EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

EPKK: Valitsus: Otsetoetused järmistel aastatel ei lange

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
9. veebruar 2013. a

 Euroopa Liidu (EL) liidrid jõudsid eile lõppenud ülemkogul kokkuleppele liidu järgmise seitsme aasta (2014-2020) eelarves, mille maht on ligikaudu 960 miljardit eurot ehk 1% liidu rahvuslikust kogutoodangust (RKT). Kokkuleppe kohaselt paranevad uuel eelarveperioodil Balti põllumeeste konkurentsitingimused. Meie valitsusjuhi hinnangul väheneb põllumajanduse otsetoetuste erinevustest tulenenud ebavõrdne kohtlemine märkimisväärselt. „Kuigi lõplikult ei õnnestunud meil ebavõrdsusest lahti saada, on põllumeestel siiski põhjust rõõmustada,“ ütles Ansip. Otsetoetus hektari kohta küündib perioodi lõpuks 75-protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Ansipi sõnul tähendab see meie põllumeestele aastast 2020 toetust arvestuslikult vähemalt 196 eurot hektarilt, praegu on toetus koos riigieelarvepoolse panusega 143 eurot hektarilt.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel suutis Eesti lõppenud läbirääkimistel ära hoida esialgu planeeritud põllumeeste toetustasemete ajutist langust selle aasta tasemest allapoole. Võrreldes novembrikuise pakkumisega sai Eesti lisaks 50 miljonit eurot, mis annab valitusele võimaluse tõsta meie põllumeeste toetust tuleval ja ületuleval aastal Leedu tasemele.

Hoolimata Balti riikide ühisest võitlusest jäi jõusse maaelutoetuste vähenemine võrreldes lõppeva perioodiga. Järgmisel eelarveperioodil saab Eesti maaelutoetusteks 721 miljonit eurot. ELi toetus Eesti põllumajandusele kasvas 41 protsenti.

Eesti osa kokku uues eelarveraamistikus on 5,89 miljardit, millega me oleme liikmesriikide seas üks suurimad netokasusaajaid. „Hoolimata eelarve üldmahu kokkutõmbamisest võib Eesti end pidada läbirääkimiste selgeks võitjaks,“ ütles peaminister Andrus Ansip pärast rohkem kui ööpäev kestnud eelarveläbirääkimisi. Võrreldes läbirääkimiste stardipositsiooniks olnud Euroopa Komisjoni novembrikuise pakkumisega on Eesti üks väheseid liikmesriike, kelle netopositsioon paranes. Eesti osa uues finantsraamistikus on 5,89 miljardit eurot, mis on pea 907 miljonit eurot rohkem kui see oli 2007- 2013 eelarves.

Arvestades 2008. aasta majanduslangust, sai Eesti koos Läti, Leedu ja Ungariga teistest ühtekuuluvuspoliitika riikidest suurema summa investeeringuteks. Eesti võitis sellest erandist 350 miljonit eurot lisaraha.

Euroopa Ühendamise Rahastusse (CEF) jäi alles 23 miljardit eurot, millest 10 miljardit on ühtekuuluvuspoliitika riikidele. See tähendab, et Rail Balticu projektiga saab edasi minna. Peaministri sõnul ei ole tuleviku Eesti enam saar ei energeetilises ega logistilises mõttes. „Tänu kokkuleppele ei ole Rail Balticu ehitamine lihtsalt teoreetiline unistus, vaid reaalne võimalus,“ ütles Ansip. Ta lisas, et nüüd on küsimus vaid selles, millal Balti riigid ja Poola on valmis projektiga alustama. Ligi 730 kilomeetri pikkune Rail Baltic peaks hakkama tulevikus ühendama Tallinna Läti ja Leedu kaudu Poola ning Saksamaaga.

Lisaks on peaministril hea meel, et ka Euroopa ühendamise rahastu kaudu on võimalus luua Eestit muu Euroopaga ühendavaid gaasi- ja energiataristuid. Täpsemalt on võimalus ehitada Soome ja Eesti vahele gaasitoru ning planeerida regiooni ühist maagaasi terminali.

Hoolimata kärbetest kasvab Euroopa Liidu konkurentsivõimele suunatud investeerinute maht 20 protsenti, sh kasvavad ka toetused teadus- ja arendustegevustele.

Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid alustasid eelarveläbirääkimisi neljapäeva õhtul ning jõudsid pärast ööpäeva kestnud kõnelusi kõiki osapooli rahuldava kokkuleppeni.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo