EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAABLOGI: Milline on eestlase toidulaud aastal 2020?

Allikas: Põllumajandusministeeriumi ajaveeb
23. aprill 2013. a

Tartus Maafestil peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult. Tarbija on hinnatundlik ja kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist.

Maafesti kohaliku toidu vestlusringis osalesid taluturismi ettevõtja Aigar Piho, Eesti Kulinaaria Instituut, Laulasmaa Spa peakokk Angelica Udeküll, TÜ Taluturg juhatuse liikmed Katrin Noorkõiv ja Merle Vall, Taavi Kand Põllumajandusministeeriumist, Tiit Niilo Nopri Talumeiereist, Tiiu Ohvril Eesti Maaülikoolist ja Triin Muiste, Parem Elu toitumiskoolitaja. Vestlusringi juhtis Wend ehk ETV saate Köögikodanikud juht Priit Kuusk.

Katrin Noorkõiv TÜ Taluturg juhatusest tõi välja kohaliku toidu definitsiooni: “Kohalik on toit, mis tuleb lühikese tarneahela kaudu tarbijale tema kodu-lähedaselt tootjalt või kasvatajalt, keda tarbija tunneb ja usaldab.” Lühike tarneahel ei kergita kohaliku toidu hinda, see on poetoidust niigi kallim.

Tema sõnul on kohaliku toidu olulisusest aru saanud restoranipidajad. “Nad on valmis selle asemel, et pakkuda klientidele odavast toorainest roogasid, nägema kohaliku toidu ostmiseks veidi rohkem vaeva ja see protsess on tõusujoones,” rääkis Katrin Noorkõiv.

Tiit Niilo Nopri Talumeiereist ütles, et kohaliku toidu müügieeldusteks on kvaliteet ja kättesaadavus tootja poolt ning ostuhuvi tarbija poolt. Mõlemapoolselt on arenguruumi palju. “Tark tarbija tahab toidust ja toidutootjast teada kõike ning ta peaks teadma, milliseid väärtusi hind sisaldab. Me kõik oleme tunnistajaks kilomeetripikkustele kaubalettidele ja valiku suurenemisele. Seda raskem on kohaliku toidu pakkujal olla nähtav ning tarbijal teha ostuotsuseid. Lisaks harjumuspärastele ostumüügiviisidele on võimalik ja vajalik arendada teisi toidu kättesaamise võimalusi – osalemine toiduvõrgustikes, talus käimine, kastikaubandus ja teised otseturustusviisid.

Toidukultuuri edenemine on aeganõudev protsess ning selle tõusule peavad panustama kõik – toidutootjad, poodnikud, ostjad ja riik. Kuniks tarbija eesmärk on vaid kõhu täitmine, on kohaliku toidu konkurentsivõime madal. Kui hakatakse hindama ka tervislikkust, töökohtade loomist, usaldusväärsust, mõju Eesti majandusele – siis saab kohalik toit oma õiglase koha.”

Taavi Kand Põllumajandusministeeriumist tarbija informeerimisest: “Siin on riigil eri initsiatiive, viimase paari kuuga on teema üleval olnud, et seda olukorda parandada. Väga tahaks toetada, kuid võim on tarbijate käes. Kui tarbija valib toote, mis on Eestis tehtud, jõuab raha tagasi maaellu. Üsna kindlasti peetakse tarbija informeerimise aspekti silmas maaelu arengukava järgmisel rahastusperioodil, mis avaneb 2015. aastal.”

Angelica Udeküll Eesti Kulinaaria Instituudist, Laulasmaa Spa peakokk: “Kõik restorani külalised ei ole valmis roogade eest rohkem maksma ja suurtest hulgiladudest ostes on peakokad restoranide omanike silmis paremad. Kui tahta hea kokana pakkuda hinnatundlikule kliendile kohalikku toitu, peab vaatama 20 kilomeetri raadiuses oma restoranist. See on keeruline ülesanne.”
“Mul on tutvusringkonnas palju inimesi, kes on valmis kuulama talunikku ja kohaliku toidu eest maksma,” ütles Angelica Udeküll ja rõhutas, et Eesti toit peaks olema koolides, lasteaedades, Eesti kaitseväes.

Eestlase toidulaud 2020

Vestlusringi lõpetas tulevikuvaade eestlase toidulauale aastal 2020.

Angelica Udeküll: “Ma loodan et tarbija teadlikkus on tõusnud.”

Aigar Piho, taluturismi ettevõtja: “Aastal 2020 on piim parem, sest lehmad söövad rohkem heina.”

Triin Muiste, Parem Elu toitumiskoolitaja: “Sööme rohkem kohalikku toitu, konkreetsed kohad olemas ja eestlane teab, kust osta.”

Tiiu Ohvril, Maaülikool: “Me kõik tahaksime, et see oleks puhtalt Eesti toit. Peab peale hakkama inimesest, tema väärtuste kujundamisest. Aga et oleks ainult eesti toit, nii muidugi ei julge öelda.”

Merle Vall, TÜ Taluturg juhatuse liige: “Taluturud on võrgustikus ja sööme palju Eesti toitu, Taluturgude laiendused on nii Narva kui Tallinna suunal. Meie Taluturud on väiketoidutootjale kõige kiirem ja lihtsam viis pääseda laiema tarbijaskonnani.”

Katrin Noorkõiv: “2020 on kohalik toit üks Põhjala köögi osadest.”

Taavi Kand: “Söögilaud on meil veel mitmekesisem. Aastal 2020 on meil valikuid rohkem ka kohaliku toidu osas. Pole halb, kui tulevikus säilib ja areneb nii väike- kui ka suurtootmine.”

Tiit Niilo: “Kuna 2020 soovime olla viie rikkama riigi seas, siis on tarbija ostujõud oluliselt tõusnud. Küla vahel on taluköögid, restoranid ja muud põnevad toidukultuuri nautlemise kohad. Toidukultuur on iga piirkonna kultuuri oluline osa. Palju on tarku tarbijaid, kes pole kampaania orjad ja valivad teadlikult toitu. 2020 on rohkem vabadust rahakotis, seega ka valikutes. Tarbija oskab ja soovib oma ostudega toetada maaelu. Ta on leidnud oma toidulauale usaldusväärsed toidutootjad, kellest ta teab kõike.”

Vestlusringil kõlanud mõtted pani kirja Heikki Sal-Saller.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo