EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Töökorras maaparandus annab põllumajandustootjale kindlustunde

Allikas: Maaeluvõrgustik, Krista Kõiv
28. mai 2013. a

Reedel, 24. mail kogunes Jänedale sadakond maaparandusega seotud inimest ja maaparandajat. Käes oli konkursi „Keskkonnasäästlik maaparandus“ tipphetk - parimate väljakuulutamine.

"Maaparanduse vajadus Eestis on väga suur!" rõhutas oma avakõnes põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Maaparandus ei ole ühekordne projekt. Olemasolevaid maaparandussüsteeme ja -rajatisi tuleb korras hoida kogu aeg. Eestis on aastas sademeid 500-800 mm, aga aurustub ainult 300-400 mm. Ebapiisav vee äravool tingib liigniiskuse. Meie tänapäevane kultuurmaastik on kujunenud paljus ka maaparanduse tulemusena. Umbes pool maatulundusmaad saab kasutada ainult siis, kui seal paiknevad maaparandussüsteemid on töökorras. "Tugevalt üle poole Eesti põllumajandustegevusest, maaharimisest on mõjutatud teie poolt. See töö on ääretult oluline!" innustas minister kohaletulnuid.

Eestis kasutusel olevast 940 tuhandest hektarist põllumaast on kuivendatud ligi 70% (640 tuhat hektarit). Maaparanduskraave on kokku üle 90 tuhande kilomeetri.

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetus (meede 1.8.) on andnud maaparandusühistutele ja põllumajandustootjatele võimaluse saada abi oma põllumaal maaparandusobjektide korrastamiseks. Alates meetme rakendumise algusest on kuue taotlusvooru raames saanud toetust kokku 235 ühistut või ettevõtjat. Maaparandussüsteeme on korrastatud ligi 60000 hektaril. Ehitatud ja taastatud on 740 km maaparandussüsteemide teid. Ehitatud, rekonstrueeritud või uuendatud on üle 650 maaparandusliku keskkonnakaitse rajatise, näiteks üle 330 settebasseini, 130 puhastuslodu, üle 110 tuletõrje tiigi.

Eesti Maaparandajate Seltsi initsiatiivil ja aktiivses koostöös Põllumajandusameti, Põllumajandusministeeriumi ja Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku bürooga alustati selle aasta alguses parimate maaparandusrajatiste konkursi ettevalmistustega. Konkurss kuulutati välja 25. veebruaril 2013. a. Konkursile oodati meetme 1.8. toetust saanud maaparandusrajatiste kirjeldusi, kolmes kategoorias:

I kategooria - parim põllu- või metsakuivendus

II kategooria - parim üksikrajatis (tee, truup, regulaator, eesvool jne)

III kategooria - parim keskkonna- või vesiehitis

Konkursile laekus kokku 28 ettepanekut maaparandusobjektide kirjeldustega. Mai keskel valis konkursi hindamiskomisjon välja igast kategooriast 3 nominenti. Hindamiskomisjoni kuulusid Eesti Maaülikooli, Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandusameti, Eesti Maaparandajate Seltsi ja Maamajanduse Infokeskuse esindajad. Kolmanda kategooria puhul osutus aga valik niivõrd raskeks, et valiti 4 nominenti. Hindamiskomisjon külastad kõiki nomineeritud projekte ka kohapeal.

Selline konkurss annab lisaks maaelu arengukava maaparandusmeetme ja projektinäidete tutvustamisele ka võimaluse õppida üksteiselt, saada kogemusi ja näha naabrite tegemisi, anda laiemalt teada maaparanduse keskkonnahoidlikust iseloomust. „Konkursi kaudu saame tunnustada kõiki maaparandajaid ja nendega koostööd tegevaid inimesi“ on kirjas põllumajandusministri avakõnes. „Maaparandusega tegelemine annab kindlustunde põllumajandustootjale ja maaelule!“

Mida konkurss võtjad ise räägivad, sellest saab kuulda järgnevast videoloost:

Konkursi nominendid ja võitjad:

Parimaks põllu- ja metsakuivenduse rajatiseks kuulutati Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal - MTÜ Leetva Maaparandusühistu.

I kategooria nominendid koos põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga (vasakult) Eino Härm - MTÜ Rahinge Maaparandusühistu juhatuse liige, Kristjan Mitt - MTÜ Toomemaa Maaparandusühistu juhatuse liige ja Mihkel Jürisson - MTÜ Leetva Maaparandusühistu juhatuse liige.

INFO NOMINENTIDE KOHTA

Suurema pildi vaatamiseks vajuta SIIA

 
   
Parimaks maaparanduslikuks üksikrajatiseks kuulutati Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal - Hortiteh OÜ.

II kategooria nominendid koos põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga (vasakult) Ants Kaiv - MTÜ Sõrandu Maaparandusühistu juhatuse liige, Eve Kõrts - MTÜ Viruvere-Räsna Maaparandusühistu juhatuse liige ja Madis Pennar - Hortiteh OÜ juhatuse liige.

INFO NOMINENTIDE KOHTA

Suurema pildi vaatamiseks vajuta SIIA

 
   
Parimaks keskkonnakaitse või vesiehituse rajatiseks kuulutati loduga settebassein Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal - MTÜ Viruvere-Räsna MPÜ.

III kategooria nominendid koos põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga (vasakult) Aivar Antsov - OÜ Saare Mets ja Puu juhatuse liige, Eve Kõrts - MTÜ Viruvere-Räsna Maaparandusühistu juhatuse liige, Aleksander Keerov - MTÜ Ubesoo Maaparandusühistu juhatuse liige ja Mihkel Haud - Käru Maaparandusühistu juhatuse liige.

INFO NOMINENTIDE KOHTA

Suurema pildi vaatamiseks vaata SIIA

 

Infopäev "Märka maaparandust" ja konkurss "Keskkonnasäästlik maaparandus" parimate väljakuulutamine Jänedal, 24.05.2013.
Lisatud ettekanded ja lingid pildigaleriidele.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo