UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIKU ÜHISTEGEVUSE RUBRIIK: Tartumaa Piimatootjate Ühistus on nii suured kui ka väikesed tootjad ühise asja eest väljas

Allikas: Trükise "Märka uuenduslikku põllumajandust" ühistegevuse projekti lugu
12. november 2012. a

Ühistu funktsioon on teenindada inimesi võrdselt ja funktsioneerida kasumlikult. Tartumaa Piimatootjate Ühistu suurimal liikmel on 550 lehma, paaril piimatootjal 400 lehma, kuid on ka neid, kes majandavad 20-30 lehmaga. Enamus ühistu liikmetest kasvatavad ka teravilja. Piima müüb ühistu kahele piimatööstusele: Rannu Juustutööstus ja Valio. Kogu piim, mis toodetakse, on tootja jaoks ühe hinnaga, v.a valgu- ja rasvasisaldusest tekkiv erisus. Kui keegi teenib rohkem, ei tähenda see seda, et keegi peab vähem teenima, ütleb Sulev Kuus.

Ühistu liikmetest on lõpetanud tegutsemise vaid kaks, sest pole suutnud investeeringuid teha, et tagada piima kvaliteet. Sulev Kuusi sõnul ongi tegelikult kõige keerulisem 100 lehma pidamine, kui ei ole tegemist pereettevõttega. Seepärast on oluline osta teenuseid ja vajaminevaid sisendeid ühistu kaudu. Ühistu liikmetele plaanitakse pakkuda veterinaariteenust, laenude käendamist. Koos ostetakse ka erinevaid koolitusi: esmaabi, taimekaitse, piima kvaliteet, keskkond, töötervishoid, tehnika-alad, ühistuline tegevus jne. Sulev Kuus muretseb, et näiteks loomaarstide põud on Eestis väga suur. Tartumaa Piimatootjate Ühistus on käima lükatud arutelu veterinaarteenuse kättesaamiseks koostöö väikese loomakliinikuga. Idee selliseks koostööks saadi Kanada õppereisilt.

Sulev Kuus nendib, et ühistegevus on Eestis suhteliselt algfaasis. Ta on käinud koos teiste uuendusmeelsete ühistuliikmetega teadmisi ja kogemusi saamas nii Uus-Meremaal, Austraalias kui ka Kanadas. Võrreldes Eestit eelnimetatud maadega, on meie ühistuline tegevus paraku veel lapsekingades. Tihti ei saada aru, taoliste reiside eesmärkidest. Vaatamata sellisele arvamusele, on Sulev Kuus seisukohal, et õppereisid on igal juhul vajalikud ja kasulikud, sest sealt saadakse väga palju uusi teadmisi ja kogemusi, mida oma töös saab olemasolevate teadmiste abil oskuslikult rakendada. Ühistu liikmetele korraldataksegi õppereise, nägemaks teiste riikide loomapidajate kogemusi ja häid praktikaid. Lisaks olemasolevale põllumajanduslikule teadmistepagasile on välisreisid avardanud silmaringi ka teistes eluvaldkondades. Kultuuri- ja haridusküsimustega kursis olemine nii kodus kui ka välismaal rikastab inimest tahes-tahtmata.

"Kui keegi teenib rohkem, ei tähenda see seda, et keegi peab vähem teenima." Sulev Kuus

Meetme 1.9 toetuse abiga osteti ühistule ja liikmetele arvutid ja sellest makstakse ka ühistu töötajatele palka. Lisaks panustab iga liige ühistu tegevusse 2 eurot tonni piima kohta. Seni pole ühistul olnud vajadust laenu võtta. Et tulevikus tahab ühistu tehnikat (näiteks silotegemise masina) juurde osta, peab ilmselt kasutama liisingufirmade abi.

Sulev Kuus peab väga tähtsaks kohaliku elukeskkonna elamisväärsena hoidmist. Ühistu on väga palju teinud kohaliku kogukonna liitmiseks. Nii korraldatakse näiteks igal aastalõpul kogukonnale pidu, kus peetakse meeles nii tublimaid tootjaid kui ka eakaid kohalikke inimesi. Sulev Kuus rõhutab, et koostöö on väga oluline just kohaliku kogukonna jaoks.

Ühistu liikmete vahel suheldakse põhiliselt telefoni ja e-posti teel, eriti puudutab see raamatupidajate tööd, kokku saadakse 3-4 korda aastas ja üldkoosolekut peetakse üks kord aastas. Ühistu jätkusuutlikkust püütakse tagada ka sellega, et kohalikus koolis on plaanis käivitada maamajanduse erialade õpetamine, et tulevikus kaasata kohalikke noori, kes leiaksid kodukohas elamise võimaluse ja korraliku töökoha. Ühistu püüab neid võimalusi pakkuda stipendiumide maksmisega ja loodab, et mõni noor ka mõned aastad sealkandis töötaks. Sulev Kuus unistab, et 5-10 aasta pärast võiks ühistul olla oma piimatööstus, kuna soov oma toodangut väärindada ja seeläbi rohkem teenida on Kuusi sõnul kindel eesmärk.

Projekti tegevused: Tootjarühma arendamine

Maaeluvõrgustiku ühistegevuse teemaleht www.maainfo.ee/

« Tagasi