EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖPROJEKTID
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED

   

Raha küsides pole hea kiirustada (JAP)

Allikas: Järva Teataja paberleht, autor Silva Anspal (MTÜ JAP tegevjuht)
15. aprill 2010. a

Eelmisel aastal said Järva­maa vabaühendused ja ette­võtjad esimest korda taotle­da oma tegevuseks toetust Leader programmist.

Leader programmi erine­vus teistest maaelu arengu programmidest seisneb sel­les, et otsustamine on toodud kogukonna tasandile. Eestis on 26 tegevusrühma, kes vii­vad ellu Leader programmi. MTÜ Järva Arengu Partne­rid (JAP) on üks neist.

Oleme kahel aastal heaks kiitnud 102 projekti, millega toetame maaelu arengut 15,19 miljoni krooniga. Otsustus on andnud meile uue kogemuse: oleme õppi­nud ise ja kogenud vastutust hindamisel ja valikute tege­misel, sest häid projekte oli palju. Et projektide valik oleks võimalikult selge ja läbipais­tev, oleme moodustanud hindamiskomisjoni, koostanud hindamise juhendid ning taotlusvormid ja abimaterjalid.

Alljärgnevalt tähelepane­kuid taotlustest.

Trükivead näitavad kiirustamise märke

Projektide ettevalmistami­sel tuleb hoolikalt ideed kaa­luda. Teha on kerge neid pro­jekte, mis on läbi mõeldud ja põhjalikult ette valmistatud. Kui kaks nädalat enne projek­ti esitamise tähtaega alles kuulatakse maad, siis jääb ae­ga vaheks, et koostada edu­kat taotlust. Tegevusrühmad on koos­tanud oma projektikirjelduse vormi, et oleks alus, mille järgi projekte hinnata ja pin­geritta seada. Nii on ka meie kodulehel üleval juhend taot­lejale, projektikirjeldus, eel­arve tabel koos abitabelitega, juhend ja näidis hinnapakku­mise vormistamiseks.

Paraku tekkis projektide vastuvõtul tunne, et paljud taotlejad pole juhendiga tut­vunud. Kaks kuud enne taotlusvoorude avanemist on tegevusrühmadel kohustus alustada teavitustegevust. Ka tõsine taotleja peaks kohe hakkama projekti koos­tamisega tegelema. Iga taotlusvooru eel korraldati ka in­fopäevi, mis tutvustasid nõu­deid ja dokumentide täitmist põhjalikult. Oleme kaalunud nõuet, et kõik taotlejad, kes soovivad toetust saada, peaksid käima infopäevadel. Kiirustamise märke näitavad ka trüki- ja stiilivead taotlusdokumentides. Projekti ettevalmistuse ajal pole taotlejal tihti selge, kuidas tegelikult projekt ellu viia. Oleme harjunud mõtle­ma tegevustest, aga mitte ku­ludele ühe või teise tegevuse korral. Projekt tuleb koostada ku­lude põhiselt: leida tegija, kel­lelt küsida hinnapakkumist ja kes projekti heakskiidu korral selle tegevuse ka ellu viib.

Uudsus on märksõna, mis iseloomustab Leader prog­rammi. Sellega on meil kitsas käes - enamik taotlusi on olid traditsioonilised tegevused, rohkem oleks tahtnud näha uusi ideid ja lähenemisi. Värsked, uued lähenemi­sed pälvisid ka kõik toetust. Loodame, et järgmistes voo­rudes tuleb innovaatilisi pro­jekte rohkem.

Taotlemise protseduur ja aeg on pikk, otsustamine ko­gukonnas tähendab lõivu maksmist ajas. Menetlus kul­geb kahes järgus. Esiteks si­suline hindamine ja valik ko­halikus tegevusrühmas ja tei­seks formaalne määrusele ja alusdokumentidele vastavu­se kontroll PRIA-s. Taotluse esitamisest ku­ni heakskiitva otsuseni tu­leb arvestada kuue kuuga. Kui dokumendid pole kor­ras, on vaja midagi lisaks küsida, tehakse järelepäri­mine, mis kohe pikendab menetlusaega.

Alates 19. juunist hakkab kehtima Leaderi projektitaotluste vastuvõtu uus kord, mis annab rohelise tee korrekt­selt vormistatud taotlustele. Selle kohta on võimalik luge­da PRIA kodulehelt: www.pria.ee/et/toetused/vald-kond/teadmiseks/korrektne_ taotlus/. Oluline on esitada taotlus sellise ajavaruga, et jääks ae­ga vigu likvideerida ja enne taotluste vastuvõtu lõppu puu­duvaid dokumente esitada.

Meie taotlusvoorud on olnud avatud vähemalt kaks nädalat, kuid enamik taotlustest esita­takse viimasel päeval. PRIA-sse taotlusdokumente esitada on taotlejal aega kaks kuud pä­rast tegevusgrupi otsuse tege­misest. Ka siin tuleb arvestada ajavaruga, et vajadusel taotluspaketti täiendada.

Keeruliseks teeb projekti­de elluviimise nõue, et toetu­se saab taotleja pärast inves­teeringu või tegevuste raken­damist. Eelrahastuse võimalused on kasinad. Pangad on küll deklareerinud, et nende kau­du on võimalik saada sildfinantseerimist, kuid tegelik­kus on, et juhatuse liikmed peavad laenu tagama, leidma tagatisi.

Au neile, kes on oma isik­liku vara pantinud, et teha ko­gukonnale olulisi projekte.

Alates käesoleva aasta al­gusest on loodud võimalus osaliselt tasutud kuludeklaratsiooni esitamiseks. See on võimalus, kus taotleja tasub projekti tegijale/ettevõtjale omarahastuse osa ning esitab PRIA-le kuludokumendid. PRIA kontrollib, et inves­teering/tegevus on tehtud, ning kannab toetussumma taotlejale, kes selle siis tööte­gijale edastab. See taotlejale mõeldud lahendus viib ras­kuspunkti ettevõtjale, kes on töö ära teinud, kuid peab oota­ma raha kaks kuni kolm kuud.

Õpime ja areneme koos

Kogemus annab julgust te­ha järgmisi projekte. Meile­gi on sama taotleja esitanud erinevaid projekte. Järgmi­sel aastal hindab komisjon ka eelmiste projektide teostust ja lõpetatust. Meie taotlejatel on ka juba kogemus, kus nõuetele mitte­vastavat tegevust ei rahastata. Nõudeid tuleb järgida ka projekti elluviimisel. Kindlasti on kogemus ka äraütlemine, mida ei peaks kartma. Järgmisel korral on võimalus parem, rohkem lä­bi mõeldud projekt ette val­mistada. Arengu märk on ka, et projektitaotlejate raamatupida­mised, nende kvaliteet ja nõuetele vastavus paranevad, sest seda kontrollitakse. Aga see on juba järgmise arutelu teema.

Soovin edu projektide el­luviimisel ning ootame järg­misse taotlusvooru veelgi pa­remini ette valmistatud ja koostatud projekte. Loe artiklit Järva Teataja paberlehest.

September 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
 

Päevakajalised asjad
Maainfo
LEADER TEGEVUSGRUPID: Porikuu festival meelitab poriseid ilmasid nautima
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 25. september 2020 (12/2020)
MTÜ LIIVIMAA LIHAVEIS INNOVATSIOONIKLASTER: Innovatsioonitegevus „Innovatiivse mitmeliigilise pikaealise rohumaasegu loomine, kõrge lihasesisese rasvasusega veiste nuumamiseks“
MTÜ MAHEKLASTER: Innovatsioonitegevus „Mahepõllukultuuride leheväetised ja nende kasutamise kasvufaasid”
LÄÄNE ELU: Kersti Kaljulaid: kes on tuulepargi vastu, tulgu Virtsu
MTÜ LIIVIMAA LIHAVEIS INNOVATSIOONIKLASTER: Innovatsioonitegevus „Bioloogiliste ja tehniliste lahenduste välja töötamine verdimevate putukate arvukuse vähendamiseks karjatatavate loomade ümbruses"
MAAELUVÕRGUSTIK: Maal elatakse päriselt - oma silm saab kuningaks 26. septembril!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 15 (464)
TAHEVA VALLA KÜLADE SELTS: Kotuse arendamine koostöös National Geographicu kollaste raamidega
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri - august 2020
EUROOPA KOMISJON: Avaldage arvamust maapiirkondade pikaajalise visiooni kohta
EUROOPA KOMISJON: Uuritakse, kuidas on COVID-19 pandeemia mõjutanud toidutarneahelat
KÜLALIIKUMINE KODUKANT: Külastussündmus "Maal elamise päev"

Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo