KALANDUSVÕRGUSTIK: Kalandusvõrgustik osales Grüne Wochel |
Allikas: Kalandusvõrkustik, Erko Veltson
6. veebruar 2013. a |
Grüne Woche
International Grüne Woche (Rahvusvaheline Roheline Nädal) messi korraldatakse alates 1926.aastast ja hetkel on see suurim põllumajandus- ja toidumess kogu maailmas. Kui rääkida numbritest, siis messipinda oli sel aastal kokku ca 115 000 ruutmeetrit ja esindatud oli ca 1630 eksponaati 67 erinevast riigist. Messi külastab igal aastal üle 400 000 inimese ning vähemalt 4000 ajakirjanikku üle maailma. Eesti on osalenud messil alates 1993.aastast ja tänavune mess oli järjekorras 78.
Igal aastal on Grüne Wochel ka partnerriik ja sel aastal oli selleks Holland. Aastal 2014. on partnerriigiks valitud Eesti, mis tähendab ühtlasi seda, et oleme esimene partnerriik Baltimaadest.
Tänavu oli messil suurt rõhku pandud Eesti kalale ja tutvustati nn 20. erinevat Eesti maitset. 20 Eesti toidu maitse tutvustamisega tähistas Eesti oma 20. osalemiskorda Grüne Wochel. Kala eksponeerimiseks oli ehitatud eraldi väljapanek. Põhilised pakutavad kalatooted ja suupisted olid tehtud räimest ja kilust, mis Saksamaal on tegelikult alahinnatud kala, kuid Põhja – Saksamaa restoranide menüüst võib neid siiski leida. Eesti väljapanekus olid esindatud teisedki kalaliigid – nt. eri viisidel valmistatud kohafilee, mis on Saksamaal ja mujal Euroopas väga populaarne kala. Eesti rannaturismi ja rannakalandust tutvustasid stendil kahe (Pärnu ja Peipsi) piirkonna esindajad. Lisaks olid messikülastajatele väljas Eesti ettevõtete tooted, mis on meie poodides väga populaarsed: Tallinna vürtsikilud, räimed koduses marinaadis, räimerullid, marineeritud Narva silmud, angerjas, sprotid, koha ja heeringas sinepikastmes jm. Erinevatel kalanduse piirkondadel võimalus tutvustada messiküastajatele just enda parimaid tooteid ning traditsioone. Osalejate sõnul oli Eesti vastu huvi messi külastajate teadmised meist olid seinast seina. Oli neid, kes olid juba kordi Eestit külastanud ja oli ka neid, kes küsisid, kas meil ikka söögikohti on ja kuidas on olukord meie teedel. Piirkondade esindajad mainisid ka seda, et nende arvates eeskuju tasuks võtta Norra alast, kus olid küll maitseelamused piirkonniti eraldi, kuid iga piirkonna ala juures oli ka piisavalt infomaterjali sellest, mida selles piirkonnas kui ka Norras tervikuna teha saab. Suurimaks magnetiks ja põhjuseks peatumiseks aga Eesti ala juures oli lõbus pilt Kihnu memmedest mootorratta seljas, kus taustaks on tuletorn. Tänu sellele pildile sai paljudele selgitada, kes me oleme ja kus kohast me tuleme.
Kalastendi menüü oli koostanud Food Studio eestvedaja Indrek Kivisalu. Menüü koostamisel oli lähtutud lihtsatest ja traditsioonilistest Eesti toitudest ning maitsetest.
Oma panuse andis ka Maamajanduse Infokeskuse kes oli Kalastendi tellijaks ja korraldajaks taaskord EPKK. Sellel aastal oli Eesti stendi suurus 80 ruutmeetrit, kus oli väljapanek kalatoodetele ja samuti meie kohalikku turismi tutvustav stend. Järgmisel aastal partnerriigina on meil kindlasti suuremad kohustused ja ühtlasi ka palju suurem väljapanek. Partnerriik saab nii kogu Euroopale kui ka kogu maailmale paremini silma paista oma põllumajanduse ja oma toodetega. Eesti kalastendi Grüne Wochel toetas EKF.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles