EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

POSTIMEES: Kartuli­-vabariigist šokolaadi-vabariigiks

Allikas: Postimees Online, Tiina Kolk
2. detsember 2012. a

Eestis tehtud imehead käsitööšokolaadid ja muud maiustused, milles sageli kasutatud eestimaist toorainet, annavad mujal maailmas valmistatud laiatarbekaubale selgelt silmad ette.

Tallinna lennujaama Hää Eesti Asja poes ja suveniirikioskis pakutavat käsitööna valmistatud šokolaaditahvlite, -trühvlite ja -kommide valikut uurides tekib tunne, et tegu on omamoodi šokolaadivabariigiga.

Sama kujundusega maiustused, mida tuntakse Pierre’i, Anneli Viigi, Allew Magusameistri, Kõlleste Kommimeistrite ning Karli ja Linda nime järgi, hakkavad silma ka vanalinna šokolaadikohvikutes ja eestimaisele eliitkaubale pühendatud (meene)poodides, veidi vähemal määral ka Tallinna kaubamaja toidumaailmas, Selverites, mahetoodete poodides jm.

Chocolaterie de Pierre

Magusameistri Peeter Reieri alias Pierre’i loomingut teatakse eelkõige tema Meistrite hoovis 2003. aastal avatud Chocolaterie de Pierre’i, Vene tänava prantsuspärase kohviku Josephine ning Tartu Raekoja platsil asuva kohviku menüüs olevate trühvlite järgi.

«Mind on inspireerinud 20. sajandi alguse Belgia šokolaadimeistrid ning nende põlvest põlve käigus olevad retseptid. Paari aastaga töötasin välja oma tooted ning nüüd on Chocolaterie nimistus üle poolesaja trühvlisordi ja kolme sorti šokolaadi(tahvleid),» selgitab perekonna traditsioone jätkav mees, kes pakub oma kaupa puidust kübarakarpe meenutavates pakendites. Tema menukamad tooted kannavad nime Chilli, Marc de Champagne ja Pierre’i maius.

Pööre käsitöökommide poole

Anneli Viik tõi aastaid tagasi välismaal käies alati kaasa trühvleid ja kvaliteetšokolaadi, mida toona Eestis saada polnud. «Samal ajal hakkasin mõtlema, kuidas ettevõtjana kätt proovida, ja nõnda said ühel päeval kokku šokolaadiarmastus, lünk Eesti turul ja soov luua oma firma.

Seejärel hakkasin uurima, kuidas šokolaadi tehakse. Alguses proovisin ise, siis läksin Prantsusmaale käsitööšokolaadi kursusele, ja oktoobris 2004 avasin Pikal tänaval oma kohviku,» meenutab Viik ja lisab, et kõik käis üsna kähku. Samal ajal jõudis ta omandada ka kondiitri kutse. «Tehnoloogiat peab tundma. Selle nelja kuuga töötasin välja baasretseptuuri ja umbes kaks kolmandikku meie kohviku komme on menüüs esimesest päevast peale.»

Praegu on Anneli Viigi kohviku valikus 18 sorti trühvleid. Paljudele meeldib Madame Butterfly, tumeda trühvli sõbrad tellivad Luike. Avamisest peale on kohvikus kompvekke kenadesse karpidesse pakendatud. Teada-tuntud lainepapist hoidikute kõrval on nüüd võimalus valida ka mustrilisi käsitööpaberist samuti käsitööna valmistatud nägusaid karpe.

Pühendunud magusameister

Kokapaberitega Aivo Alevit on lapsest saati magusa poole tõmmanud. Nüüd on koogiarmastus asendunud šokolaadikirega. Mehe esimesi trühvleid sai maitsta 2004. aastal Pärnusse Piccadilly kohviku avamispeole kogunenud seltskond. «Toona oli meil letil kaht sorti trühvleid, aga ega ma šokolaaditegemisest suurt ei teadnud.

Praegugi õpin kogu aeg ja püüan valmistada šokolaade, trühvleid ja komme mahetootmise põhimõtteid järgides. Kõik maiustustesse pandavad lisandid, näiteks datlid, ploomid, jõhvikad jm ongi mahetooted,» selgitab Alev – Allew Magusameistri omanik, juht ja tööde tegija ühes isikus.

Firma valikusse kuulub praegu 30 toodet, aga teoks tegemata ideid on otsiva vaimuga mehel veel tohutult.

Allew Magusameistri loet elus on kaht moodi šokolaaditahvleid – kaheksa sorti vabakujulisi ja üheksa sorti vormi valatuid – ning 25 eri maitsega trühvleid ja komme. Uudistootena võib välja tuua šokolaadis ploome ja šokolaadis datleid tšilliga.

Alev on mees nagu orkester: nuputab põnevaid tooteid, teeb need valmis, kavandab pakendid, pakib maiustused ja lõpuks veab need poodidesse laiali. «Aga turundamisega pole ma päevagi tegelnud, kõik koostööpartnerid on mu ise üles otsinud,» nendib ta.

Mesinikust šokolaadiloojaks

Aastal 2005 polnud Imre Sokul kuhugi mett müüa, nagu ka õietolmu ja taruvaiku, sestap tuli tal mõte panna neid šokolaadi sisse. «Sellest uitmõttest on kõik edasi arenenud, ja esialgsed seitse šokolaadisorti juba tagaplaanile jäänud,» ütleb Kõlleste Kommimeistrid OÜ tegevjuht Sokk, kes peabki firma šokolaadivalikust kõige paremaks just meešokolaadi.

Iseõppijana on ta aldis katsetama uute maitsetega: Kõllestes tehakse šokolaadi pipraga, sibulaga, kanepiga jne. Šokolaaditahvleid on firma tootevalikus üle 30 ja komme üle 150 sordi.

Esialgu müüdi maiustusi n-ö käest kätte, aga kui 2007. aastal vabrik avati, leidsid Kõlleste Kommimeistrid ka esimesed koostööpartnerid.

Nende huvitavate maitsetega šokolaade ja komme müüakse looduspoodides, apteekides, tanklates, Tallinna kaubamajas, lennujaamas jm, Kõllestes on tehtud ka Lennusadama ja vabaõhumuuseumi šokolaadid, just neilt tellitakse Tallinna raeapteegi ajalooline martsipan ning palju firmakingitusi.

Kõlleste lustakad pakendid on kujundanud Saaremaa kunstnik Erki Evestus.

Mõnusad ja mahedad

Kolm aastat tagasi avastasid Kat­rin Seppa-Silmere ja tema abikaasa Silver Silmere Eesti toiduaineturul ühe täitmata niši ning asusid mahemüslit ja mahešokolaadi valmistama.

«Pidasime eelkõige silmas neid tooteid, milles saaksime kasutada eestimaist toorainet. Näiteks leidsime, et müügil ei ole kaerahelbeid sisaldavat šokolaadi. Nii sündiski kooslus, mis sisaldab 60 protsenti müslit ja 40 protsenti šokolaadi,» räägib Katrin Seppa-Silmere.

Toodete valmistamisel on kasutatud ennekõike Zerna talu täisterakaerahelbeid, Taali mesila mett, Taarapõllu talu kuivatatud jõhvikaid, Raismikuoja talu linaseemneid jm. Ülejäänud koostisosad – šokolaad, pähklid, troopilised puuviljad, palmirasv – tulevad väljastpoolt Eestit.

Abielupaari laste Karli ja Linda järgi nime saanud firmas tehakse viit sorti ja kahes suuruses – 80 g tahvlitena ja 40 g batoonidena – müslitahvleid ning huvitavate lisanditega šokolaadikreeme. Mullu tunnistati nende kamaga šokolaadikreem Eesti parimaks mahetooteks.

«Tore, et kõik poed olid kohe nõus eestimaiseid mahemaiustusi müüki võtma, ja veelgi toredam oli see, et inimesed võtsid need kohe omaks,» tõdeb Silver Silmere.

Karli ja Linda müslišokolaade ja šokolaadikreeme müüakse üle Eesti talu- ja ökopoodides, Tallinna lennujaamas, Tallinna ja Tartu kaubamajas. Väiksemat valikut ka Prismades, Selverites ja Tallinki laevadel.

Loe artiklit ka Postimees Online veebilehelt www.naine24.ee/1060436/kartuli-vabariigist-sokolaadi-vabariigiks/


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo