus
Võrtsjärve ääres on kutselise kalapüügiga tegelenud osaühing Sandemer OÜ kuus aastat, kala ja kalatoodete otseturundusega „Võrtsjärve kalad" nime all neli aastat. «Omame püsimüügikohti Valga turul ja Tallinna kalaturul, käesoleva aasta lõpus hakkame kauplema ka Lasnamäe turul," ütleb osaühingu juhatuse liige Heli Sillandi. Kui aga PRIA kiidab heaks nende 271 512 euro suuruse toetuse taotluse, kerkib järgmise kahe aasta jooksul Viiratsi valdavaimasse multifunktsionaalne tootmishoone, mis kergendab ka kohalike kalapüüdjate elu, sest selles hakkab osaühing ümber töötlema muu hulgas ka kohalike kalurite püütud kala.
Praegu on nii, et värske kala müüb kalur esmakokkuostja-tele, kusjuures sageli ei ole võimalik kogu püütud kala korraga müüa, kuna kokkuostjate huvi on peamiselt vääriskala - angerjas, koha, ahven. Nimetatud liikide puhul määrab hinna kõrgendatud nõudlus, kuid ülejäänud kala jaoks tuleb leida kaluril ise turg. Pärast Valma kalatööstuse valmimist on Võrtsjärve kaluritel soovi korral võimalik müüa kogu oma püük (sh ka särg, säinas, latikas ja muud kokkuostjate seas mitte väga nõutud liigid) õiglase hinnaga n-ö kohe püügilt tulles ja ta ei pea enam ise erinevatele kala-liikidele ostjaid otsima.
Konkurentsivõimelist müügihinda on võimalik kaluritel saada sõltuvalt kala kvaliteedist/ värskusest, kuna püütud kala ei tule mitmekümnete või sadade kilomeetrite kaugusele töötle-misse transportida, mille tõttu kannatab kvaliteet.
«Seepärast kulub Võrtsjärve kaluritele hädasti ära kodu lähedal asuv kalatööstus, mis saab osutada teenust nagu näiteks kala rookimine, sügavkülmuta-mine, suitsutamine või ka erinevate purgitoodete valmistamine või siis ostab ümbertöötlemiseks kala kaluritelt ära," loetleb Sillandi uue tööstuse pakutavaid teenuseid ja võimalusi. ,Ja on vähe neid, kes ei teaks Võrtsjärve suitsuangerjat või marineeritud angerjat!" lisab ta.
Kuna osaühingul on mitme. aasta pikkused kogemused kala ja kalatoodete müümisel, siis tuntakse klientide vajadusi ning kala turustamisel probleeme ei kardeta. Samuti on olemas jaekaubanduse huvi erinevate toodete vastu.
Vaata artiklit siit  |
Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles