EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

9 KATUSORGANISATSIOONI: ÜHISPÖÖRDUMINE ETTEPANEKUTEGA MAAELU ARENGUKAVA EELNÕU MUUTMISEKS

Allikas: Hiidlaste Koostöökogu, Leader Foorum
26. juuni 2013. a

Pressiteade. Tallinnas, 26.juunil 2013.

Talupidajate, maal tegutsevate väike- ja keskettevõtjate, maakogukondade ja keskkonnaühenduste katusorganisatsioonid saatsid põllumajandusministrile ja valitsuse liikmetele laiapõhjalise ühispöördumise ettepanekutega valitsuskabinetis arutusel oleva maaelu arengukava eelnõu muutmiseks.

Üheksa katusorganisatsiooni, kes üheskoos esindavad Eesti maaelanike valdava osa huvisid - Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti LEADER Foorum, Eesti Noortalunikud, Eesti Maaturism ja Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit - avaldavad sügavat muret seoses suurte põllumajandusettevõtete ja toidutöötlejate huvide ebaproportsionaalse eelistamisega maaelu arengukava 2014-2020 eelnõus ja teevad rea ettepanekuid muudatusteks, mis aitaksid tagada maaelu jätkusuutliku arengu.

Allakirjutanud leiavad, et maaelu arengukava ja selle vahendite jaotust saab ja tuleb vaadelda vaid koosmõjus ühise põllumajanduspoliitika otsetoetustega. Niinimetatud „esimesest sambast“, ehk paljukõneldud hektaripõhisest otsetoetusest läheb üle poole (53%) vaid ligikaudu 500 suurimale põllumajandusettevõttele. Suurtel pindadel opereerivad tootjad saavad uuel perioodil otsetoetuste kasvuga märkimisväärse täiendava rahasüsti, mis peaks oskuslikul majandamisel tooma kaasa „uue hingamise“ nende ettevõtete arengus.

Seevastu peretalud ja väiketootjad, mis on kogu Euroopas valdav toidutootmise mudel ja mida Euroopa maksumaksja tavaliselt silmas peab rääkides maaelu toetamise vajadusest, saavad tänu toetatava põllumaa väikesele pinnale ÜPP esimese samba oodatavast kasvust tuge vaid määral, mis ei võimalda muuta nende tootmist ei efektiivsemaks, innovaatilisemaks ega keskkonda säästvamaks. Kogu muu maaettevõtlus, mis pole otseselt seotud põllumaaga, ei saa aga esimesest sambast mitte mingit toetust. Ometi peitub suurim kasvupotentsiaal just väikestes ettevõtetes, kelle omandis on arvestatav osa Eesti põllumajandusmaast ning ühtlasi toormest paindliku ja mitmekesise toiduainetetööstuse tarvis.Puudulik juurdepääs krediidile, investeeringutoetustele ja nõustamisele, millega väiketootjad iga päev kokku puutuvad, on turutõrke ilmingud, mille leevendamiseks on ellu kutsutud maaelu toetused ehk ÜPP II sammas.

Ühispöördumise teinud organisatsioonid leiavad, et maaelu toetused peavad tagama põllumajanduse ja maaelu jätkusuutliku arengu, milles on tasakaalus kõik kolm: konkurentsivõime, sotsiaalne- ja keskkonnaaspekt. Innovaatiline tootmine, tervislik kohalik toit, mitmekesine maaettevõtlus ja aktiivne külaelu, ühistegevus ja lühikesed turuahelad, hea keskkonnaseisund, bioloogiline mitmekesisus, loomade heaolu – just need peavad olema MAK-i prioriteedid.

Tähtsaim eesmärk peab olema tagada, et elu maal üldse säiliks, et inimestel oleksid töökohad ja motiiv kodupaika jääda ning oma lapsed seal üles kasvatada. Praeguse maaelu arengukava eelnõu muutmata kujul vastuvõtmisel läheksid aga lisaks ÜPP I samba vahenditele ka maaelutoetused suures osas just nendele tootjatele, kes sellist tasakaalustatust ei taga ega nimetatud prioriteete endale eesmärgiks ei sea. Põllumajanduse edasise koondumise ja intensiivistumise tulemuseks on kaduvad töökohad, väheväärtuslik toit, suurenev keskkonnakoormus ja sotsiaalne katastroof maapiirkondades. Lisaks kannatab Eesti toidujulgeolek ja tekib reaalne oht, et suur osa Eesti põllumajandusest läheb kolmandatest riikidest pärit investorite omandusse, kellel puudub igasugune side ja sotsiaalne seotus Eestiga.

Väikese arvu põllumajanduslike suurettevõtete huvisid esindavad organisatsioonid on viimastel päevadel avaldanud peaministrile ja valitsuse liikmetele survet muutmaks praegust maaelu arengukava eelnõu enne selle heakskiitmist veelgi enam suurtootjatele meelepäraseks. Ühispöördumisele allakirjutanud organisatsioonid avaldavad kahetsust, et peaministri valmidust kuulata ära ühe maaelu arengukava seisukohalt olulise huvigrupi ettepanekud, on viimased valgustanud avalikkusele kui valitsusjuhi tingimusteta toetust nende nõudmistele.

Loodame, et valitsus ja poliitikud laiemalt ei luba endaga selliselt manipuleerida ega rakendada end ühe väikese, kuigi majanduslikult tugeva eraettevõtete grupi huvide vankri ette. Selliseid püüdlusi pole võimalik käsitleda millegi muuna, kui Euroopa Liidu maksumaksjate raha väljapressimisena ilma ühiskonnale mingeid püsivaid väärtusi vastu pakkumata.

Argumentatsioon, millega põhjendatakse suurtootjate eelistamist, ei kannata samuti enamasti kriitikat. Heaks näiteks on suurettevõtjate kõrge laenukoormus, mis kohati ületab jätkusuutlikkuse piiri ja mis justkui valideeriks valdava osa maaelu toetuste suunamise nendesse ettevõtetesse.Tegelikult tõestab see vaid ilmekalt, et nendel tootjatel puudub mistahes turutõrge kapitali kaasamiseks investoritelt ja pankadelt ning avaliku sektori tagastamatut abi nad seega ei vaja, veelgi enam, see oleks vastuolus Euroopa Liidu toetuste kasutamise ergutava mõju ja lisanduvuse põhimõttega ning olukorras, kus igal võimalusel rõhutame teistele Euroopa riikidele säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse tähtsust, ei ole kohane suunata muuhulgas ka nendes riikides maksumaksjatelt kogutud raha meie kehvasti juhitud jätkusuutmatute suurettevõtete laenukoormuse vähendamiseks.

Pressiteatele on lisatud ühispöördumisele allakirjutanud katusorganisatsioonide ettepanekud maaelu arengukava 2014-2020 eelnõu muutmiseks.

Kalle Hamburg
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees

Marina Kaas
EVEA asepresident

Kaie Toobal
Liikumine Kodukant tegevjuht

Daniel Juhhov
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator

Ivo Eenpalu
MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees

Signe Sarah Arro
MTÜ Eesti Maaturism juhatuse esinaine

Andrus Ristkok
Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu juhatuse esimees

Reet Kokovkin
LEADER Foorumi eestkõneleja

Merit Mikk
Mahepõllumajanduse koostöökogu esindaja

Lisatud on KIRI Põllumajandusministrile MAK 2013-2020 kooskõlastamisest


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo