EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Mahetoidu kasutamise kogemused Rootsi, Belgia ja Eesti lasteasutustes

Allikas: Maaeluvõrgustik, autor Reve Lambur
23. aprill 2013. a

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Maaülikooli Mahekeskusega korraldas
16. aprillil 2013 Tallinnas seminari, kus vahetati kogemusi mahetoidu kasutamisel lasteasutustes.
 

Seminaril osales üle 50 inimese, kellest enamus olid seotud lasteasutustes toidu pakkumisega, lisaks olid kohal kümmekond terviseameti spetsialisti, kahe Leader tegevusgrupi esindajad (Hiidlaste Koostöökogu ja Kodukant Läänemaa), Põllumajandusministeeriumi mahepõllumajanduse büroo esindajad ning huvilised, kellele läheb korda, mida meie lapsed söövad.

Seminari ettekanded on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

 

Rootsi mahetoidu edulugu

Rootsi mahetoidu eduloost rääkis Sara Jervfors, kes on Södertälje kohaliku omavalitsuse toiduosakonna juhataja. Toiduosakond korraldab toidu tellimise lasteaedadele, koolidele ja hooldekodudele kogu omavalitsuse piirkonnas. Kokku valmistatakse 24 000 toiduportsu päevas. Lasteasutuste ja hooldekodude toitlustamiseks ettenähtud eelarve on 6,5 milj eurot aastat (omavalitsuse eelarves).

Lasteaia- ja koolilaste toiduraha arvestamise alused Rootsis:

  • Lasteaedade toiduraha on arvestatud lasteaiakoha maksumusse – kolm toidukorda päevas (max 100 eurot kuus lapse kohta). Rootsi lapsed käivad lasteaias 1-5 eluaastani.
  • Koolilõuna on õpilastele tasuta (eraldi riiklik seadus), eelarve on 3 eurot üks ports, mis sisaldab nii toorainet kui ka valmistamist (sh elekter, palgakulu jne).

Kümme aastat tagasi tehti kohalikus omavalitsuses poliitiline otsus, et soovitakse pakkuda jätkusuutlikku ja tervislikku toitu. 2006. aastal alustati uue poliitika rakendamisega. Enne 2006. aastat oli 5-6 suurt ettevõtet, kes lasteasutusi toiduga varustasid, kuid pärast 2006. aastat hakati rajama täisvarustusega koolikööke. 2010. aastal ühineti projektiga BERAS Implementation - Diet for a Clean Baltic (Puhta Läänemere menüü), mis järgib järgmisi põhimõtteid: toit peab olema maitsev ja tervislik, kasutada rohkem mahetoitu ning kohalikku hooajalist toitu, tarbida vähem liha ning rohkem köögivilju ja täisteratooteid ning tuleb vähendada toidujäätmeid.

Poliitika rakendamise tulemused 2012. aastaks: mahetoidu osakaalu on suurendatud kuni 47%-ni kogu eelarvest (2009. a oli 23%); kasutatakse rohkem kohalikult toodetud toitu – 75% köögiviljast ja lihast on pärit Rootsist (menüüs suurendati kapsa, porgandi, kaalika, peedi jms osakaalu ning vähendati näiteks kurgi, tomati ja maisi osakaalu); liha kogus on vähenenud 12% võrreldes 2012. aastaga.

Seminari kuulajad tundsid huvi, mida tähendab „kohalik toit“ ning said vastuseks, et ametlik definitsioon puudub, kuid Södertälje piirkond on selle määratlenud toiduna, mida saab kohapeal kasvatada (nt eelistatakse õuna apelsinile).

Kuidas Södertäljes saavutati tulemus, kui mahetoiduga toitlustamise suurendamiseks lisaraha eelarves ei olnud?

Kohalik omavalitsus võttis eesmärgiks investeerida köökidesse, tulemuseks täisvarustusega köögid. Södertalje piirkonnas on keskmiselt 80-100 last lasteaias. Piirkonnas on kokku ligikaudu 70 lastaeda, millest üle 60 on oma kööki.

Koolides on päevas üks toidukord, mis koosneb kolmest erinevast valikust (nt supp ja kaks prae valikut, lisaks salativalik ja leivavalik, joogiks piim või vesi, magustoitu ei ole). Buffeesüsteemi kasutatakse osalt pedagoogilisel eesmärgil, et laps ise õpiks õigesti proportsioone jagama – salat, liha, kartul ning ei tõstaks taldrikule rohkem, kui süüa jaksab. Erimenüü on ka allergikutele. Ei osteta enam poolfabrikaate ja valmistoitu (nt enne 2006. aastast tehti nii kastmeid kui ka suppe pulbrist).

Kui said valmis head köögid, selgus, et ei ole kokkasid, kes süüa oskaksid teha – võeti siht koolitada kogu personal. Oluline oli vähendada ka toidujäätmete teket. Näiteks on õpilaste vahel tehtud võistlusi, et kes vähem toitu ära viskab, saab auhinna. Lisaks on välja töötatud koolituspakett lastasutuste juhtidele, koolides on oma köögiviljaaiad, lapsi kaasatakse köökidesse ja koolisööklatesse, pidevalt otsitakse uusi tooraine pakkujate kontakte, toimuvad esitlused supermarketites, kus lastevanematele pakutakse maitsta koolitoitu.

Kohalik omavalitsus viib läbi suure raamhanke, mille raames saavad lasteasutused ise toitu vastavalt vajadusele tellida ja osta. Koolides on ka kohvikud, kuid seal võib müüa vaid võileibu, jogurteid, näiteks karastusjooke müüa ei tohi.

LISAINFO:

Mahetoidu pakkumine Belgia Flandria koolides käsikäes mahetoidu alase koolitusega

Belgia esindaja oli organisatsioonist Velt (www.velt.be), millel on 15 000 liiget – erinevad mahetoitu kasutavad lasteaiad ja -köögid. Eesmärgiks on suunata inimesi „mahedalt“ mõtlema nii aianduses kui ka köögis ning selle tarvis on välja töötatud nii täiskasvanutele kui ka noortele erinevad haridusprogrammid.

Belgias tegelevad maheteemadega veel: BioForum (koondab mahetootjaid); Vredeseilander (tegeleb jätkusutlikku põllumajanduse edendamisega), EVA (mõjutab inimesi sööma vähem liha ja rohkem köögivilja), lisaks ka mõned kohalikud omavalitsused.

Mahetoidu pakkumine Flandria koolides

Ligikaudu 10% koolidest kasutavad mõningal määral mahetoitu. Süsteem on sama, mis Rootsis, et hanke viib läbi kohalik omavalitsus. Fookus on tervislikul toidul ja liha tarbimise vähendamisel. Peamiselt püütakse mahedana tarbida puuvilju ja küpsiseid, teraviljatooteid ja pastatooteid, elanikud tellivad puu- ja juurviljakorve kohalikelt talunikelt, kord aastas toimub mahenädal, mida korraldab BioForum.

Belgia esindaja tutvustab lähemalt nelja näidet:

Esimene näide: EL koolipuuviljaprogramm (EL ja kohaliku omavalitsuse eelarve)

Kui EL koolipuuviljaprogrammi eesmärk on tervislik toit koolis, siis Belgia eesmärk on tervislik ja mahetoit koolis. Flandrias sõid 243 500 last nädalas ühe puuvilja, kellest ligikaudu 10 000 last sõid mahepuuvilja. Mahepuuvilja turusaokaal Belgias on 2,7%, kuid koolides 3,7%.

Seega mahetoidu kasutamisega koolis saame tõsta üldist mahetoidu kasutamist riigis. Programmi juures on oluline pakkuda mitmekesist puuviljavalikut. Probleemidena võib välja tuua suured transpordikulud (logistika), koolide jaoks piiratud arvete süsteem (on kehtestatud maksimaalsed summad, mida ei tohi ületada) ning mahepuuvilja kõrgem hind.

Teine näide: Coolboxi projekt

Coolbox projektiga alustati koolides 2012.a sügisel. Ettevõtmine sai alguse viie lapsevanema murest oma laste tervise pärast ning nad hakkasid otsima alternatiivi magusat pakkuvatele müügiautomaatidele. Coolbox on tervislike ja mahesnäkkide müügiautomaat. Tooted ei sisalda pestitsiide, rafineeritud suhkrut ja säilitusaineid. Hetkel tegutseb Coolbox 13 keskkoolis ja neljas kõrgkoolis. Hetkel käivad arutelud, mida teha suvel, kui on koolivaheaeg?

Kolmas näide: Mess - Sinu valik

Messi eesmärk on mahepõllumajanduse laiem tutvustamine ning viia kokku varustajad ja toitlustajad (trade fair). Näiteks on prantsuse friikartulite valmistajatele tutvustatud mahekartuleid, mistõttu nüüd on võimalik saada ka mahefriikartuleid.

Neljas näide: Mahetoit näitab klassi!

Koolides viidi ellu projekt „Mahetoit näitab klassi!“ (Bio met klasse!). Projekti raames töötati välja õppematerjalid ning toetavad materjalid, et maheteemat ei arendataks mitte ainult bioloogiatunnis, vaid ka füüsika, keelte, majandusõppe, sotsiaalteadustes. Materjalid saadeti kõikidesse Flandria keskkoolidesse. Osad koolid on olnud entusiastlikumad ja osad vähem, osad ei oska alustada ning seetõttu korraldatakse tutvustavaid seminare.

Algkoolides on abiliseks Kõrvitsa Pim (Pim Pompoen). Välja on töötatud õpetlikud mängud, nt köögiviljakaardid.

Lisaks rääkis Belgia esindaja ka mahedate kooliaedade projektist. Kooli köögiviljaaedade eest hoolitsevad õpetajad koos lastega, kuid lahendused tuleb leida suveajaks: köögiviljad, mida saab koristada enne kooli lõppu ja köögiviljad mida saab koristada sügisel, koostöö ka hooldekodudega, kes seal suvel saavad tööd teha.

Mahetoidu kasutamise näiteid Eesti lasteasutustes

Esimesena rääkis oma kogemusest Reet Punder Valgast, kes esindab ReMa Kööki, mis toitlustab Valga Vene gümnaasiumi ja Valga põhikooli.

Tunnetame seda vastutust, et meist sõltub väga palju - mida tervislikumalt lapsed toituvad, seda tervemad nad on.“ rääkis Reet Punder.

ReMa Köök on eraettevõte, mis alustas 1995. aastal. Sel ajal oli toit tervislikum, kui praegu. Neli aastat tagasi jõuti arusaamiseni, et sealiha ei ole eriti kasulik, sest on liiga rasvane. Hakati käima parima koolisöökla konkurssidel, kus alati on väga hästi läinud. Võideti parim mahekoolitoit konkurss - iga selline saavutus annab indu ja jõudu ning ideid, kuidas koolitoitu parandada.

Mis mahetoitu Rema Köök kasutab ja kui palju? Igal aastal on mahetoidu osakaal suurenenud, sel aastal saime pakkuda palju mahekartulit. Köögivilju on lihtsam saada sügisel, samuti pakume Pajumäe talu piimatooteid, Märjamaa lihatööstusest hangime veisehakkliha ja veise lihariba. Suurim hinnavahe on köögiviljal (mahe vs tava). Eelarve on väga piiratud – 1.28 eurot ühe koolilõuna kohta, see on püsinud sama juba neli aastat ning eriti raske on olnud sel õppeaastal. See sisaldab kõiki kulusid, millest toidule jääb ligikaudu pool. 2014. aastal toiduraha tõuseb 7 senti.

Sööjate arv kahe kooli peale kokku on 750 ning köögid on eraldi. Kartulit pakutakse 1-2 korda nädalas, suppi 2 korda, lisaks riisi, tatart, makaroni. Üks päev on ilma lihata päev, nt hernesupp ilma lihata. Sööklas on iseteenindusliin – lapsed ise panevad taldrikusse toidu. On olemas köögiviljavalik ja puuviljavalik, kust lapsed samuti saavad ise valida.

Söögivahetund on 20 minutit, alguses oli pikem (30 minutit), kuid päev venis pikaks ja mindi tagasi 20 minuti peale.

Probleemid ja kitsaskohad:

  • Teeks mahetoitu hea meelega, kui oleks piisavalt raha
  • Mahepuuvilja Eestis eriti ei olegi, vaid õunad
  • Mahetoidu alal on ikkagi vaja koolitust kokkadele ja toitlustajatele, kuidas sellise eelarvega hakkama saada

Tiina Länkur andis ülevaate mahetoidu pakkumisest Rosmal asuva Johannese kooli ja lasteaia näitel.

Tiina ise on MTÜ Rosma Haridusseltsi juhatuse liige ja mahetootja. Haridusselts peab juba 22 aastat Waldorf kooli ja lasteaeda. Selts ühendab teadlikke lastevanemaid.

Mahetoidu pakkumine algas 2008. aastal lasteaia riietusruumis lastevanemate juttudest, kus hakati huvi tundma laste toidu vastu lasteaias. Käivitati huvigrupp – korraldati loeng teadlikkuse tõstmiseks ning tehti ühine otsus toitlustusaluseid muuta. Alati tasub kohalike terviseameti spetsialistidega konsultatsioone pidada, et täpsustada, mis on lubatud ja mis mitte. Selleks, et lasteaias vähendada liha osakaalu, kirjutasid lapsevanemad vastava avalduse, millega võtsid vastutuse endale.

Mis muutus:

  • Puljongikuubikud jm rohkelt lisaaineid sisaldavad ained võeti menüüst välja
  • Salatid kolisid menüüsse
  • Sage makaron asendus köögiviljadega, nt köögiviljalasanje
  • Lasteaia lapsed hakkasid rohkem sööma.

Kõige lihtsam ongi alustada lasteaialastega.

Mahetoidu osakaal menüüs: köögiviljast on mahe 35%; köögiviljast on kohalik 50%; mahetoidu osakaal on ligikaudu 25%.

Tehakse koostööd OÜ-ga Sõsarad, kes toitu valmistavad. On olemas uus kooliköök. Probleemid, mis mahetoidule üleminekul kerkisid:

  • Piiratud eelarve. Üheks lahenduseks on eelkokkulepped tootjatega
  • Logistika (eriti väikese kooli puhul)
  • Säilitusvõimalused
  • Sortimendi kättesaadavus

Koolis on 54 ja lasteaias 26 last, lisaks õpetajad/kasvatajad, kokku alla 100 inimese.

Edutegurid:

  • Peab tekkima initsiatiiv (lapsevanem, kokk, kohalik omavalitsus vms)
  • Tuleb leida kõigi osapoolte toetus
  • Tuleb läbi töötada korralduslikud küsimused (kontrollorganid, logistika, kes teeb, kust saab)
  • Tootjate ja tarnijatega suhtlemine
  • Lastega arvestamine ja nende kaasamine, nt kartulivõtt kogu kooliga, tippkoka valmistatud toidukord, sügiseste andide väljanäitus koolis, mis lõppeb maitseelamustega sööklas (idee). Kaasamise näited: lapsed ise teevad teradest helbed ja keedavad rühmas pudru. Iga neljapäev on küpsetamisepäev.

Soovitused mahetoidu kasutuselevõtuks

Alljärgnevad soovitused mahetoidu kasutuselevõtuks on saadud nii seminari kui ka märtsis-aprillis kõikides maakondades läbi viidud seminarisarja kokkuvõttena. Kokkuvõtte tegi Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest.

  • Võidelda selle eest, et ei tuleks suuri tsentraalseid kööke
  • Menüüdes ei saa alles jätta kõiki samu toite
  • Alustada võib mõne üksiku toote või tootegrupi väljavahetamisega mahetoodete vastu (näiteks teraviljad, köögiviljad, piimatooted)
  • Alguses võib alustada, et üks päev nädala mahepäev, või kuu viimane reede jne
  • Eesmärk peab olema maitsva, värske ja kvaliteetse mahetoidu pakkumine
  • Lastele on oluline toidu välimus, samuti on olulised nimed, näiteks lumivalgukese unistus (ei ole kohupiim kisselliga), hea, kui on läbipaistvad nõud
  • Tuleb otsida võimalusi kulude kokkuhoiuks tooraine ostul, näiteks osta talunikult ära ebastandardsed tooted, mis on hinna poolest soodsamad
  • Hooajalisus ning valida tooteid, mida on parajasti soodsamalt saada
  • Hangetesse on võimalik sisse kirjutada mahetoidu kasutamine kvaliteedikriteeriumina, näiteks protsentuaalne kogus mahetoitu.
  • Tuleb otsida võimalusi toidu raiskamise vähendamiseks, näiteks laps peab ise oma taldriku tühjendama. Iga päeva äravisatava toidu tulemus seinale kirja. Teadlikkuse tõstmine. Ise taldrikule tõstetud toit tuleb ka ära süüa!
  • Mahetoidu teema tuleks integreerida ka haridus- ja sotsiaalvaldkonda. Mahekeskus hakkab sellega tegelema
  • Oluline on ka poliitiline tahe nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil

LISAINFO:

Seminari ettekanded on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo