Seni on juba 84 taotlejat mullu sisse seatud võimalust kasutanud.
Erametsakeskus alustas metsamaa-parandustööde toetuse taotlusÂte vastuvõtu 2012. aastal. Toetusrahaga saab parandada metsamaa vee-režiimi ja juurdepääsutingimusi ning seega ka metsa majanduslikku kasutaÂmist.
Selle toetusmeetme puhul tuleb kõigepealt toetuse saamise otsus ära oodata ja alles siis saab hakata töid tegema. Pärast toetuse määramise otÂsust on toetuse taotlejatel otsuses näidatud tööde tegemiseks aega üks aasÂta. Toetusraha saab kätte tööde aruanÂde põhjal.
Nüüdseks on toimunud kaks taotusvooru. Esimesed erametsaomanikud, kes tegid maaparandustöid mulÂlu, on toetusraha Sinu Metsa ilmumise ajaks juba kätte saanud. Eeloleval suvel töid teha plaanivad erametsaomanikud, kes jõudsid oma taotlemispaberitega esiÂmesse vooru, on saanud toetamise otÂsuse.
Toetusraha on seni määratud ligi 84 taotlejale kogusummas 250 000 eurot. Järgmine maaparandustööde tegemise toetuse taotlusvooru tähtaeg on 1. okÂtoober.
Ehkki järgmine taotlusvooru tärmin tundub olevat kaugel, nõuavad paberite vormistamine ja vajalikud kooskõlasÂtused üksjagu ettevalmistusi ja aega, kinnitavad senised taotluse esitajad.
Viis naabrit korraga
Vardi Erametsaseltsi tegevjuht Märt Linnamägi Harjumaalt esitas maaparandustoetuse taotluse tänavu.
"Meie ümbruskonnas on palju objekÂte, mis seda toetust vajaksid. Selle aasta esimesse vooru saatsime kaks taotlust," mainib ta. Tööd toimuvad praegu korÂraga viie naabrist maaomaniku juures.
"Maaparandust tuleb vaadata ikka terÂvikuna," märgib Linnamägi.
Ãœhistu tegevjuht ütleb, et tööd on suÂjunud tänu piirinaabrite koostööle. VarÂdi Erametsaselts sai raiet ja maaparanÂdustöid planeerides ka uue ühistuliikme, kes seni polnud metsa majanÂdamisega tegelnud, kuid kelle nõusoleÂkut maaparandustööde tegemiseks vajati.
"Maaparandustoetuse taotlemine oli ühistul plaanis, seetõttu sidusime kaks teÂgevust - hakkasime talvise metsaraie ajal ka kraavikaldaid maaparandustöödeks ette valmistama. Puhastasime need puittaimestikust," ütleb ühistu tegevjuht.
Praegu nõuab veel väljaselgitamist, kui palju masinatöö kraavidest setete eemaldamiseks maksma läheb. Seda, kui palju sellest tööst katab toetusÂraha, on praegu raske hinnata. Märt Linnamägi selgitab, et töö hulga arvestamise aluseks toetuse määramiÂsel on "jooksvad meetrid", kuid kraaÂvide laius ning sette hulk võib olla väga erinev.
Suvised tööd on kraavide kaevamine, samuti tuleb välja vahetada kaks truupi.
Kui plaanitud tööd valmis, peaks laekuÂma ka raha.
Enne toetuse taodemist soovitab Märt Linnamägi esmalt maaparandustööde otstarbekus hoolega läbi mõelda. Ta toob näite: "Kui ümbruskonnas mitu metsa-omanikku majandavad piirkonnas, kus veerežiim ei tööta, pole maaparandusel ühe krundi piires erilist efekti."
Märt Linnamägi soovitab teistel taotluse koostamisele mõelda aegsasÂti. "Maaparandustoetust saab kasutaÂda vaid olemasolevate süsteemide korÂdategemiseks. Lisaks peavad need oleÂma kantud registrisse. Kui registris vasÂtav kanne puudub, tuleb süsteemid lasta üle mõõta ja registrisse kanda."
Kooskõlastus jäi saamata
Ãœlo Erik Raplamaalt ütleb, et temal vaÂjas kuivendamist 15 ha suurune metsa-ala. "Enne ujutas vesi igal kevadel kõik üle. Soojema talve korral oli varem kogu aasta maa pehme. Alles tänavu sain läbi metsa kuiva jalaga."
Suurema osa töid tellis Ãœlo Erik firma kaudu, kus ka ise töötab. "Sain ekskavaaÂtori sealt väga soodsa hinnaga, juht alles õppis ametit ka. Nii väikest tööd ei taha ju keegi teine ette võtta," tõdeb ta.
Maaparandustoetuse taotlemiseks vajalike kooskõlastuste saamine võtab tema sõnul tublisti aega, nii umbes kuu. Esmalt tuleb lasta projekteerijal teha maaparandusprojekt. "Minul saaÂdeti projekt üks kord ka tagasi," tunnisÂtab ta. Ehkki toetuse saamise tingiÂmused on kodulehel kirjas, oli tema esitatud projektis siiski kavandatud töid, mida ei tunnistatud abikõlblikuks. Näiteks jäi ära toetusraha abil voolunõva tegemine.
"Vesi peab voolama sellesse kraavi, mis toetuse alusel korda tehakse" selgiÂtab metsaomanik, miks toetusraha selle töö eest ei makstud.
Kõige raskem osa toetuse taotlemise juures on kooskõlastused naabritega, tõdeb mees. Hea, kui need satuvad oleÂma arusaajad ja mõistlikud inimesed. Ãœlo Erikul paraku jäigi ühe naabri kooskõlastus saamata ja seetõttu jääb tegemata piirikraavi puhastamine, mis alguses kindlalt plaanis oli.
"Tingimustes seisab, et vaja on kõigi naabrite allkirju, aga ühelt ei saanudki. Naabriperemees läks millegipärast oma vanematega aru pidama, ja nood, vist lihtsalt põhimõtte pärast, ei lubanud allkirja anda. Nüüd tuleb ümberringi teha kraavid korda oma rahaga."
See, kui suure osa kulutustest maaparandustoetus katab, sõltub Ãœlo Eriku sõnul metsast. "Minul kattis peaaegu kogu kulutuse, torud ehk välÂja arvatud. Pakun, et keskmiselt kaks kolmandikku kulutustest saab toetusÂrahaga tasa."
Toetuse taotluse saab esitada digitaalselt allkirjastatuna aadressil siseriiklik@eromets. ee. Samuti võib taotluse saata posti teel või tuua käsipostiga Erametsakeskusesse aadressil Mustamäe tee 50,10621 Tallinn.
Täpsema info toetuse kohta leiab aadressilt www.eramets.ee/metsamaaparandustoodetoetus/sidebor/.
Enne taotluse esitamist:
- mõtle läbi plaanid ja kontrolli üle andmed;
- telli uuendustööde kava, mis on koostatud Maaparandus-alal Tegutsevate Ettevõtjate Registris (MATER) arvel oleva ettevõtte poolt;
- esita avaldus uuendustööde objektide kandmiseks maapaÂrandussüsteemide registrisse põllumajandusametile;
- esita koos maaparandustööÂde toetuse taotlusega uuendusÂtööde kava koos tööde plaaniÂga, selle koostamise eest esitaÂtud arve ja arve tasumist tõenÂdav dokument ning maaparanÂdustööde toetuse mahutabelid;
- kui uuendatavad objektid asuÂvad piirinaabriga kahasse, hangi naabri nõusolek.
Allikas: Erametsakeskus |