LEADER UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Pärnu Lahe Partnerluskogu toetab maanoori
Allikas: Maaeluvõrgustik, Meeri Klooren
12. mrts 2013. a

Leader tegevusgrupi Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkonda kuulub 10 valda, ümbritsedes poolkuuna Pärnu Lahe rannajoont. Piirkonna valdade seas on ka Sauga vald, mille elanikkonna keskmine vanus on 34 eluaastat, olles Eestimaa üks nooremaid valdasid. Nooruslik on ka Pärnu Lahe Partnerluskogu (PLPK) kollektiiv, rääkimata paljudest põnevatest noorte projektidest, mis piirkonnas ellu on viidud.

Märtsikuu teisel neljapäeval käis PLPK-l külas maaeluvõrgustik. Millised on olnud partnerluskogu kogemused maanoortega? Milliseid projekte on tehtud? Mis plaanid on tulevikuks? Kõike seda uurisimegi Pärnu Lahe Partnerluskogult nende armsas kontoris Audru südames.

Maanoorte teemaga tegelemise vajalikkuses ei kahtle keegi. Maanoored kipuvad linnanoorteks, kogunedes suurema elanikkonnaga piirkondadesse, kus on rohkem ressursse ja võimalusi, vähem muresid transpordiga, töökoha leidmisel või sobiva hariduse saamisel.

Läbi Leader-meetme on üle Eesti toetatud üle 800 projekti, mille tegevused on suunatud maapiirkonnas elavatele lastele ja noortele. See tähendab, et kõigist ligi 5800 Leader projektist 15% on seotud maanoortega.

Lisaks oli üks Leader-meetme kohaliku arengustrateegiate hindamiskriteeriumeid noortele suunatud meetmete kasutamine, seejuures noorte kaasamine strateegia koostamisse ja teavitustegevusse. Leader on maanoortesõbralik, seda tõestas ka PLPK intervjueerimine.

  

Pärnu Lahe Partnerluskogu ja maanoored

Pärnu Lahe Partnerluskogu toetusmeetmete seast leiab eraldi noortemeetme „Noorte kaasamine kogukonna elukeskkonna parendamisse“. Sellest meetmest saab toetusi taotleda projektidele, mille tegevused on suunatud noortele, taotleja võib ka ise olla noorteorganisatsioon. PLPK liigitab noorteorganisatsiooni alla organisatsiooni, milles üle poole liikmetest on alla 26-aastased. Kokku on ajavahemikul 2009 – 2012 PLPK poolt kinnitatud noorte ja noortele suunatud projekte 40. Seejuures on maanoorte projekte tehtud kõigis partnerluskogu piirkonna valdades. Eriti aktiivsed on olnud Tahkuranna (8 projekti) ja Saarde (6 projekti) valla projektikirjutajad.

PLPK-l on 5 erinevat toetusmeedet, kus lisaks noorte teemaliste projektide rahastamisele võib toetust küsida ka koolitus- ja teavitustegevuseks, külaelu arendamiseks, ettevõtluse ja turismi edendamiseks. Partnerluskogul on kogemus, kui ühes taotlusvoorus sai taotlusi esitada vaid noorte meetmesse ja teisi meetmeid paralleelselt avatud ei olnud. Tulemused olid üllatavad. „Ühel sügisel oli avatud vaid noorte meede ja siis oli näha, kuidas painduti noorte poole. Kõik muutusid noortemeelseteks,“ kommenteerib PLPK tegevjuht Mercedes Merimaa 2009. aasta teise poole taotlusvooru tulemusi. Võib-olla on see hea nipp, kuidas maanoorte teemat arendada. Kui avada taotlusvoor vaid noorte meetmele, hakatakse rohkem mõtlema noorte peale ja taotlejad leiavad võimalusi, kuidas noori rohkem projektidesse haarata.

Pärnu Lahe Partnerluskogu lapsed mängivad bändides ja uinuvad kandlelaulu saatel

Partnerluskogu heaks kiidetud noorte teemalise 40 projekti seas on mitmesuguseid põnevaid ettevõtmisi. Soetatud on spordivahendeid, muusikariistu, käsitöö tegemise vahendeid, korraldatud on laagreid, koolitusi ja erinevaid üritusi.

Pilt: PLPK seirereis piirkonnas 2012 www.plp.ee/pildid...

  

 

Silma paistavad projektid, mis on suunatud noorte muusikaliste oskuste arendamisele. Ühe sellise projekti taotleja ja läbiviija on PLPK ise. Projekti „Pillid helisema“ tulemusena varustati piirkonna vallad bändikomplektidega.

Mercedes kirjeldab projekti õhinal: „Kujutage ette kui ühelt pillipoelt ostetakse korraga üheksa bändikomplekti. Seda ei ole juhtunud eriti tihti muusikapoodide ajaloos ning kõigile koos ostes on palju soodsam“.

 

Nii on üheksal PLPK vallal muusika tegemiseks pillide komplekt, kuhu kuuluvad elektrikitarr, basskitarr, akustiline kitarr, kitarrivõimendid, trummikomplekt, klahvpill, käsimikrofon, noodipuldid, kõlarid, mikseripult ja võimendused. Noored saavad bändikomplekti muusikariistade peal harjutada suureks ühiseks kontserdiks ja bändilaagriks, mis tulevikus korraldatakse.

Kannelde valmistamine ja nendega muusika tegemine on Pärnu Lahe piirkonnas populaarsust kogumas. Kandle teemalisi projekte on olnud lausa kaks. Üks projekt, mille autor on MTÜ Hellad Velled, oli maaeluvõrgustiku korraldatud konkurssi „Märka Leaderit“ parima Leader noorteprojekti nominent. Projekti käigus valmistasid lapsed 12 kannelt, 12 viltimise tehnikaga kandlekotti, korraldati kandlemängu õpetamise töötuba ja anti kontsert kohalikule kogukonnale. Kandlemänguga ja nende valmistamisega tegelevad ka MTÜ Võiste Pillipiigad läbi projekti „Ise tehtud, hästi tehtud“. Nüüd võib Pärnu Lahe lasteaedades võib kuulda laste lõunauinaku ajal kandlemängu, millega lasteaia kasvatajad rüblikud magama uinutavad.

Osalemine rahvusvahelises noorteprojektis rikastab kogemusi

Pärnu Lahe Partnerluskogu oli koos teise tegevusgrupi Kodukant Läänemaaga osaline Leader rahvusvahelises noorteprojektis „FIN-EST-RUral Youth CampS", mille koostööpartnerid olid Sepra tegevusgrupp Soomest ja Olonetsi tegevusgrupp Venemaalt. Projekt on tähelepanuväärne just seetõttu, et koostööd tehakse riigiga, mis asub väljaspool Euroopa Liitu. Venemaa on naaberriik, olles oma tavade, mõttemallide ning asjaajamiste poolest ühteaegu nii lähedal ja samas nii kaugel. Projekt andis ohtralt kogemusi, näidates, et noored leiavad ühise keele ja meele igal pool, sõltumata rahvusest või maailmavaatest.

Projekti käigus korraldati lastele vanuses 11-13 eluaastat kolm nädala pikkust laagrit kolmes erinevas riigis. Nii Soome, Eesti kui ka Venemaa laagritesse oli oodatud kokku 48 last, mis tähendab, et igast koostööpartneri piirkonnast 12 last. Eesti laager toimus 2012. aasta juuni lõpus Pärlselja Puhkekeskuses, kus ürituse jooksul korraldati mitmeid spordivõistlusi ja erinevaid käsitöö töötubasid, tutvustati riike, tantsiti ja mängiti folkmänge. Lisaks külastati laagri naabruses asuvaid asutusi (RMK Varbla teabepunkt, Varbla põhikool), seigeldi Valgeranna seikluspargis ja väisati Hansalinna meeleolulist Pärnu linna.

Kuigi Vene, Soome ja Eesti lapsed räägivad erinevaid keeli ja tulevad erinevatest ühiskondadest, said laagrilised üksteisega hästi läbi ning interneti vahendusel suheldakse omavahel tänase päevani.

Mis saab tulevikus?

Maaelu arengukava programmiperiood on lõpusirgele jõudmas. Nii nagu teised Leader tegevusgrupid tegeleb ka PLPK oma strateegia muutmisega. Samas ei ole veel selge, millised saavad olema uue perioodi rahalised vahendid, kuid kindlasti ei unustata maanoori ka tulevikus. „Kui me maapiirkonnas noortele midagi ei tee, siis varsti pole taludel pärijat,“ sõnab Mercedes. Kindlasti oleks palju tegemisi olemata, kui poleks Pärnumaal Leaderit ja Pärnu Lahe Partnerluskogu.  

Tabel: PLPK poolt kinnitatud projektid Meede 3 "Noorte kaasamine elukeskkonna parandamisse"  ajavahemikul 2009 - 2012

Vald

Projektide arv
Tahkuranna 8
Saarde 6
Audru 5
Tõstamaa 4
Sauga 3
Häädemeeste 3
Vabrla 3
Koonga 2
Kihnu 1
Piirkonna ülene (PLPK projekt) 5
KOKKU: 40 projekti

VAATA veel:

 
« Tagasi