MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduinspektorid käisid Gotlandil kogemusi saamas |
Allikas: Maaeluvõrgustik, toimetas Reve Lambur
21. mai 2013. a |
|
Eesti maaeluvõrgustiku üksus korraldas taaskord kohaliku toidu teemalise õppereisi Eesti piirkondlikele toiduinspektoritele. Seekord õppisime gotlandlastelt.
Gotland ehk Ojamaa suurim saar Läänemeres. Gotlandi pindala on 3140 ruutkilomeetrit ning seal elab üle 57 tuhande inimese. Gotland on üks Rootsi 21 maakonnast ehk läänist ning seal on 92 kihelkonda. Igas kihelkonnas on kirik. Saare peamised sissetulekuallikad on põllumajandus ja turism.
|
|
 |
|
Gotlandil võttis meid vastu Riina Noodapera, kes on teise põlvkonna eestlane Rootsis ning alates sellest aastast on ta Eesti aukonsul Gotlandil.
Riina töötab Gotlandi Maamajandusseltsis maamajanduse konsulendina.
Kuigi kõigest on pikemalt juttu allpool, siis võib välja tuua järgmise: Gotlandi ettevõtted on väga väikesed ja seetõttu ollakse ka mitmekülgsed ning iga ettevõtte juurde on loodud pisikene butiik ehk poeke, kust talu/ettevõtte toodangut saab kaasa osta.
|
|
 |
Artikkel on kokku pandud õppereisi osalejate ülestähendustest. Ning pikemalt saab iga päeva kohta lugeda eraldi:
Esimene päev, 7. mai 2013 - link TÄISMAHUS artikliklile www.maainfo.ee/index.php
Kõigepealt toimus kohtumine Gotlandi toidu järelevalveametnikega, kus tutvustati üldist toidukontrolli ülesehitust Gotlandil ja anti ülevaade järelevalve all olevate ettevõtete kontrollidest ja vastati esitatud küsimustele.
 |
Teel Gotlandi Maamajanduskeskusesse andis Riina Noodapera ülevaate Euroopa Liidu kvaliteedikavade rakendamisest Rootsis. Hetkel on Rootsis kokku kuus EL kvaliteedimärgiga toodet, kuid Rootsi põllumajandusminister tegi otsuse, et 2018. aastaks tuleb seda arvu kolmekordistada. |
| |
|
|
 |
|
Samuti andis Riina ülevaate kulinaarsete regioonide projektist - Culinary Heritage. Võrgustik on suunatud eelkõige Läänemere ümber asuvate riikide regioonidele, et selle ümbruskonna maad saaksid ennast esile tõsta Prantsusmaa ja Itaalia köögi kõrval. Peamine moto on see, et peame sööma seda, mis kasvab meie ümber. Võrgustikuga on praeguseks liitunud 25 piirkonda, puudu on piirkonnad Eestist ja Soomest. www.culinary-heritage.com/
2013. aastal on Rootsi kuulutanud Gotlandi Rootsi kulinaarseks pealinnaks. See on Rootsi Põllumajandusministeeriumi projekt, mille eesmärgiks on saada juurde ligikaudu 10 000 töökohta. Igasse maakonda on nimetatud toidu suursaadik, kes kohtuvad 1-2 korda aastas.
|
Kui küsida turistilt, et millega seostub Rootsi, siis toit on alles 10. kohal ning seda soovitakse parandada. Samas juba ainuüksi Gotlandil on väga palju eripärast: lambaliha, trühvlid, karulauk ja metslauk, kammeljas, lest, spargel.
Õppereisi käigus külastasime Gotlandi Maamajandusseltsile kuuluvat ühiskööki, mida renditakse käitlejatele välja, et pakkuda võimalust väikeettevõtjatele kasutada ühisköögi ruume oma toodete valmistamiseks. Ühisköögi korraldust ja toimimist tutvustas Riina Noodapera.
Samal päeval jõuti külastada ka:
- Stavfa meiereid, kus valmistatakse 10 erinevat sorti juustu ning meiereid kasutavad ka teised tunnustatud ettevõtted, mistõttu toodetakse ettevõttes ka jäätist ning laagerdatud sinki. Plaan on kaasata ka õunamahlavalmistaja ning suhkrupeedist rummi valmistaja. Meiereis asub ka iseteenindusega talupood. Stafva talul on ka safranikasvatus ning talu maadelt võib leida trühvleid.
- Teele jäi Gotlandi ainus toidujahu valmistav veski - Labani veski, mille juures asub ka pood koos väikese pagarikojaga. Kuna veskis tol päev töö käis, siis sai tegevust vaadata vaid läbi ukse.
- Ejmunds Gard - talu, kus kasvavad lihaveised ning mille lihast lastakse valmistada erinevaid tooteid, mida muuhulgas müüakse ka talu juures asuvas poes.
- Marguse talupood ja Hamra talupood
- Havdhemi mahelambad ja lambanahad. 10 ha suurust väiketalu peavad Eva ja Erik Samuelssonid. Põhiliselt tegeletakse talus lambakasvatuse, nahkade parkimise ja müügiga.
Teine päev, 8. mail külastasime ja kuulsime alljärgnevat, link TÄISMAHUS artiklile www.maainfo.ee/index.php
- Gotlandsgårdens konfektyr - 2010. aastal tööd alustanud väike pereettevõte, kus pereema Ann-Charlotte valmistab aastaringselt täidisega šokolaadikompvekke. Käitlemine toimub endises teraviljahoidlas ning tootmisruumi ees asub ka väike kauplus, kust on võimalik vastvalminud kompvekke osta.
- Mickelgards köögiviljatalu - Väike pereettevõte, kus toimub köögiviljade kasvatamine 17-20 ha suurusel maa-alal. Kokku on talul maad 100 ha ning lisaks köögiviljale kasvatatakse lihaveiseid. Omapärane selle pereettevõtte toodang on kuivatatud köögiviljadest supisegud.
- Rommunds lambatalu - Talus tegeletakse lambakasvatusega (mustapealine lammas) nahkade töötlemise ja turustamise eesmärgil.
- Gothemi maanaiste ühendus - Gothemi piirkonna naised on moodustanud MTÜ, kuhu kuulub 10 kohalikku naist, kelle põhi tegevusaladeks on taime- või loomakasvatus. Eesmärk on ühistegevusena luua pood, kus turustada oma taludest pärit toitu.
- Lisaks andis Riina Noodapera ülevaate kulinaarsete regioonide projektist - Culinary Heritage, mis hõlmab Läänemere ümber 25 piirkonda.
Õppereisi viimasel päeval külastasime link TÄISMAHUS artiklike - www.maainfo.ee/index.php
- Lärbrö Källstäde väiketapamaja - kalkuniliha ja delikatesstooted. Tegemist on Eesti mõistes teavitatuks loetud lihakäitlemisettevõttega ehk teavitatud tapamajaga, kus toimub väikeses koguses kodulindude (kalkunite) tapmine ja lihatoodete valmistamine. Tapamajaga samas ehitises asub pood, kus tapamajas valmistatud toodangut müüakse otse lõpptarbijale.
- Lilla Bjers Gardsbutik - Köögiviljakasvatus, väike talupood ja toitlustus.
- Sylvis Döttrar (ehk Sylvi tütarde) pagarikoda Farö saarel. Kaks ettevõtlikku õde peavad juba 19 aastat pagarikoda.
- Pias pagarikoda - väike pagarikoda koos talupoega.
- Lisaks andis Riina Noodapera lühikese ülevaate Rootsi nõuandesüsteemist ja Gotlandi kohaliku toidu võrgustikest.
Õppereisil osalejate kommentaarid:
-
Nele Tamm, Sepa mahetalust Pärnumaalt (pildil vasakul): "Õppereis koos VTA inspektoritega oli maailmapilti avardav. Oli huvitav jälgida, millele inspektorid tähelepanu pöörasid ja kuidas kuuldule-nähtule reageerisid. Reisil külastasime väga palju erinevaid väikeettevõtteid. Minu jaoks sügavaima mulje jättis pankrotistunud meierei, kus oli tehtud väga suured investeeringud. Kõik oli küll igati nõuetekohane ja isegi liiga luksuslik (uhke lühter kasumit ei tooda), kuid olulisim oli puudulik.
|
|
 |
|
Turustamine ei olnud piisavalt läbi mõeldud ja omanikud olid sunnitud ettevõtte teistele välja rentima. See kogemus kinnitas minu veendumust jätkata pikaldasema arenguga ja mitte teha läbimõtlematuid otsuseid. "
|
- Kristi Lõhmus (pildil paremal), Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT üks eestvedajatest: "Õppereis oli väga kasulik nii meie toiduvõrgustiku kui ka tootjatele edasiarendamiseks. Suurim õppetund oli see, et kui soovid midagi hästi teha, siis julge algust teha, võta tegu ette kirega ja räägi inimestega, vaata kuidas saab ja võib teha, julge küsida ja jää samas iseendaks. Sain ka kinnitus, et kõike korraga ei saa teha, vaid tuleb ikkagi arukalt spetsialiseeruda."
|
- Margus Paalo, Kirderanniku Koostöökoja juhatuse esimees: "VTA inspektoreid peame edaspidi kindlasti rohkem kaasama oma toidu ja turismiteemalistesse üritustesse. Minu sõnum meie kohaliku toiduga tegelevatele inimestele on selgitada VTA töötajatele meie eesmärke. Meeldis gotlandlaste rõhuasetus iseseisvale müügile, kuigi see võis esmapilgul tunduda pisike ja isegi mõttetu. Kinnitust sai kogemus, et värskelt külmutatud lambaliha võib vahel isegi parem olla kui päris värske.
|
|
 |
|
Müümise võimalusi ei saa võrreldagi. Kõige rohkem meeldis nn "nahaäri", mis eeldas tegelikult suuremat võrgustikku ja koostööd, kui välja paistis. Piirkonnale kasuliku koostöö tegemine on vajalik."
|
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles