EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

RAPLAMAA SÕNUMID: Laurie Luksemburgist: Raplamaa trump on puhas-puutumatu loodus, rikkalik kultuuripärand ja imelised inimesed (Raplamaa Partnerluskogu)

Allikas: Raplamaa Sõnumid, Reet Saar
20. märts 2013. a

Artikkel

Selleks, et maastik oleks ilus, ei pea tingimata mägesid olema - nii arvasid väga rahul olevad külalised pärast rabas tehtud räätsamatka.

Läinud nädalal testisid eks­perdid neljast Euroopa riigist turismiobjekte Raplamaa eri paigus. 2010. aasta mais alga­tas Euroopa Komisjon rah­vusvahelise koostööprojekti Cultrips, mis on ellu kutsutud Euroopa rahvaste pärimus- ja rahvuskultuuri väärtustami­seks. Projekti praeguses etapis püütakse viie riigi partnerite abil määratleda oma piirkon­na pärimus-ja rahvuskultuuri tunnusjooned, samuti tuua välja vastavad objektid ja tegevused.

Projekti on haaratud kaks Leaderi tegevusgruppi Soo­mest ja Austriast, üks grupp Luksemburgist ja üks Itaa­liast. Viiendaks partneriks on Raplamaa Partnerluskogu, kes esindab Eestit. „Oleme seal ainus Ida-Euroopa riik ja oma suutlikkust on tulnud pidevalt tõestada, sest pisut eelarvamuslikku suhtumist on meie suhtes siiski olnud," rääkis Raplamaa Partnerlus­kogu tegevjuht Jaak Vitsur.

Lõppjärgus oleva projekti raames tõid kõik partnerid välja omakandi pärimus- ja rahvakultuuri objekte ja kogukonna tegevusi, mida soovitakse teistele tutvus­tada. Näiteks said külalised Tohisoo koolituskeskuses vormida keraamilisi esemeid ja teha metallitööd. Järva­kandi klaasistuudios prooviti klaasipuhumist ja Puraviku tuuleveskis sepatööd, Sillaotsa talumuuseumis küpsetati lei­ba ja valmistati vahaküünlaid, Velisel uudistati kangastelgi.

Kuna külalistele tutvusta­ti ka vastlapäevaga seotud kombeid, siis õpetati Sillaotsa talumuuseumis valmistama vastlavurri (need saadi ilusti „laulma"). Samuti räägiti seal linatöötlemise etappidest ja näidati linaseid riideid. Keskendunult keerutasid kü­lalised takku ümber pulga, et saada linast niiti. Lõunalaual oli klassikaline vastlapäeva menüü, sealhulgas seajalad, mida mõned tihkasid ka maits­ta. Vastlateemalised eestikeel­sed ühislaulud kõlasid pärast lõunat avaras Sulu külamajas igati hästi.

Külalised ööbisid Toosi-kannu puhkekeskuses. Seal käidi hobusaanidega ulukeid söötmas ning Kastna rabas räätsamatkal. Pärastlõuna sisustati lumise ATV-matka ja vaatlusonnist metssigade vaatamisega.

"Itaallasi võlus meie puhas valge lumi, mida siin on priipäralt. Meile oli selliste külaliste võõrustamine samuti uus ko­gemus: tavaliselt tullakse siia seminare pidama, mille vahele pakume mõningaid tegevusi, nüüd tuli oma kultuuri tutvus­tades ja huvitavaid tegevusi pakkudes kokku kolm päeva huvitavalt sisustada," rääkis puhkekeskuse tegevjuht Leo Kass, kes on ka Cultripsi projektijuht maakonnas.

Testreiside järel hindavad eksperdid kõike nähtut-kogetut ja lähema paari nädala jooksul saadavad oma arvamused ära. Aprilli alguses on asjaosalis­tel järjekordne veebipõhine koosolek, kus võetakse kokku tagasisideankeetide info ning siis saab täpsemalt teada, milliseid teenuseid oleks vaja parandada-täiendada.

„Tänavu suvel see projekt lõpeb ja sügisel on Luksem­burgis lõppseminar. Trieri rakenduskõrgkool analüüsib materjale, töötab välja Cul­tripsi kontseptsiooni, käsiraa­matu ja tegevuste andmebaasi. Cultripsi marsruudid peavad vastama soovitud standardile, millele viitaks ka vastav logo.

Loodetavasti jätkub see prog­ramm järgmisel rahastamisperioodil," rääkis Jaak Vitsur. Ta hindas väärtuslikku rah­vusvahelist kogemust, mida projektiga seotud inimesed on siin saanud nii dokumentide vormistamise kui ka vahetu suhtlemise osas.

Seda testreisi valmistati ette viis kuud. Soomes kanti esmalt ette meie plaanid, siis neid täpsustati, viimane veebi-nõupidamine toimus poolteist nädalat varem. Vitsuri sõnul saadi teada, missugused on nõudmised rahvusvahelise grupi vastuvõtmiseks. Eks­perdid jälgisid sedagi, kas peetakse kinni tegevuste kel­laaegadest, kas vastuvõtjate välimus on puhas ja korrektne jms.

"Raplamaal on oma paar­kümmend ühendust, kes olid seotud testreisi vastuvõtmi­sega. Kui lisada juurde ka vahetud vastuvõtjad, siis oli juba sadakond inimest tegevusse haaratud. Giidide koolitusel sai diplomi kahek­sa inimest ja praegu jätkub inglise ametikeele kursus. Cultrips hakkab kujunema laiemaks liikumiseks," ütles Jaak Vitsur.

Seekord olid meil külas eksperdid, juuni lõpul on Rap­lamaal umbes 30 Cultripsiga seotud projekti juhtfiguuri.


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo