Kuigi Soome asub meist põhja pool, trügib meie toidulauale nende aedvili. Osa sellest tuleb põhjanaabrite aednike ühistutelt.
“Soomlased on maasikakasvatuses tipptegijad. Meil on 1300 maasikatalu ja igal aastal palgatakse maasikakorjamiseks 20 000 võõrtöötajat,“ rääkis Soome Mahetootjate Liidu nõustaja Mikko Rahtola eelmisel nädalal Paides aiandusfoorumil. Ta tõi esile, et nende tarbijad eelistavad kodumaist aiavilja.
Aiandus on tõusnud Soomes peaaegu võrdväärseks teraviljakasvatusega: teraviljakasvatus annab Soome põllumajanduse kogutoodangust 22 protsenti, aiasaadustest tuleb 16.
Soomlased tarbivad enamasti kodumaist porgandit (93%), sibulat, kurki, tomateid ja maasikaid. Sealsed aednikud saavad riiklikku toetust 13−15% sissetulekutest, köögiviljakasvataja võib saada keskkonnasõbraliku tootmise toetust kuni 1000 eurot hektari kohta.
Soome aednikud ei nokitse omaette
Ehkki ühistegevus ei sobi Rahtola sõnul soome-ugri meelelaadile, on omaette nokitsemist siiski võimalik muuta.
Ta tõi näite, kuidas suured hulgiostjad kutsuvad talvel aiandustalunikud kokku, tehes täpse plaani, kui palju ja mis ajaks peaks üks talu tootma näiteks lillkapsast, mis ajal peaks istutama lillkapsa teine talu, et tema saak valmiks mõni aeg hiljem, samas hulgilaos oleks kapsas alati saadaval. Suurem osa soomlaste saagist müüaksegi eellepingutega.
“Meie marjakasvatajatel on ametis inimene, kes kogub niinimetatud marjainfot, mida ühistu liikmed saavad salajasel telefoninumbril, nii et kui kokkuostja tuleb üksikusse tallu marju ostma, pole tal võimalik talumeest odavama hinnaga pügada,“ tõi Mikko Rahtola Soome aednike koostööst ühe kasuliku näite.
Ka võivad ühistute liikmed koos osta odavamalt pakendeid, köetavate kasvuhoonete omanikud aga sõlmida ühiseid elektrilepinguid, et saada elektrihinda alla. Soomes on praegu neli tunnustatud tootjate ühistut: katmik-alatootjate, marjakasvatajate ja kaks köögiviljatootjate ühistut.
“Ainuüksi eurotoetuste saamiseks ei tasu küll ühistut luua, koostöö aluseks peab olema ikkagi sügavam majanduslik huvi, muidu pole ühistu pikas perspektiivis edukas,” rõhutas Mikko Rahtola. Ta lisas, et hästi aitab soomlaste puhul ka nn laevaseminaride korraldamine, sest mitmepäevaselt laevareisilt pole talunikel kuhugi pageda. Nii nad peavadki lõpuks omavahel suhtlema hakkama, et ühishuvisid leida.
Eesti aednikel pole ühtki ühistut
/.../
Loe artiklit täismahus ajalehe Maaleht paberväljaandest või veebilehelt www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/kas-meie-aednikud-votavad-soomlaste-nipid-ule.d |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles