LEADER UUDISED

Raha küsides pole hea kiirustada (JAP)

Allikas: Järva Teataja paberleht, autor Silva Anspal (MTÜ JAP tegevjuht)
15. aprill 2010. a

Eelmisel aastal said Järva­maa vabaühendused ja ette­võtjad esimest korda taotle­da oma tegevuseks toetust Leader programmist.

Leader programmi erine­vus teistest maaelu arengu programmidest seisneb sel­les, et otsustamine on toodud kogukonna tasandile. Eestis on 26 tegevusrühma, kes vii­vad ellu Leader programmi. MTÜ Järva Arengu Partne­rid (JAP) on üks neist.

Oleme kahel aastal heaks kiitnud 102 projekti, millega toetame maaelu arengut 15,19 miljoni krooniga. Otsustus on andnud meile uue kogemuse: oleme õppi­nud ise ja kogenud vastutust hindamisel ja valikute tege­misel, sest häid projekte oli palju. Et projektide valik oleks võimalikult selge ja läbipais­tev, oleme moodustanud hindamiskomisjoni, koostanud hindamise juhendid ning taotlusvormid ja abimaterjalid.

Alljärgnevalt tähelepane­kuid taotlustest.

Trükivead näitavad kiirustamise märke

Projektide ettevalmistami­sel tuleb hoolikalt ideed kaa­luda. Teha on kerge neid pro­jekte, mis on läbi mõeldud ja põhjalikult ette valmistatud. Kui kaks nädalat enne projek­ti esitamise tähtaega alles kuulatakse maad, siis jääb ae­ga vaheks, et koostada edu­kat taotlust. Tegevusrühmad on koos­tanud oma projektikirjelduse vormi, et oleks alus, mille järgi projekte hinnata ja pin­geritta seada. Nii on ka meie kodulehel üleval juhend taot­lejale, projektikirjeldus, eel­arve tabel koos abitabelitega, juhend ja näidis hinnapakku­mise vormistamiseks.

Paraku tekkis projektide vastuvõtul tunne, et paljud taotlejad pole juhendiga tut­vunud. Kaks kuud enne taotlusvoorude avanemist on tegevusrühmadel kohustus alustada teavitustegevust. Ka tõsine taotleja peaks kohe hakkama projekti koos­tamisega tegelema. Iga taotlusvooru eel korraldati ka in­fopäevi, mis tutvustasid nõu­deid ja dokumentide täitmist põhjalikult. Oleme kaalunud nõuet, et kõik taotlejad, kes soovivad toetust saada, peaksid käima infopäevadel. Kiirustamise märke näitavad ka trüki- ja stiilivead taotlusdokumentides. Projekti ettevalmistuse ajal pole taotlejal tihti selge, kuidas tegelikult projekt ellu viia. Oleme harjunud mõtle­ma tegevustest, aga mitte ku­ludele ühe või teise tegevuse korral. Projekt tuleb koostada ku­lude põhiselt: leida tegija, kel­lelt küsida hinnapakkumist ja kes projekti heakskiidu korral selle tegevuse ka ellu viib.

Uudsus on märksõna, mis iseloomustab Leader prog­rammi. Sellega on meil kitsas käes - enamik taotlusi on olid traditsioonilised tegevused, rohkem oleks tahtnud näha uusi ideid ja lähenemisi. Värsked, uued lähenemi­sed pälvisid ka kõik toetust. Loodame, et järgmistes voo­rudes tuleb innovaatilisi pro­jekte rohkem.

Taotlemise protseduur ja aeg on pikk, otsustamine ko­gukonnas tähendab lõivu maksmist ajas. Menetlus kul­geb kahes järgus. Esiteks si­suline hindamine ja valik ko­halikus tegevusrühmas ja tei­seks formaalne määrusele ja alusdokumentidele vastavu­se kontroll PRIA-s. Taotluse esitamisest ku­ni heakskiitva otsuseni tu­leb arvestada kuue kuuga. Kui dokumendid pole kor­ras, on vaja midagi lisaks küsida, tehakse järelepäri­mine, mis kohe pikendab menetlusaega.

Alates 19. juunist hakkab kehtima Leaderi projektitaotluste vastuvõtu uus kord, mis annab rohelise tee korrekt­selt vormistatud taotlustele. Selle kohta on võimalik luge­da PRIA kodulehelt: www.pria.ee/et/toetused/vald-kond/teadmiseks/korrektne_ taotlus/. Oluline on esitada taotlus sellise ajavaruga, et jääks ae­ga vigu likvideerida ja enne taotluste vastuvõtu lõppu puu­duvaid dokumente esitada.

Meie taotlusvoorud on olnud avatud vähemalt kaks nädalat, kuid enamik taotlustest esita­takse viimasel päeval. PRIA-sse taotlusdokumente esitada on taotlejal aega kaks kuud pä­rast tegevusgrupi otsuse tege­misest. Ka siin tuleb arvestada ajavaruga, et vajadusel taotluspaketti täiendada.

Keeruliseks teeb projekti­de elluviimise nõue, et toetu­se saab taotleja pärast inves­teeringu või tegevuste raken­damist. Eelrahastuse võimalused on kasinad. Pangad on küll deklareerinud, et nende kau­du on võimalik saada sildfinantseerimist, kuid tegelik­kus on, et juhatuse liikmed peavad laenu tagama, leidma tagatisi.

Au neile, kes on oma isik­liku vara pantinud, et teha ko­gukonnale olulisi projekte.

Alates käesoleva aasta al­gusest on loodud võimalus osaliselt tasutud kuludeklaratsiooni esitamiseks. See on võimalus, kus taotleja tasub projekti tegijale/ettevõtjale omarahastuse osa ning esitab PRIA-le kuludokumendid. PRIA kontrollib, et inves­teering/tegevus on tehtud, ning kannab toetussumma taotlejale, kes selle siis tööte­gijale edastab. See taotlejale mõeldud lahendus viib ras­kuspunkti ettevõtjale, kes on töö ära teinud, kuid peab oota­ma raha kaks kuni kolm kuud.

Õpime ja areneme koos

Kogemus annab julgust te­ha järgmisi projekte. Meile­gi on sama taotleja esitanud erinevaid projekte. Järgmi­sel aastal hindab komisjon ka eelmiste projektide teostust ja lõpetatust. Meie taotlejatel on ka juba kogemus, kus nõuetele mitte­vastavat tegevust ei rahastata. Nõudeid tuleb järgida ka projekti elluviimisel. Kindlasti on kogemus ka äraütlemine, mida ei peaks kartma. Järgmisel korral on võimalus parem, rohkem lä­bi mõeldud projekt ette val­mistada. Arengu märk on ka, et projektitaotlejate raamatupida­mised, nende kvaliteet ja nõuetele vastavus paranevad, sest seda kontrollitakse. Aga see on juba järgmise arutelu teema.

Soovin edu projektide el­luviimisel ning ootame järg­misse taotlusvooru veelgi pa­remini ette valmistatud ja koostatud projekte. Loe artiklit Järva Teataja paberlehest.

« Tagasi