EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

EPKK: Läti köögiviljaühistu soovib pakkuda kindlat kvaliteeti ja laia sortimenti

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
19. märts 2013. a

Läti köögiviljaühistu Musmaju Darzeni eestvedaja Edite Strazdina tutvustas täna Paides Aiandusfoorumil Läti aiandustootjate ühistegevuse kogemusi. Musmaju Darzeni on Läti suurimaid köögiviljaühistuid, mis on loodud 2006. aastal viie tootja poolt. 2012. aastaks on ühistu liikmete arv kasvanud üheteistkümneni ja ühistu müügikäive oli mullu 3,77 miljonit eurot. Ühistu klientideks on hulgimüüjad ja kaupluseketid. Kooli puu- ja köögivilja programmi raames varustatakse ka koole. Peamiselt kaubeldakse kohalike toodetega, kuid kevadel ollakse sunnitud pakkuma ka vähesel määral importtoodangut.

Ühistu liikmed on üle Läti laiali, mistõttu korraldab logistikat iga liige ise, kuid kõikide liikmete toodangu baasil proovitakse tagada võimalikult efektiivne logistika. Ühistu kulude katmiseks maksavad liikmed 2,5% toodangu müügikäibest.

Ühistu eesmärgiks on tagada toodete kõrge ja stabiilne kvaliteet, piisav kogus ja sortiment. Olulist rõhku pööratakse ka keskkonnasõbralikkusele ja sotsiaalsele vastutustundlikkusele.

Ühistu osaleb kvaliteedikavades, tooted kannavad näiteks Läti päritolu- ja kvaliteedimärki „Roheline lusikas“. Liikmed on sertifitseeritud GlobalG.A.P. süsteemi poolt. Liikmed peavad olema sertifitseeritud, et ühistu võiks olla kindel toodete kõrges kvaliteedis. Ühistu juures töötab kvaliteedijuht, kes viib tootjate juures läbi kvaliteedikontrolle mitu korda aastas – kevadisel külviajal, suvise kasvu ajal ja sügisel koristuse ajal.

Ühistu oluliseks tegevuseks on liikmete koolitus, ühistu pakub köögivilja ka kooliköögivilja meetme raames. Ühistu kaudu käib ühine tootmise planeerimine ja investeeringute koordineerimine. Investeeringuid planeerides on üheks riskiks kaubanduse muutuvad soovid, nt millises ja kui suures pakendis tooteid poed vajavad.

Toodangu müük käib vaid vähesel määral väljaspool ühistut otse tootjatelt. Tootjatel on lubatud tooteid müüa vaid oma poe kaudu ja otseturustamisel ettevõttest lõpptarbijale.

„Meie ühistu liikmete suurus on väga erinev, kuid mõlemat tüüpi tootjad on vajalikud. Väiksemad tootjad kasvatavad sortimendi rikastamiseks näiteks maitsetaimi ja väiksemaid niššitooteid, nt suvikõrvitsat. Suurematelt tootjatel tulevad mahutooted, nt kapsas, porgandid jms,“ selgitas Edite Strazdina.

Uue liikme vastuvõtmiseks peavad sellega nõus olema kõik ühistu liikmed. Ühistu laienemise üheks põhjuseks on tootesortimendi laiendamine. Potentsiaalne liige peab tegutsema pidevalt aasta ringi.

Ühistegevuse arendamiseks makstakse Lätis sarnaselt Eestiga tootjagruppidele halduskulude katmiseks toetust. Tootjagrupil peab olema vähemalt viis liiget ja viimase aasta käive peab olema vähemalt 50 000 eurot. Toetust makstakse väheneva määraga viie aasta jooksul pärast tootjagrupi tunnustamist. Ühistu võib saada kahel viisil toetust – kas teatava protsendi halduskulude katmiseks (sarnane Eesti süsteemile) või 75% toetusmääraga investeeringutoetust.

Viie aasta lõppedes peab tootjagrupp hakkama täitma EL köögiviljasektori tootjaorganisatsioonile esitatavaid nõudeid. Tootjaorganisatsioonil peab jätkuvalt olema vähemalt viis liiget. Puhtalt köögiviljaühistu aastane müügikäive peab olema vähemalt üks miljon eurot. Kui ühistu tunnustatud toodeteks on puuvili, marjad ja köögivili, siis peab ühistu müügikäive olema vähemalt 300 000 eurot. Puuviljade ja marjadega kaupleva ühistu müügikäive peab olema vähemalt 150 000 eurot. Ühistu liikmed võivad väljaspool tootjaorganisatsiooni müüa maksimaalselt 25% tunnustatud toodetest. Tunnustuse saamiseks peab tootjaorganisatsioon koostama kolmeaastase tegevuskava. Toetuse maksimaalne suurus on 4,1% ühistu kaudu müüdava toodangu väärtusest.


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:

  • Maamajanduse infokeskuse veebilehel ühistegevuse teemaleht www.maainfo.ee/

Märts 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
PÄRNUMAA MAITSETE AASTA: Pärnu peakokkade õhtusöök valmib tammetõrudest, kikkaputkest ja võililledest
VETERINAAR- JA TOIDUAMET: VTA tuvastas suure hulga ettevõtteid, kes pole esitanud majandustegevusteadet
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 67
INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: Projekti näide "Nutikas teraviljakuivati"
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 6 (429)
MAABLOGI: Ole kange äädikaga ettevaatlik! Nõuandeid äädikaga ümberkäimiseks ja mida teha mürgistuse korral
EIP-AGRI: Ilmunud on uus trükis "Koostöö tarneahelas" ("Collaboration in the supply chain")
EIP-AGRI: Ilmunud on Euroopa Liidu innovaatiliste projektide kataloog
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 18. märts 2019 (4/2019)
EESTI MAAÜLIKOOL edendab sotsiaalset ettevõtlust maal
ETNA Eestimaal konkurss "Ettevõtlik Naine 2018" OOTAB KANDIDAATE
KESKKONNAMINISTEERIUM: Infokiri "Ettevõtete ressursitõhusus"

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo