EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Gotlandi kohaliku toidu õppereisi esimene päev

Allikas: Maaeluvõrgustik, toimetas Reve Lambur
21. mai 2013. a

Teisipäeva, 7. mai 2013 hommikul toimus kohtumine Gotlandi toidu järelevalveametnikega, kus tutvustati üldist toidukontrolli ülesehitust Gotlandil ja anti ülevaade järelevalve all olevate ettevõtete kontrollidest ja vastati esitatud küsimustele.

 

Kokkuvõte Gotlandi ametniku ettekandest ja küsimuste vastustest:

  • Gotlandil on 800 ettevõtet, mille üle ametnikud teevad järelevalvet.
  • Järelevalvet teostatakse toiduohutuse ja alkoholi jaemüügi valdkonnas.
  • Ametis töötab 7 täiskohaga ametnikku ja üks ametnik poole kohaga.
  • Ettevõtete kontroll on riskipõhine - 8 riskitaset.
  • Lisaks riskitasemele kasutusel kolm klassi, mis tulenevad ettevõtte kompetentsist ja eelnevate kontrollidetulemustest (eelkõige enesekontrolli toimivus) (A klass - ettevõttes nõuded täidetud , B klass – üksikud puudused, C klass – puudustega ettevõtted).
  • Tulenevalt riskitasemest on määratud, kui palju aastas kulub aega järelevalvetegevusele (sh kontrollid, konsultatsioonid jne) ning kui suur on summa, mida ettevõte iga-aastaselt maksab järelevalvetegevuse teostamise eest (tunni tasu on 960 rootsi krooni, nt kui riskiaste on 4B, siis vajab ettevõte järelevalvet 11 tundi aastas, mis teeb ettevõtte kuluks 11x960 = 10560 rootsi krooni (1230 eurot) aastas.
  • Ettevõtetes kontrollitakse toiduohutuse eeltingimusprogrammide täitmist ja HACCPit
  • Ettevõtte kontrollimisel harilikult 3-5 kontrollieesmärki.
  • Ettevõtte kontrollimiseks koostatakse aastaplaan, ettevõtteid kontrollitakse nelja nädalaste tsüklitena (nö „sprindid“), peale seda kaks nädalat kontoris järeltööd ja vajadusel järelkontroll ettevõtetes.
  • Aasta jooksul toimub u 8 „sprinti“.
  • Ettevõttes viib kontrolli läbi korraga üks ametnik.
  • Ettevõtted, mille üle ametnik kontrolli läbi viib, vahetuvad.
  • Ettevõtte kontrollimisel kasutatakse kontrolllehti, mis on keskasutuse poolt ettevalmistatud.
  • Kontrollitulemuste kohta koostatakse kontoris aktid.
  • 2013. aastaks on planeeritud 700 ettevõtte kontrolli.
  • Palju on hooajaliselt tegutsevaid ettevõtteid (u 200). Suvel keskendutakse peamiselt nende kontrollile.
  • Proove võetakse ettevõtetest haiguspuhangute korral ja vastavalt plaanile.

Kokkuvõtte tegid Kristi Kadak ja Eve Rehelem, Veterinaar- ja Toiduamet.


Teel Gotlandi Maamajanduskeskusesse andis Riina Noodapera ülevaate Euroopa Liidu kvaliteedikavade rakendamisest Rootsis. Hetkel on Rootsis kokku kuus EL kvaliteedimärgiga toodet, kuid Rootsi põllumajandusminister tegi otsuse, et 2018. aastaks tuleb seda arvu kolmekordistada.

Kokku on kolm erinevat kvaliteedimärki (vt rohkem maaeluvõrgustiku teemapäeva kohta 22. novembril 2012 - www.maainfo.ee/index.php

  Kaitstud päritolunimetus (Protected Designation of Origin, PDO). Rootsis on olemas üks toode, sai märgi 2010.aastal - Kalix Löjrom ehk Kalixi kalamari. Tähist taotleti, et vältida toodangu võltsimist. Rootsil on hetkel üks taotlus sees ka leiva kohta – Upplandskubb ning käimas on taustauuringud, kas ka Gotlandi lambale saaks PDO. Probleem siin selles, et ca 75% Gotlandi lammastest elab mandri-Rootsis.
  Kaitstud geograafiline tähis (Protected Geographical Indication, PGI). Rootsis olemas 3 toodet, mille on vastav tähis:
  • Bruna bönor från Öland – oasort Ölandil (tähis alates 2010. aastast)
  • Skånsk spettkaka – kook, mida tehakse Skåne maakonnas (tähis alates 2000. aastast)
  • Svecia juust (tähis alates 1997. aastast)
Uurimisel on ka Surströmmingule ehk hapendatud räimele või hapusilgule tähise taotlemine.
  Garanteeritud traditsiooniline eritunnus (Traditional Speciality Guaranteed, TSG). Rootsis on selle tähisega kaks toodet:
  • Hushållsost, tähis alates 2004. aastast.
  • Falukorvi praevorst, tähis alates 2001. aastast.

Aastatel 2010-2012 viidi viies maakonnas läbi projekt, mille raames uuriti elanikkonnalt, kui palju neid märke teatakse ja kas neid kasutataks. Tulemuseks saadi, et märke Rootsis eriti ei teata ega tunta. Eestis näiteks tunneb vastavalt Emori 2012 küsitlusele garanteeritud traditsioonilise eritunnuse märki 9%, kaitstud geograafilist tähist 6% ning kaitstud päritolunimetust 5% elanikkonnast. Eelmisel sügisel otsustas Rootsi põllumajandusminister, et tunnustatud ja tähistega toodete arv tuleb aastaks 2018 kolmekordistada, seega võiks 2018. aastal olla kokku 18 tähisega toodet.

Kokkuvõtte tegi Reve Lambur, maaeluvõrgustik.


Külastasime Gotlandi Maamajandusseltsile kuuluvat ühiskööki, mida renditakse käitlejatele välja, et pakkuda võimalust väikeettevõtjatele kasutada ühisköögi ruume oma toodete valmistamiseks. Ühisköögi korraldust ja toimimist tutvustas Riina Noodapera.

 

Kokkuvõte ühisköögi külastusest:

  • Ühisköök on avatud ja kasutusel 2007.aastast ning see kuulub Maamajandusseltsile.
  • Köögi näol on tegemist endise koolisöökla köögiga.
  • Kõige rohkem kasutavad ühiskööki 2 käitlejat. Üks neist valmistab porgandimoosi ja teine kurgihoidiseid.
  • Iga-aastaselt kasutab ühiskööki u 10 ettevõtjat.
  • Ühisköögis korraldatakse ka kokanduskursuseid.
  • Köögil on üldine enesekontrolliplaan, milles sisalduvad hügieenireeglid ja muu. Käitleja saab antud paketi ning peab allkirjaga kinnitama, et oma tegevuse ajal järgitakse ühisköögis sätestatud nõudeid.
  • Nõue on, et käitleja, kes ühisköögis tegutseb, peab olema läbinud hügieeni baaskursuse ning peab olema kontakt järelevalveasutusega.
  • Kaks korda aastas ostetakse sisse koristusteenus, mille jooksul teostatakse ühisköögi ruumides suur üldpuhastus.

Link Gotlandi Maamajandusseltsi veebilehele www.hush.se/i

Kokkuvõtte tegid Kristi Kadak ja Eve Rehelem, Veterinaar- ja Toiduamet.


Stavfa meierei - www.stafva.se/

Stafva talu ostis 1860. a von Corswant. Talu on pärandatud aastate jooksul edasi perekonna vanimale pojale ning nii juba viis põlvkonda. Stafva talumeierei asutajaks peetakse Inger von Corswant’i.

Viimati kasvatati talus 80 pealist piimakarja, kelle piimast valmistati tooteid. Kümme aastat tagasi ehitati uus ja suur talumeierei. Käesoleval hetkel on lüpsilehmad müüdud ning meiereisse ostetakse lähedal asuvatest farmidest pärinevat mahepiima. Piimast valmistatakse 10 erinevat sorti juustu sealhulgas hallitusjuustu ja trühvlijuustu.

 

Meiereihoonet kasutavad ka teised tunnustatud ettevõtted: jäätisevalmistaja ja singi valmistaja. Singitooted algul kuivsoolatakse, siis 3 nädalat hapendatakse toatemperatuuril ning seejärel 12 kraadi juures laagerdatakse 9-12 kuud.

Plaan on kaasata ettevõtte ruumidesse ka õunamahla valmistaja ning  suhkrupeedist rummi valmistaja (mida varem valmistati mujal).

Meiereis on iseteenindusega pood: „võta ja maksa“. Stafva talus on ka safranikasvatus ning meiereis vajaminev safran saadakse oma talust.

Talumaadel leidub tamme ja sarapuu salusid, kus kasvab must trühvel. Trühvlite leidmiseks kasutatakse vastava väljaõppe saanud romagna veekoera, kes on pärit Itaaliast ja teda tuntakse mujal maailmas nime all Lagotto Romagnolo.

Kokkuvõtte tegid Ilona Metsrand ja Riina Mahla, Veterinaar- ja Toiduamet


Labani veski - www.labanskvarn.se

Teele jäi Gotlandi ainus toidujahu valmistav veski - Labani veski, mille juures asub ka pood koos väikese pagarikojaga. Kuna veskis tol päev töö käis, siis sai tegevust vaadata vaid läbi ukse.

 

Ejmunds Gard - www.ejmunds.ee/

Talu on kuulunud Norman perele alates 1862.a ja nüüd omab ja haldab seda Odd Norman. Talu on üks suuremaid põllumajandusettevõtteid Rootsis ja on tuntud oma kõrge kvaliteediga veiseliha poolest. Talust turustatakse oma brändi: Ejmunds Gårdskött. Gård tähendab talu ja kött vahendeid - veiseliha, ja see on just see, mida ta on – oma talu veiseliha.

Talus puudub tapamaja ning lihalõikus ning seetõttu viiakse loomad tunnustatud lihakäitlemisettevõttesse, kus lastakse valmistada erinevaid tooteid (veiseliha,hakkliha, burgerid, lihapallid, grillvorstid jne).

 

Toodang turustatakse Rootsis ja Lätis ning seda müüakse ka oma talupoes. Talupoes on müügil ka külmutatud trühvlid ja külmutatud trühvlivõi. Talupoes toimus täielik iseteenindus, ka makseterminali kasutamisel.

Kokkuvõtte tegid Ilona Metsrand ja Riina Mahla, Veterinaar- ja Toiduamet.


Marguse talupood (www.margus.se/) ja Hamra talupood

Esimene Marguse Talupood avati 1973. a Toftasjönis. Firma nimi Margus pärineb omanike Margaretha ja Gustafi nimedest. 2001. avati teinegi Marguse Talupood Hablingbos. 2007. a suleti Toftasjönis asuv talupood ning avatuks jäi Hablingbos asuv kauplus. Kaupluseruumid asuvad vanas ümberehitatud aidas umbes 300 m2. Kaupluses müüakse suures valikus Gotlandi käsitööd, nahkasid, luisukive ja vähemal määral kohaliku toitu.

 

Hamra talupood on pisike poeke, mis asub talu kõrvalhoones ning kus on müügil omavalmistatud pastatooted, maiustused (iiriselaadne), kosmeetika. Kaupluse tagumises ruumis oli väike pastategemise masin, millega valmistati müügil olevad pastatooted. Ettevõte pakub ka cateringi teenust.

 

Kokkuvõtte tegid Ilona Metsarand ja Riina Mahla, Veterinaar- ja Toiduamet.


Havdhemi mahelambad ja lambanahad - www.bioskinn.com/

Eva ja Erik Samuelssonid peavad 10 ha suurust väiketalu. Põhiliselt tegeletakse talus lambakasvatuse, nahkade parkimise ja müügiga.

 

Oma endises elukohas oli perenaise hobiks küpsetada kodus leiba ning sellise hobi jätkamiseks ehitas peremees Erik perenaisele kingituseks leivaahju mõõtmetega 1m x 1m, mis mahutab korraga 10 leiba.

Perenaise teiseks suureks hobiks on nahkade parkimine, millega ta puutus esmakordselt kokku 1952. a Farö saarel ning ideaalse parkimistehnika omandas ta Lapimaal.

50-60ndatel ei olnud nahal sellist väärtust nagu praegu (suur sündeetika osakaal). Kuid Eva eestvedamisel äratasid nad inimestes huvi nahkade parkimise vastu ning 80-ndate alguses korraldati parkimiskursusi.

 

Ühel hetkel muutus parkimine Evale raskeks ja ta hakkas otsima tööstust, kus kemikaalideta (vegetabiilselt) pargitakse. Alguses leidis ta koostööpartnerid Itaalias, seejärel Portugalis.
Praegu viimased 5-6 aastat tehakse koostööd Bosnia partneriga "Donna nahad". Nahku pargitakse tarapuu (ladina keeles Caesalpina tincoria ja Caesalpina spinosa) viljadest saadud parkainega (Tara on Peruus kasvav puuvili, mille oad kuivatatakse ning saadakse parkaine, millest valmistatakse lahus). Selliselt pargitud nahk ei tekita allergiat, kuid kahjuks ei tohi sellist nahka pesta nagu seda tehakse kroompargitud nahaga. Vegetabiilselt pargitud nahka saab puhastada keemilises puhastuses loodusliku puhastusainega.

Perenaine tegeleb ka lambatoornahkade kokkuostuga, et need saata Bosniasse parkimisele.

Kui lambad ei ole enne tapmist pügatud, siis nahad pestakse Bosnia ettevõttes, seejärel pügatakse vastavalt erinevatele pikkustele. Mustapealisel lambal on ilusa lokiga nahk. Nahkade sisemine külg on kas ainult lihvitud (määrdub ruttu) või vahaga töödeldud (palmivaha st hingav vaha).

Lambakasvatajad teevad suurt tööd, et lambanaha kvaliteeti tõsta. Eva sõnade kohaselt sõltub söötmisest, milline nahk saadakse (kas pehme kasukanahk või tugevam mööblinahk).
Eva soovib, et halva kvaliteediga nahad pargitaks ilma karvadeta. Tehakse tööd sobiva kemikaali leidmisega, et nahka värvida.

Pargitud lambanahku turustatakse üle maailma (sh interneti kaudu).

Kokkuvõtte tegid Ilona Metsrand ja Riina Mahla, Veterinaar- ja Toiduamet

LISAINFO:

November 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo