28. juunil 2012 korraldas Läti maaeluvõrgustiku üksus koostöös Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) kontaktpunktiga seminari Riias, mis tõi kokku eksperte üle kogu Euroopa, et arutada järgmise programmperioodi (2014-2020) rahaliste vahendite efektiivsuse tõstmise üle.
Käesolev artikkel on koostatud ENRD kontaktpunkti kokkuvõte ja seminaril osalenud, Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna nõuniku Sigmar Suu ülevaate baasil. Seminaril osales ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg, kelle kommentaarid on samuti lisatud.
Seminari võtmeteemaks oli ENRD kontaktpunkti poolt koostatud hiljutine maapiirkondade rahastamise algatusgrupi aruanne  , mis aitab määratleda suundi ja tegevusi, mis aitaksid toime tulla majandusprobleemidega maapiirkondades. Rõhutati ka maaeluvõrgustike ja Leader kohalike tegevusgruppide rolli maaettevõtjate toetamisel – näiteks juhendamine, koolituste korraldamine ja informatsiooni jagamine.
Lühidalt seminaril esitletud finantsvahendite näidetest teistes liikmesriikides:
- Mikrokrediidi võimalused Läti naisettevõtluse arendamiseks
Sai alguse 1989.a. Praeguse seisuga on moodustatud rohkem kui 70 mikrokrediidigruppi. Põhilised ettevõtlusvaldkonnad on maaturism, juuksuri ja muud teenused, köögivilja ning maitseainetaimede kasvatus. Süsteemi moodustamise ajendiks oli leida töövõimalusi maapiirkonna töötutele, põllumajandustootjate pereliikmetele.
Mikrokrediidi töötamise põhimõtted: Grupp ettevõtjaid võtavad laenu ning ollakse üksteisele käendajateks (sõlmitakse leping) ning saadud krediiti kasutatakse kordamööda igaühe äri alustamiseks ning kui raha on nö ringi peale teinud, tagastatakse see fondile, kust see väljastatakse järgmisele grupile.
- Rumeenias on sarnane garantiide süsteem kui Maaelu Edendamise Sihtasutusel Eestis
Garanteeritakse maksimaalselt 80% investeeringu maksumusest. Maksimaalne garantii väärtus ei tohi ületada 2,5 mln eurot. Kasusaajad ei tohi olla majanduslikes raskustes ja peavad vastama muudele esitatud nõuetele, sh riigiabi jms.
Leedus on ulatuslik krediidiühingute võrk (olemuselt samased Eestis tegutsevatele hoiu-laenuühistutele), kokku on seal 75 krediidiühingut. Need toimivad ühistu põhimõttel ning pakuvad finantsteenuseid oma liikmetele. Üle poole nendest (60%) on moodustatud põllumeeste poolt. Sisuliselt on tegemist kohaliku ühise pangaga (community bank) ning paljudel neist on isegi oma pangakaardid. Samas on neile võrreldes kommertspankadega olulised erisused. Ühena vähestest on Leedu maaelu arengu programmi raames kasutusele võetud finantsinstrumendid (kogumaht on 300 mln eurot) ning seda just koostöös krediidiühingutega.
- Rootsi „rahva omakapital“ (crowd equity)
Tegemist ei ole finantsinstrumendiga toetuste mõistes. Tutvustati väljatöötamisfaasis olevat meetodit alustavate ettevõtete toetamiseks (toetajateks oleksid tavakodanikud, mitte riik). Kontseptsioon on selles, et iga alustav ja rahalist toetust vajav ettevõtja pöördub rahva poole kasutades selleks spetsiaalset veebikeskkonda. Ettevõtja selgitab omi plaane ja vajaliku rahalise toetuse ulatust. Seejärel on vaba raha omavatel huvilistel võimalus otsustada, kas nad tahaksid olla selle ettevõtte osanikud. Seejärel moodustatakse kõigi huviliste rahadega fond, mis teeb sissemakse alustava ettevõtte omakapitali.
Lisaks tegi Euroopa Komisjoni esindaja ettekande finantsinstrumentidest järgmise programmeerimisperioodi valguses
Käesoleval perioodil on maaelu arengu programmide raames finantsinstrumente kasutanud ainult Leedu, Läti, Itaalia ja Rumeenia. Kuna järgneval perioodil kasutab neid loodetavasti oluliselt rohkem liikmesriike, siis on Euroopa Komisjon astunud ka samme selle teema täpsemaks reguleerimiseks. Euroopa Komisjoni esindaja rääkis üldiselt uue perioodi põhimõtetest ning et tegelikult ei ole tehtud analüüsi finantsinstrumentide (kasutusel ka rahastamisvahendi mõiste) kasutamisest. Ta juhtis tähelepanu, et finantsinstrumentide sätted on üldises nn horisontaalmääruses (ühine strateegiline raamistik Euroopa Regionaalarengu Fondile, Euroopa Sotsiaalfondile ja Ühtekuuluvusfondile ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondile, millega tagatakse vahendite integreeritud kasutamine ühiste eesmärkide saavutamiseks), mitte maaelu arengu toetuste määruses. Lisaks mainiti ka rakendusmäärust, kuhu tulevad täpsemad detailid, mida finantsinstrumentide all mõelda, kuid viimast hetkel veel ei ole.
Lühiülevaade finantsinstrumentidest
Finantsinstrumente on kolm:
Garantiide puhul käendatakse selleks moodustatud garantiifondist ettevõtjate kommertspankadest võetavaid laene. Garantiide puhul on reaalse raha liikumine vähene – selleks on ainult garantiitasud ja äärmuslikel juhtudel garantiide väljamaksed.
Laenufondi moodustamisel tuleb ette näha, millisele sihtgrupile ja millistel tingimustel sellest laenu andma hakatakse. Tasub tähele panna, et võrreldes garantiifondiga võtaks laenufondi moodustamine kasutusele arvestatavalt suurema osa reaalsetest eelarvevahenditest. Laenude puhul on suurimaks väljakutseks turuintressi väljaselgitamine.
- Investeering omakapitali (riskikapital)
Omakapitali investeeringute puhul on eelkõige tegemist finantsinstrumendiga, millega viia ellu suuremaid valdkonnaüleseid või struktuurseid muudatusi. Oma olemuselt on tegemist laenuga, kuid võrreldes laenudega paigutatakse antud finantsinstrumendi puhul ettevõttele antud raha viimase omakapitali.
Kokkuvõtteks - üritus kinnitas asjaolu, piiratud ligipääs finantsvahenditele on suureks probleemiks maaettevõtluse arenemisele üle kogu Euroopa
Seminaril leiti, et on väga oluline maaelu arenguga seotud eri osapooli uuest ühise strateegia raamistikust teavitada. Kõigile osapooltele - korraldusasutustele, maaeluvõrgustikele ja kohalikele tegevusgruppidele – on vaja selgeid reegleid ja juhised seoses rakendamisega, seirega, aruandlusega, hindamiskriteeriumidega ning mõjudega, mis on seotud riigiabiga.
Uue programmeerimisperioodi kohta arvatakse, et see parandab maapiirkondade ettevõtjate ligipääsu rahalistele vahenditele ja riskikapitalile. Seetõttu on maaeluvõrgustikel üle kogu Euroopa käed tööd täis, et mõista ja soodustada uute rahastamisvahendite rakendamist.
Läti maaeluvõrgustiku tegevjuht Edgars Linde leidis, et üritus aitas korraldusasutustel ja maaeluvõrgustikel mõista, kuidas uued rahastusvahendid võivad maamajanduse kasvu ergutada.
Läti maaeluvõrgustiku seminari peamisi tulemusi kasutatakse ära ENRD koordinatsioonikomitee rahastamise rakendamise töögrupis, mis toimub 26.oktoobril 2012. Töögrupp analüüsib Euroopa Komisjoni ettepanekuid seoses 2014-2020 programmperioodiga ja toob selgeid näiteid teistest rahastamisfondidest. Info ürituse kohta Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php. ENRD kontaktpunkt plaanib avalda ka artikli oktoobrikuises Maaelu Ülevaates (EU Rural Review), mis kannab pealkirja “Maaelu arengu rahastamisvahendid: Uued võimalused võitlemaks majanduslangusega“.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Raul Rosenbergi kommentaar:
Finantskorraldusmeetmed on väga vajalikud, et täiendada ettevõtluse toetusmeetmeid. Finantsinstrumentide lisamine maaelu arengukavasse aitab tulevikus ettevõtteid paremini finantseerida ja nende äriplaane kiiremini ellu viia. Euroopa Liit soosib finantsinstrumentide kasutamist, et ettevõtted mõtleksid oma äriplaanid paremini läbi ning oma plaanide ellu viimiseks saaksid laenata raha investeeringute tegemiseks ning laenu maksavad hiljem tagasi, mida saab seejärel laenata järgmistele ettevõtetele või kasutada investeeringutoetusteks. Maaelu Edendamise Sihtasutus plaanib veel sel aastal Euroopa Kalandusfondi instrumentide vahenditest rakendada kalanduse laenufondi.
LISAINFO:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles