EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAALEHT.EE: Soome: kaupluseketid takistavad aiandustootjate ühistegevust

Allikas: Maaleht.e, autor Aive Mõttus
19. märts 2013. a

 Soome Mahetootjate Liidu nõustaja Mikko Rahtola sõnul on aiandustootmise osatähtsus Soome põllumajanduse kogutoodangus koguni 16%. Aastas müükase aiasaadusi kokku 490 miljoni euro väärtuses.

Palju toodetakse katmikalade kultuure, oluline on maasika- ja kartulikasvatus.

Köögiviljadest kasvatatakse kõige suurematel pindadel porgandit, sibulat ja valget peakapsast. Porgandisaak ulatub 100 tonnini hektarilt, mis on võrreldav Hollandi tootmistasemega.

Maasikakasvatus on oluliselt sõltuv võõrtööjõust. Hinnanguliselt palgatakse maasika­kasvatuses igal aastal väljastpoolt Soomet ca 20 000 töötajat.

Valdav osa aiasaadustest turustatakse värskelt ja töötlemata. Soome tarbijad eelistavad selgelt kodumaist toodangut. 93% tarbitavast porgandist, 80% sibulast, 76% kurgist, 65% maasikast, 63% tomatist ja 48% lillkapsast on kodumaist päritolu.

Aiandustootmise suund sõltub selgelt ettevõtte asukohast ja kaugusest turgudest. Värskete aiasaadustega kauplejad peavad reeglina asuma suuremate linnade lähedal.

Aiandusettevõtete edukuse kriitilisi faktoreid hinnates tuleb palju tähelepanu pöörata ka koolitusele ja tööjõu kättesaadavusele. Ühistute kaudu on võimalik tagada liikmete teavitamine kõige aktuaalsemast turu- ja hinnainfost. Soome kogemusel võib üldistada, et tootja saab vaid ca poole kaupluste jaehinnast.

Aiandustootjate sissetulekust moodustavad toetused ca 13-15% tootjate sissetulekutest. Makstud on näiteks keskkonnasõbraliku tootmise toetust, mis köögiviljakasvatuses võib ulatuda ca 1000 euroni hektari kohta.

Soomes on aiandussektoris vaid neli tunnustatud ja EL reeglitele vastavat tootja­organisatsiooni – üks katmikalatootjate, üks marjakasvatajate ja kaks köögiviljatootjate ühistut. Igas ühistus on 30-40 suhteliselt suurt tootjat ja nende tootjaorganisatsioonide müügikäive ulatub ca 30-40 miljoni euroni.

„Ühistu tegemise peamiseks motivatsiooniks peab olema majanduslik huvi, pelgalt toetuste saamiseks ei saa koostöö olla pikas perspektiivis edukas. Ühistu tegemine ja koostöö vajab aega, mistõttu on sotsiaalsete sidemete ja ühtsete arusaamade loomiseks olulised ühised üritused ning õppereisid tootjatele,“ selgitas Rahtola.

Rahtola ütles, et kauplusekettide keskmised maksetähtajad aiasaaduste müüjatele on 14 päeva, mis on võrreldes Eestis levinud praktikaga lühike aeg. Kahjuks on selgelt näha ka tendentse, et kaupluseketid maksavad aeg-ajalt ühistegevuse takistamiseks üksiktootjatele võrreldes ühistutega kõrgemat hinda.

Loe artiklit Maalehe veebilehelt www.maaleht.ee/news/maamajandus/taimekasvatus/soome-kaupluseketid-takistavad-aiandustootjate-uhistegevust.d


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:

  • Maamajanduse infokeskuse veebilehel ühistegevuse teemaleht www.maainfo.ee/


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo