MAABLOGI: Eesti traalpüük on majanduslikult elujõuline

Allikas: Maablogi, Ain Soome
2. oktoober 2013. a

Aastatel 2007-2013 on kalalaevaomanikele makstud laevade püügilt eemaldamise eest toetusi kokku veidi üle 11 miljoni euro. Selle raha eest on Eesti püügilaevastik viidud tasakaalu püügivõimalustega.

Kui Eestil oli 2004. aastal 154 Läänemere kilu- ja räimepüügi laeva, siis tänaseks on püügil osalevate laevade arv 40. Sellega on Eesti traallaevastik tänaseks kasutada olevate püügivõimalustega tasakaalu viidud. Eesti räime- ja kilupüügivõimalused Läänemerel on sel aastal ligikaudu 26% võrra väiksemad, kui need olid 2004. aastal, kalalaevastik oli aga juba 2004. aastal võimsam kui tollased püügivõimalused.

Vähendamine algas ülepüütud kalavarudest

Kalalaevastiku taseme vähendamisel tuleb aga kindlasti arvestada püügivõimaluste pikaajalist taset, et ei tekiks olukorda, kus laevastik pole kalavaru suurenemisel enam võimeline kogu kasutada lubatud püügivõimalust ära kasutama. Läänemere traallaevastiku puhul oleme laevastiku suuruse jätnud 30% võrra suuremaks, kui arvutuste tulemusel saadud vajalik minimaalne laevastiku tase viimaste aastate püügivõimalusi arvestades.

Laevastike vähendamine sai alguse Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika kujundamisel aastateks 2003–2013, kui tunnistati, et suur osa siinsetest kalavarudest on ülepüütud ja seetõttu ohustatud seisundis, samal ajal kui Euroopa Liidu kalalaevastik on ilmselgelt liiga suur. Seetõttu peeti kalanduspoliitika reformimisel 2002. aastal vajalikuks Euroopa Liidu kalalaevastikku vähendada nii, et see oleks tasakaalus kasutada olevate kalavarudega.

Traallaevastiku püügivõimsus poole väiksemaks

Iga liikmesriik sai merel kalapüüki teostavale laevastikule maksimaalse võimaliku püügivõimsuse (arvestatuna summaarse peamasina võimsuse ja summaarse mahutavuse järgi) ülempiiri, milleks oli sel ajal igal liikmesriigil kalalaevaderegistris registreeritud mere kalalaevastiku kogu püügivõimsus. Püügivõimsuse vähendamiseks aga loodi spetsiaalne kalalaevade lammutamist soodustav süsteem, mille raames anti laeva kalapüügilt kõrvaldamise eest toetust, kusjuures toetusega püügilt kõrvaldatud laeva püügivõimsust ei saanud enam asendada.

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 2004. aasta mais fikseeriti Eesti traalpüügilaevastiku maksimaalseks võimalikuks püügivõimsuseks kokku peamasina võimsuse osas 49833 KW ja mahutavuse osas 24828 GT – need mõlemad näitajad on tänaseks vähenenud ligi 47%. Püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu määramisel lähtutakse teadusasutuste poolt läbi viidud arvutustest.

Sektor laiendab haaret

Kalandusfondi vahendid pole aga mõeldud lihtsalt laevade lammutamiseks, vaid sektori arengu toetamiseks. Seega, kui püügivõimsuse vähendamise toetuse saaja soovis püügitegevust jätkata väiksema püügivõimsusega, võttis ta toetuse saamisel kohustuse investeerida samas suurusjärgus oma püügitegevusse. Püügiga jäid aga edasi tegelema kaasaegsemad, väiksema energiakuluga laevad, tagades nii sektori elujõulisuse.

Selle kohta, et Eesti Läänemere traalpüügisektor on elujõuline, annab tunnistust ka asjaolu, et mitmed Eesti kilu- ja räimepüügiga tegelevad ettevõtted on olnud suutelised investeerima kilu- ja räimepüügiga tegelevatesse ettevõtetesse ka meie lähiriikides.

Aastateks 2007-2013 planeeritud tegevused kalalaevastiku kalapüügivõimalustega vastavusse viimiseks, on praeguseks lõpule viidud.

Ain Soome, kalamajandusosakonna juhataja

Samal teemal veel:

Uudised

20.12.2023 MAABLOGI: Toidu märgistuse ja toiduhügieeni uuring
Kui suurt tähelepanu pööratakse toidupakendil toidu kohta esitatud infole? Kuidas inimesed koduses majapidamises toiduga ringi käivad? Mida arvatakse toiduga seotud keemilistest riskidest? Sellest kõigest kirjutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna valdkonnajuht Maia Radin ja nõunik Hellika Kallaste. Sel suvel korraldati Eesti tarbijate seas uuring toidu märgistusest ja toiduhügieenist, et teha selgeks, kui palju inimesed nendest teemadest teavad. Eelmine sarnane
07.12.2023 MAABLOGI: Valmis põllumajandussektori esialgne majandusprognoos
Statistikaameti septembris avaldatud andmed kinnitasid, et 2022. aasta oli põllumajandustootmisele üks viimase aja paremaid - põllumajandussaaduste hinnad ja toodetud kogused tagasid sektorile hea majandustulemuse. Sama võib öelda kõigi põllumajandustootmise tüüpide kohta, tuginedes põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu (FADN) äsja avaldatud andmetele. Edu üks eeldus oli see, et tootmissisendeid soetati turustusaasta 2022/23 saagi tootmiseks ajal, mil kallinenud energiahinnad ei olnud
17.10.2023 MAABLOGI: Kuidas sööme linnastumise ajastus?
16. oktoobril tähistatakse maailma toidupäeva. See on ÜRO algatus, mille eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu näljahäda kaotamisele, aga ka laiemalt sellele, mida toit meie jaoks tähendab. Üha enam on rahvusvaheliste mõttekodade fookuses kiirenev linnastumine ja selle mõju toidusüsteemidele. Juba praegu elab linnades umbes 56% maailma elanikkonnast. Prognoosid ennustavad, et aastaks 2050 elab kogu planeedi elanikest linnas kümnest inimesest seitse. Linnastumise mõju toidusüsteemidele võtab lu
13.10.2023 MAABLOGI: Kuidas läheb Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal?
Euroopa Liit on kriiside küüsis ning toidusüsteem seisab kolmikväljakutse ees tagada toiduga kindlustatus, tootjate sissetulek ja keskkonna jätkusuutlikkus. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on teinud läbi mitu reformi, kuid alates 2010. aastast on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul areng seiskunud. Miks on OECD kriitiline EL-i põllumajanduspoliitika arengute osas? Milliseid soovitusi antakse tuleviku tarbeks? OECD koostatud raporti sisse vaatavad Regionaal- ja
07.09.2023 MAABLOGI: Kas E-aineid toidus peaks kartma?
2022. aasta kevadel läbiviidud Eurobaromeetri uuringu tulemustest torkab silma, et Eesti inimesed tunnevad võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikega toiduohutuse teemadest enim muret toidus või joogis sisalduvate lisaainete ehk E-ainete pärast. Kui Euroopa Liidus keskmiselt teevad lisaained muret 36% vastanuist, siis Eestis koguni 58% vastanuist. Toidu lisaainete olemust, nende kasutamist ja turule jõudmise protsessi selgitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse
21.08.2023 MAABLOGI: Kui palju on meie toidulaual pestitsiidide jääke?
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas hiljuti toidus sisalduvate pestitsiidide toimeainete jääkide aruande 2021. aasta kohta. Mida aruandes leiti, räägib toiduohutuse valdkonna peaspetsialist Sille Vahter. Kontrollprogrammides uuriti erineva päritoluga toitu 2021. aasta uuringus analüüsiti kokku 87 863 proovi, millest analüüsiti 854 erineva pestitsiidi jääki. Nendest proovidest 96,1% puhul jäid pestitsiidijääkide sisaldused piirnormide piirides
23.02.2023 MAABLOGI: Kas põllumajandusühistu on ühismajandite jäänuk või tootjatele kasulik koostöövorm?
Põllumajandusuuringute Keskus tegi 2022. aastal uuringu “Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis”. Selle eesmärk oli anda ülevaade Eestis tegutsevate põllumajandusühistute struktuurist, liikmetest ja majandustulemustest 2020. aasta lõpu seisuga. Mis on põllumajandusühistu? Miks on nende tegevus nii tähtis? Mis seos on selle kõigel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodiga? Sellest kirjutavad Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna peaspetsialist Kri
02.09.2022 MAABLOGI: Eesti ja Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika käekäik
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) seirab ja hindab 54 riigi põllumajanduspoliitikaid, rakendades kokkulepitud põllumajandustoetuste kajastamise metoodikat. OECD avaldas 2022. aasta raporti koos soovitustega poliitikakujundajatele, mille fookus on kliimamuutustega kohanemisel. Millised on Eesti andmed Euroopa Liidu osana ja milliseid soovitusi jagab OECD 2022. aastal, sellest kirjutab Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi valdkonna n
16.06.2022 MAABLOGI: Kas põllul tehtavad pritsimistööd on ohtlikud kõrvalseisjale?
Eesti põllumajandusmaastik on ajaga oluliselt muutunud. Sadade aastate jooksul moodustasid suurema osa põllumajandusmaastikust looduslikud rohumaad, nüüdseks on aga järjest enam suurenenud haritava maa osakaal ning see trend jätkub. Kui pole just tegu mahepõllundusega, siis kasutatakse haritaval maal rohkemal või vähemal määral ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Nähes põllul pritsi, tekib arusaadavalt inimestel küsimus enda turvalisusest – seda nii põldude keskel elades kui ka juhusliku möödumis
03.06.2022 Maablogi: Millal võib toidu kohta väita, et see on tervislik?
Toitude, sealjuures eelkõige toidulisandite (nt vitamiinid, mineraalained jne) pakendil ja reklaamis võime kohata väiteid, mis rõhutavad nende söömise ja hea tervise vahelist seost või annavad teavet neis sisalduvate tervisele kasulike ainete kohta. Väiteid, mis on seotud toitumisalase mõjuga, nimetatakse toitumisalasteks väideteks; neid, mis on seotud füsioloogilise mõjuga, aga tervisealasteks väideteks. Rõhutada tuleb, et toitumis- ja tervisealaste väidete esitamine on vabatahtlik ning nei
11.05.2022 MAABLOGI: Kodumaiste sortide seemnetest kasvavad maitsvad köögiviljad
Jõgeval on köögiviljade sordiaretusega tegeletud üle saja aasta. Kohalike sortide saamiseks on aretajad teinud süstemaatilist tööd, tänu sellele saab kasvatada maitsvaid ja just siinsetesse kliimaoludesse hästi sobivaid sorte. Ülevaate Jõgeval aretatud köögiviljade sortidest annab Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender. Loe lähemalt: Kodumaiste sortide seemnetest kasvavad maitsvad köögiviljad - Maablogi Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata a
06.05.2022 MAABLOGI: Kuidas hinnatakse taimekaitsevahendite riski elusloodusele?
Juba kolm aastat järjest ei ole taimekaitse tõttu hukkunud Eestis teadaolevalt ühtegi mesilasperet. Edu võti on seisnenud põllumeeste esindajate, mesinike ja valdkonna ametnike tihedas koostöös, lisaks ka teavitustöös ja järelevalve suunamises võimalike taimekaitsevahendite väärkasutamiste väljaselgitamiseks. Mesilaste ja tolmeldajate ning ka teiste taimekaitsevahendiga kokku puutuvate organismide tervisele ja heaolule pööratakse tähelepanu aga juba enne järelevalvetegevusi, kirjutab Põllumajand
05.05.2022 MAABLOGI: Valdav osa Euroopa Liidus tarbitavast toidust on pestitsiidijääkidest vaba
Suurem osa Euroopas tarbitavast toidust ei sisalda pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid piirnormide piirides, selgub Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hiljuti avaldatud toidus sisalduvate pestitsiidide toimeainete jääkide aruandest 2020. aasta kohta. EFSA hindas aruande põhjal pestitsiidide toimeainete jääkide saadavust toidu kaudu ning jõudis järeldusele, et 2020. aastal analüüsitud toiduained ei põhjusta tõenäoliselt terviseriski, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakon
03.05.2022 MAABLOGI: Rohelepe suunab struktuursetele muutustele
Üha kiiremini toimuvad kliimamuutused ja halvenev keskkonnaseisund on suureks ohuks nii Euroopale kui ka kogu maailmale. Nende probleemide lahendamiseks on sõlmitud Euroopa roheline kokkulepe (inglise ,,European Green Deal“), mille eesmärk on edendada Euroopa Liidu liikmesriikide majandust tänapäevaselt, ressursitõhusalt ja konkurentsivõimet tõstvalt. Mida täpselt roheleppega saavutada soovitakse ja kuidas Eesti riik eesmärkide täitmisele kaasa aitab, sellest annab ülevaate Maaeluministeeriumi k
28.04.2022 MAABLOGI: Mahlatooted – mis on mis?
Poeriiulitel on mahlatoodete valk väga lai ning seetõttu võib olla raske otsustada, mida neist võtta, mida jätta. Selleks, et valik lihtsamaks teha, on osale mahlatoodete nimetustest kehtestatud ranged kasutusreeglid. Seda, mis peitub nende nimetuste taga, selgitab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Evelin Kivima. Loe lähemalt: Mahlatooted – mis on mis? - Maablogi Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
14.04.2022 MAABLOGI: Rohepöördele aitavad kaasa tarbija valikud poes
Rohepööre algab inimesest endast ja ka tema valikutest poes – ilma neid muutmata pole meil võimalik eesmärkideni jõuda, tarbija peab oma valikutega kaasa aitama. Selleks aga on talle vajalik pakkuda senisest enam infot – selget teavet toidu pakendil, kirjutab maaeluminister Urmas Kruuse. Loe lähemalt: Rohepöördele aitavad kaasa tarbija valikud poes - Maablogi Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
12.04.2022 MAABLOGI: Mida tähendab pinnaseire?
Üha rohkem jõuab uus tehnoloogia põllumajandusse, seda ka kaugseire puhul, kus kasutatakse satelliidiandmeid põllumeeste tegevuse seiramiseks ja hindamiseks. Uuest pinnaseiresüsteemist kirjutavad Maablogis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) arendusnõunik Mariell Viinalass ja Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna nõunik Veronika Vallner-Kranich. Loe lähemalt: Mida tähendab pinnaseire - Maablogi. Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume v
03.03.2022 MAABLOGI: Mis päästab Eesti seakasvatuse?
Mida saame kõik teha selleks, et ka edaspidi meie seakasvatus püsiks ja kodumaine liha meie laualt ei kaoks? Selle mure lahendamine põhineb kolme sambal – seakasvatajal, tarbijal ja riigil. Igaühel neist on oma roll, kirjutab Maablogis maaeluminister Urmas Kruuse. Loe lähemalt Maablogist. Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
11.02.2022 MAABLOGI: Otsetoetuste baasnõuete mõju põllumajandusettevõtetele
Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) korraldas 2021. aastal uuringu, mis annab ülevaate sellest, kuidas on aastatel 2014–2020 makstud otsetoetustele kehtestatud baasnõuded mõjutanud erineva tootmistüübi ja suurusklassiga põllumajandusettevõtete keskkonnanäitajaid ja struktuuri. Uuringus vaadeldi kolme baasnõude mõju, milleks olid otsetoetuste minimaalsete hooldustööde nõuded, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuste nõuded ning nõuetele vastavuse süsteemis rakendatud maa heas p
11.02.2022 MAABLOGI: Eesti arvati põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvöödisse
Mullu peeti läbirääkimisi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika järgmise perioodi reformipaketi ja põhielementide üle, mille käigus tegi Maaeluministeerium ettepaneku lisada Eesti Euroopa Liidu põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvöödisse. 2021. aasta lõpuks jõuti poliitikauuendustes kokkuleppele ja reformipakett võeti ametlikult vastu 2. detsembril 2021. Alates sellest hetkest kuulub Eesti põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse. Põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Madis V
28.12.2021 MAABLOGI: Uuest aastast tulevad uued mahepõllumajanduse nõuded
1. jaanuarist 2022 kohaldub uus Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrus, samuti jõustub mahepõllumajanduse seadus ning ministri määruste muudatused. Millised on uued mahepõllumajanduse nõuded ja mida peagi jõustuvad aktid kaasa toovad, sellest annab ülevaate Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna valdkonnajuht Marika Ruberg. Loe lähemalt: https://maablogi.wordpress.com/2021/12/27/uuest-aastast-tulevad-uued-mahepollumajanduse-nouded/ Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades p
28.12.2021 MAABLOGI: 2022. aastast muutub loomade arvu teatamise kord
Alates 2022. aastast muutub loomade arvu teatamise kord. Selleks, et olla võimalikult hästi valmis taudide ennetamiseks ja tõrjumiseks, on vaja, et loomade arvu andmed PRIA põllumajandusloomade registris oleksid ajakohased ja korrektsed, kirjutab Maablogis PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin. Loe lähemalt Maablogist. Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
22.12.2021 MAABLOGI: Nisust ja nisugluteenist - kus koll end tegelikult peidab
Jõuluvana, kullapai, Kingi mulle suhkrusai.. Nõnda algab küllap üks tuntumaid ja enam ettekantud jõulusalmidest meie kultuuriruumis. Nisu ja nisusaia tegemise ajalugu ulatub 10 000 aasta taha. Nisu on üks kolmest maailmas enim kasvatatavast toidutaimest, mis saab kasvatada väga erinevais paigus. Nisust ja tema omadustest kirjutavad maablogis Eesti Taimekasvatuse Instituudi nisuaretajad Reine Koppel ja Anne Ingver. Loe lähemalt Maablogist. Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja a
15.12.2021 MAABLOGI: Mida räägib sulle toidu nimetus?
Poes toitu ostes on nimetus esimesi asju, mis meid pakendil või hinnasildil kõnetab. Nimetuse järgi tekib esmane ettekujutus, milline toit pakendis peitub. See eeldab toidu tootjatelt vastutustundlikku käitumist ning tarbijate selget teavitamist. Lisaks peab nimetus olema keeleliselt korrektne, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste. Loe lähemalt Maablogist SIIN. Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
08.12.2021 MAABLOGI: Rukkileib laual toob tervist ja turvalisust
Rukkileivast on eestlase jaoks saanud toidu ja turvalisuse sünonüüm. Leivavaliku rikkus kauplustes võib kaugemalt siia sattunu segadusse ajada, kuid täidab kohaliku, ka nõudlikuma leivasööja ootusi. Sellest, kust on pärit meie leivaarmastus ja miks on leival eestlase söögilaual sedavõrd oluline koht, kirjutab Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipanga spetsialist Vahur Kukk. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
07.12.2021 MAABLOGI: Euroopa riikides väheneb antibiootikumide kasutamine loomade ravis
Euroopa Ravimiamet avaldas hiljuti üheteistkümnenda ESVACi aruande 31 Euroopa riigi 2019. ja 2020. aasta põhjalike andmetega, kus kirjeldatakse aastate 2010–2020 trende antibiootikumide kasutamises veterinaarsel otstarbel. Aruande kohaselt väheneb Euroopa riikides (sh Eestis) antibiootikumide kasutamine loomade ravis, kirjutab Ravimiameti statistikabüroo spetsialist Marju Sammul. Loe lähemalt Maablogist SIIN. Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
15.10.2021 MAABLOGI: Täna on ülemaailmne toidupäev, mis keskendub tervisliku toidu kättesaadavuse suurendamisele
Tänast päeva tähistatakse kui ülemaailmset toidupäeva, mille fookuses on kestlikud toidusüsteemid, toiduga kindlustatuse suurendamine ning tervisliku toitumise majanduslikult kättesaadavamaks tegemine. Toiduga kindlustatus on maailmas jätkuvalt suureks probleemiks, kirjutab tänases maablogis Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Galina Uibos. Seejuures ei mõelda ainult näljahäda leevendamise peale, vaid ka tervislikule toitumisele ligipääsule. 12% maailma elanikkonnast ei saa piisa
20.09.2021 MAABLOGI: Mida teha oma aia- ja põllusaadustega?
Aedades ja põldudel on valminud saak. Mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäävate aia- ja põllusaadustega? Kas saadusi võib pakkuda kohalikule restoranile, lasteaia- või koolisööklale? Millega peab seejuures arvestama? Neist teemadest annab ülevaate Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Katrin Kempi. Loe lähemalt: MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
18.08.2021 MAABLOGI: Toiduohutuse tagamise arengust viimastel aastakümnetel
Toidukaupade liikumisega riikide vahel võib kaasneda risk tarbijate tervisele, mistõttu on toiduohutus oluline teema kogu maailmas. Ka Euroopa Liit pöörab toiduohutusele väga suurt tähelepanu ning seetõttu on see ka üks Maaeluministeeriumi olulisemaid tegevusvaldkondi. Kuidas toiduohutuse valdkonna korraldamine on viimastel aastakümnetel muutunud, sellest annavad ülevaate Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Anneli Tuvike, loomatervise ja ‑heaolu büroo juhata
13.08.2021 MAABLOGI: Kuidas jõuti 30 aastaga põllumajandussaaduste riiklikust tellimusest toidu turutingimustel tootmiseni?
Viimase 30 aastaga on Eesti põllumajandustootmises muutunud palju. Kui 1990ndate algul kehtis veel riiklik tellimus ja põllumajandussaaduste jaotus, siis ajapikku hakati üle minema turumajandusele ning soodustama konkurentsi tekkimist põllumajandussaaduste varumisel ja realiseerimisel. Kuidas see protsess viimase 30 aastaga kulgenud on, sellest annab ülevaate Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannet
09.08.2021 MAABLOGI: Vahekultuurid - mis need on ja kuidas neist koduaias kasu lõigata
Keskkonnasäästlikus taimekasvatuses on tähtis roll vahekultuuridel, nagu hernes, uba, kaer, tatar, valge redis või rukis. Põllumeeste huvi vahekultuuride kasutamise vastu on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, kuid vahekultuurid sobivad hästi ka koduaedadesse, sest need aitavad parandada mulla kvaliteeti ning võidelda umbrohu ja haigustekitajatega, kirjutavad Merili Toom ja Ülle Tamm, Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades
02.08.2021 MAABLOGI: Räägime Euroopa uuest kliima- ja energiapaketist
Euroopa Liidu kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat muutva paketi "Fit for 55" eesmärgiks on kasvuhoonegaaside heite vähendamine 55% võrra aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990 ja kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050. Plaanitavatest sammudest eesmärkide suunas liikumisel põllumajanduse kontekstis kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Sandra Salom. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades
08.07.2021 MAABLOGI: Globaalsete põllumajandusturgude tulevik ja kestliku arengu eesmärgid
Kuidas seondub põllumajandusturgude kümneaastane tulevikuvaade erinevate kestliku arengu eesmärkidega? Kas saaduste tootmine maailmas keskmiselt inimese kohta 3025 kilokalorit päevas täidab 2030. aastaks seatud kestliku arengu eesmärgi? Milline on seejuures mõju põllumajandustootjale? Kokkuvõtte põllumajandusturgude tulevikuvaatest teeb Maablogis Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt. Loe lähemalt Maablogist Blogipostit
02.07.2021 MAABLOGI: Toidutootmise toetamisest maailmas
Kui palju kulutasid riigid põllumajanduse toetamiseks 2020. aastal? Milliseks kujunesid põllumajanduspoliitika arengud maailmas pandeemia tingimustes? Kas toetused aitavad toidusüsteemil toime tulla? Sellest kirjutab Maablogis OECD hiljutist raportit tutvustades Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
07.06.2021 MAABLOGI: Kuidas aidata tarbijal teha paremaid toiduvalikuid?
Eestis süüakse liiga vähe täisteratooteid ja köögivilju ning liiga palju küllastunud rasvhappeid, suhkrut ja soola sisaldavaid toite. Tasakaalustamata toitumine soodustab ülemäärase kehakaalu teket ja haigestumist mitmesse mittenakkushaigusesse, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, osa vähkkasvajaid ja II tüüpi diabeet. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2020. aasta uuringu andmed näitavad, et rohkem kui pooled kõigist 16–64-aastastest vastanutest on kas ülekaalus või rasvunud. Ku
03.06.2021 MAABLOGI: Euroopa Liidu kvaliteedimärk aitab tõsta toote konkurentsivõimet
Kuna Euroopa Liidus on palju konkreetse päritoluga hinnatud toidutooteid ja toite, on järk-järgult loodud geograafiliste tähiste süsteem, mis võimaldab ettevõttel toodet ebaõiglase konkurentsi eest kaitsta. Viimati registreeriti geograafilise tähisena näiteks Eesti "Sõir". Millised Euroopa Liidu kvaliteedimärgid on olemas, kui palju on geograafilisi tähiseid registreeritud ning kuidas see turgu mõjutab, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarend
20.04.2021 MAABLOGI: Välistööjõu kasutamise peamised reeglid
Maaeluministeerium koondas kokku peamised reeglid põllumajandusettevõtjatele välistööjõu kasutamiseks. Maablogis avaldatud juhendis loetletud punktid kehtivad aprillikuu keskpaiga seisu arvestades. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
20.04.2021 MAABLOGI: Seemnete tellimine postiga - millega tuleks arvestada?
Juba teist kevadet on maailmas levimas koroonaviirus, mistõttu on paljud inimesed kolinud linnast maale ning soovivad ise kasvatada köögivilju oma toidulaua rikastamiseks. Kuna aianduspoed on praegu kinni, on hakatud kasutama võimalust tellida seemned internetist. Veebipoodide laia seemne- ja taimevaliku tõttu võib igaühes tärgata uudishimu ja ostusoov, et katsetada oma koduaias huvitavaid taimeliike. Võib aga juhtuda, et osa kaugemalt tellitud seemnetest või taimedest posti teel koju ei jõuagi,
15.04.2021 MAABLOGI: Lõviosa Euroopas tarbitavast toidust on pestitsiidivaba
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud pestitsiidijääkide aruande kohaselt ei sisaldanud 2019. aastal suurem osa Euroopas söödavast toidust pestitsiidide toimeainejääke või sisaldas neid piirnormide piires. Analüüsitulemuste põhjal hindas EFSA pestitsiidide toimeainete jääkide saadavust toidu kaudu ning jõudis järeldusele, et 2019. aastal analüüsitud toiduainetega tõenäoliselt terviseriski ei kaasnenud, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist
13.04.2021 MAABLOGI: Jätku toidule! - Eesti toidutootjad said mullu edukalt hakkama
Maaeluministeeriumis äsja valminud põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. aasta ülevaade näitab, et eestimaalaste toiduga varustamisel tulid siinsed toidutootjad koroonapandeemia kiuste küllaltki edukalt toime. Ülevaate võtab Maablogis kokku Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna peaspetsialist Marje Mäger. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
09.04.2021 MAABLOGI: Toidu säilimisaja määramise käsiraamat - hea abivahed toidukäitlejale
Toidu säilimisaeg on osa tarbijale antavast toidualasest teabest. Säilimisaja ja säilitamistingimused määrab toidu tootja, töötleja, valmistaja või pakendaja. Abistamaks käitlejat toidu säilitamisnõuete määramisel, on koostatud käsiraamat "Toidu säilimisaja määramine". Juhendist annab ülevaate Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli toidu- ja tootmishügieeni professor Mati Roasto. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata
05.04.2021 MAABLOGI: Euroopa Liit piirab tööstuslike transrasvhapete kasutamist
Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mida leidub osas toitudes looduslikult, kuid mis võivad tekkida ka tööstuslikul töötlemisel, nt õlide ja rasvade kuumutamisel kõrgel temperatuuril või osalisel hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel. Kuivõrd tööstuslikud transrasvhapped suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise ja II tüüpi diabeedi riski, otsustas Euroopa Liit piirata alates tänavu 1. aprillist nende kasutamist. Transrasvhapetest ja kehtima hakkavatest piirangutest annab üle
26.03.2021 MAABLOGI: Kasvatame tomateid aknalaual või rõdul
Puuduv kasvuhoone pole takistuseks, tomateid saab kasvatada ka aknalaual või rõdul. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender jagab rahvusvahelise puu- ja köögivilja-aasta puhul näpunäiteid alustavatele tomatikasvatajatele. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
23.03.2021 MAABLOGI: Mahepõllumajanduse trendid maailmas ja Euroopas
Mahetootjate arv nii Euroopas kui ka kogu maailmas on tõusuteel. Lisandub uusi põllumaid, töötlejaid ja importijaid ning järjepidevalt kasvab tarbijate nõudlus mahetoodangu järele. Lisaks näeb Euroopa Komisjon strateegia "Talust taldrikule" raames ette, et aastaks 2030 on 25% Euroopa põllumajandusmaast mahemaa. Kuidas selle eesmärgi suunas liigutakse ning millised on mahepõllumajanduse trendid maailmas ja Euroopas, sellest annab ülevaate Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist A
12.03.2021 MAABLOGI: Puu- ja köögivilja-aastal proovi ise tomatit kasvatada
Päevasüdant soojendav märtsipäike teeb aina kõrgemaid kaari taeva all, mis aiandussõpradel näpud kihelema ajab. Akna all on kohati küll hanged, aga tühjad aknalauad täitugu nüüd sobilike anumatega, sest tomatite ettekasvatamise aeg on käes. Rahvusvahelisel puu ja köögivilja-aastal jagab Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender näpunäiteid, mille alusel sobivaid tomatisorte valida. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikal
10.03.2021 MAABLOGI: 2021. aastal maaparanduse investeeringutoetuse saamiseks stardi juba märtsis
Alates 2015. aastast toetatakse ettevõtjaid ja mittetulundusühinguid "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" raames 43 miljoni euroga, et korrastada maaparandussüsteeme ja suurendada sellega maatulundusmaa viljelusväärtust. Ka 2021. ja 2022. aasta sügisel on võimalus toetust taotleda. Tänavu on plaanis toetust anda 7,6 miljonit eurot. Maaparanduse investeeringutoetusest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Reena Osolin. Loe l
17.02.2021 MAABLOGI: 2021 on rahvusvaheline puu ja köögivilja-aasta - näpud mulda!
ÜRO Peaassamblee on kuulutanud 2021. aasta rahvusvaheliseks puu- ja köögivilja-aastaks, mille eesmärk on tõsta teadlikkust puu- ja köögiviljade kasulikkusest meie toidulaual. Miks puu ja köögiviljad on head ja kuidas meist igaüks võiks sel aastal midagi ise kasvatada, kirjutavad maablogis ministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Galina Jevgrafova ja avalike suhete osakonna nõunik Iiris Saluri. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allika
12.02.2021 MAABLOGI: Kala kõlab hästi!
Eestis kui mereriigis on kala olnud alati oluline toidulaua rikastaja. Me oleme olnud siin Läänemere kaldal üsna kõvad kalasööjad, aga viimastel aastatel oleme oma suurele kalaarmastusele tuntavalt järele andnud. See ei pea nii jääma. Eesti elanike kalatarbimise harjumustest ning muutustest, kirjutab Maablogis hiljutistele uuringutele ja värskele "Kala kõlab hästi" kampaania ideele toetudes Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Kairi Šljaiter
07.01.2021 MAABLOGI: 2021 ja 2022 – üleminekuaastad uuele ühisele põllumajanduspoliitikale
Kuigi 2021. aastal algab Euroopa Liidu uus seitsmeaastane (2021–27) eelarveperiood, nihkub uue, reformitud EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamine veel edasi. Seetõttu kujunevad 2021. ja 2022. aasta nn üleminekuaastateks, kui jätkatakse perioodi 2014–2020 ÜPP elluviimist, kasutades selleks algselt uue ÜPP kaheks esimeseks aastaks ette nähtud rahalisi vahendeid ning valmistades samal ajal paralleelselt ette uue ÜPP rakendamiseks vajalikke dokumente ja rakendusmehhanisme. Sellest anna
29.12.2020 MAABLOGI: 20 aastat väljamakseid PRIAst - 4 miljardit eurot valdkonna arengu toetamiseks
Tänavu 20. tööaastat tähistav PRIA jõudis detsembrikuus uue teetähiseni, mil põllumeestele väljamakstud toetused ületasid 4 miljardi euro piiri. Ülevaate PRIA tegevusest ja toetuste maksmise ajaloost annab Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt. Loe lähemalt Maablogist Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
08.12.2020 MAABLOGI: Mida tuleb teada toitu internetis müües?
E-kaubanduse näol on tegemist jaemüügiga või selle osaga. Oma olemuselt erineb see klassikalisest jaemüügist vaid selle poolest, et tarbija ja müüja pole ostu-müügi hetkel samas kohas ning tegevus toimub näiteks veebiplatvormil või veebipoes. E-kaubandust võib kohata väga erinevates kanalites. Kõige levinum e-kaubanduse platvorm on ettevõtte ehk toidukäitleja loodud veebipood. Lisaks toimub e-kaubandus ka ostu-müügi portaalides, erinevatel ühisplatvormidel, sotsiaalmeediakanalites ja ka mobiilir
19.11.2020 MAABLOGI: Antibiootikume kasuta vastutustundlikult - nii vähe, kui võimalik, ja nii palju, kui vajalik
Mikroobide resistentsus antibiootikumide suhtes on nii Eestis kui ka mujal maailmas üha tõsisem probleem. Probleemi keerukuse, piiriülese mõõtme ning suure majandusliku koormuse tõttu ei piirdu selle mõju mitte üksnes raskete tagajärgedega inimeste ja loomade tervisele, vaid sellest on saanud ülemaailmne tervishoiuprobleem, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Piret Aasmäe. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidat
15.10.2020 MAABLOGI: Tervislikuks toitumiseks ei piisa ainult hulga toidu kokkuostmisest - Ülemaailmne toidupäev
Reedel, 16. oktoobril tähistatakse ülemaailmset toidupäeva, mis on ühtlasi ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 75. aastapäev. Sellega seoses heidab maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Galina Jevgrafova pilgu FAO ühele olulisele iga-aastasele aruandele, "Toiduga kindlustatuse ja toitumise olukord maailmas" ("The State of Food Security and Nutrition in the World"). Aruanne keskendub toidusüsteemide muutmisele taskukohase tervisliku toitumise huvides.
09.10.2020 MAABLOGI: Toidu ohutu valmistamise juhend - kellele ja milleks?
Toidu valmistamine kätkeb endas mitmesuguseid ohte, millele käitleja ei oska alati tähelepanu pöörata. Toiduohutus ei tähenda üksnes hügieeninõuetest kinnipidamist, vaid kujutab endast tervet süsteemi, kus tuleb tähelepanu pöörata väga erinevatele aspektidele. Kuna kõigi toidukäitlejate soov on pakkuda maitsvat ja ohutut toitu, siis on nende abistamiseks valminud juhend pealkirjaga "Ohutu toitlustamine - toidu ohutu valmistamise juhend", kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsi
14.09.2020 MAABLOGI: Millest sõltuvad toidukaupade hinnamarginaalid
Toidukaupade hinnamarginaalide jaotus aitab iseloomustada tarneahela toimimise tõhusust, eri lülide turujõudu ja ettevõtete kasumlikkust turutingimuste muutumisel. Kuna toidutarneahela lülidel on väga erinev turujõud, on oluline jälgida, et keegi ei kasutaks ebaausaid kauplemistavasid ning et põllumajandusturgude kriiside mõjud jaotuksid toidutarneahela lülide vahel ühtlaselt, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspet
21.08.2020 MAABLOGI: Toidukontroll peab põhinema terve toiduahela riskide hindamisel
Maaeluminister Arvo Alleri kutsel külastas augustis Eestit Saksamaa föderaalse riskihindamise instituudi (BfR) president dr Andreas Hensel, kes soostus meiega jagama omi mõtteid ja kogemusi toiduohutuse ja toidukontrolliga seonduvates küsimustes ning pakkuma rahvusvahelist tausta värskematele arengutele Eesti toidukontrollis. Loe maablogist vestlust professor Henseliga, mida juhtis ministri nõunik Ruve Šank. Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
24.07.2020 MAABLOGI: Kuidas on värske puu- ja köögivilja turustamisnõuded seotud päritolu ja usaldusväärsusega?
2020. aasta kevad erines eelmistest, mõjutamata siiski värske puu- ja köögivilja müügihooaja algust. Maikuu alguses ilmusid taas turgudele ja välimüügilettidele esimesed maasikad Kreekast ja arbuusid Iraanist. Eesti kliimast tulenevalt oli siinsetel kasvatajatel võimalik siis tarbijale pakkuda vaid maasikaid katmikalalt ehk kiletunnelist, kus kvaliteetse lauamarja saamiseks on nii tööd kui ka kulusid võrreldes lõunapoolsete riikide tootjatega oluliselt rohkem. Sellest tulenevalt on mitmekordne k
23.07.2020 MAABLOGI: Kas toit muutub taskukohasemaks ja tootmine tulusamaks?
16. juulil 2020 avaldati Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (OECD-FAO) koostöös valminud põllumajanduse ülevaade aastateks 2020-2029, milles kajastub hinnang peamiste põllumajandussaaduste toodangu, tarbimise ja kaubandusnäitajate muutustele järgneva kümne aasta jooksul. Kas toidutootmises on oodata olulisi muutusi ja millised on Covid-19 mõjud? Avaldatud ülevaadet refereerib Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- j
06.07.2020 MAABLOGI: Toimiv kaubavahetus tagab ohutu ja taskukohase toidu kõigile
Maailmas leviv COVID-19 pandeemia on sundinud riike haiguse leviku kontrollimiseks võtma kasutusele erinevaid meetmeid, mis avaldavad muu hulgas mõju ka majandusele ja rahvusvahelisele kaubavahetusele. Seekordses blogipostituses on luubi all kriisi ajal kasutusele võetud kaubandusmeetmed, mille seast torkavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) värske raporti põhjal eriti silma ekspordikeelud. Kriiside ajal kehtestatud erinevatest piirangutest ja nende mõjust kirjutavad maablogis maaeluminist
30.06.2020 Maablogi: Mis on piim ning millal ei tohi toodet piimaks nimetada
Mis on piim, miks taimseid jooke ei tohi piimaks nimetada ning kas, kus või millistele toodetele on tehtud erandeid, kirjutab maablogis Maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo peaspetsialist Kalev Karisalu. Loe lähemalt Maablogist Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
17.06.2020 MAABLOGI: Koolikava soodustab tervislikku toitumist ja suurendab teadlikkust põllumajandusest
Koolitoidul on Eestis pikad traditsioonid ning korralik kõhutäis on saatnud Eesti laste kooliteed mis tahes kooliastmes. Toitumisharjumused, mida pakub koolitoit, saadavad meid läbi hilisema elu; karamellkissell, hakkliha makaronidega ja kalasupp on vaid mõned näited toitudest, mis nii mõnegi kooli lõunamenüüd meenutades keelt limpsama panevad. Koolitoiduga tekivad mälestused, armastus hea toidu vastu ja kujunevad toitumisharjumused, sellepärast pööratakse koolitoidule ja selle valikule tähelepa
09.06.2020 MAABLOGI: Kodulindude pidamise ABC
Eriolukorra ajal on paljud inimesed võtnud endale kodulinnud, et toidulaual oleks värske muna ning hoovis silmailu. Kodulindude võtmisega kaasneb aga tegelikult ka hulk nõudeid, mida tuleb täita. Et võimaliku loomataudipuhangu ennetamine või tõrjumine oleks võimalikult tõhus ja tulemuslik, on riigil vaja teada, kes, kus, kui palju ja milliseid loomi peab. Selleks on riik kehtestanud kodulindude pidajatele kohustuse end registreerida loomapidajana. Igaüks, kes võtab esimest korda pidamisele kodu
01.06.2020 MAABLOGI: Kuidas viia mahetoit koolidesse? Võrumaa mahetoiduhuvilised jagavad kogemusi
Mahetooraine jõudmine koolide ja lasteaedade köökidesse on Eestis pikalt teemaks olnud. Kuigi paljud huvilised on mahetooraine kasutamisega alustanud, kipuvad algatused aja jooksul soiku jääma. Mida teha, et ideed saaks teoks, ja kuidas tegutsetakse selle nimel Võrumaal, sellest kirjutab Piiriveere Liidri projekti "Mahe ja Muhe" juht Kaja Kesküla. Võrumaa soovib saada Eesti esimeseks mahepiirkonnaks Projekt Mahe ja Muhe sai alguse Võrumaa loometalgutelt "Vunki mano 2018", kus seltskond ma
01.06.2020 MAABLOGI: Enam kui pooled Eesti tarbijad tunnevad end toiduohutuse suhtes kindlalt
Ühiskonna arengu ja üleilmastumisega on kaasnenud ettevõtete spetsialiseerumine, toidutootjate kontsentreerumine ning tarneahelate muutumine piiriülesteks. Kuna tarbija kokkupuude toidu tootmise ja valmistamisega pigem väheneb, siis muutub toidu tarneahela toimimine ja toiduohutuse tagamine järjest olulisemaks. Toidu esmatootmise, valmistamise ja kaubanduse süsteemi toimimise eelduseks on saanud tarbija usaldus ja kindlustunne selle suhtes, kirjutavad Eesti Maaülikooli teadlased Jüri Lillemets
21.05.2020 MAABLOGI: Ühise põllumajanduspoliitika võimalused investeeringute rahastamisel
Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2021-2027 ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamiseks Eestis koostab Maaeluministeerium koostöös sotsiaalpartneritega ÜPP strateegiakava. Üheks otsustuskohaks ÜPP strateegiakava koostamisel on see, kuidas toetada uuel EL eelarveperioodil põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maapiirkonna arengut läbi investeeringute. Soovitusi selleks leiab Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt 2019. aastal läbi viidud uuringust "Põllumajandustootjate, põllumajandusto
08.05.2020 MAABLOGI: Tööjõu(puuduse)st põllumajanduses, ilma emotsioonideta
Tööjõud põllumajanduses on olnud viimastel nädalatel palju kõneainet pakkunud teema. "Miks mitte maale õppima?", "Ministri jaburdus ja päris probleem", "Au kolhoosikorrale", "Nostalgia varjutab reaalsustaju" - need on ainult mõned näited vastukajast, mida sai ettepanek kaasata saagikoristustöödele põllumajandussektoris teiste hulgas näiteks ka tudengeid ja abituriente. Nüüd, mil esimene emotsioonipuhang möödas, on aeg tööjõuga seotud teemadel sisuliselt arutleda, kirjutab Maablogis Maaeluministe
20.04.2020 MAABLOGI: Valdav osa Euroopa Liidus tarbitavast toidust on pestitsiidijääkidest vaba
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud 2018. aasta pestitsiidijääkide aruande kohaselt ei sisalda suurem osa Euroopa Liidus tarbitavast toidust pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid lubatud piirides. Suurenenud on mitut jääki sisaldavate proovide arv. Pestitsiidijääkide toidu kaudu saadavuse riskihinnangu põhjal hinnati risk tarbijale madalaks, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vahter. Loe lähemalt MAABLOGIST
15.04.2020 MAABLOGI: Ülevaade põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2019. aasta tulemustest ning selle mõjust riigi toidujulgeolekule
Vaatame täpsemalt, milline oli 2019. aasta toidu tootjatele ja töötlejatele ning milline on riigi võimekus ennast ise tähtsamate toiduainetega varustada. Maaeluministeeriumis on valminud põhjalik ülevaade põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2019. aasta tulemuste kohta, millest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna peaspetsialist Marje Mäger. Loe lähemalt MAABLOGIST
14.04.2020 MAABLOGI: Integreeritud taimekaitse põhimõte - jälgi taimekahjustajate levikut!
Kuidas teha majanduslikult põhjendatud taimekahjustajate tõrjet vajaduse korral ja õigeaegselt? Selleks tuleb jälgida taimekahjustajate levikut - nii saab varakult määrata taimekahjustaja ründe ja selle eest hoiatada. Sellest, mida taimekahjustajate leviku jälgimisel silmas pidada, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep. Loe lähemalt MAABLOGIST
08.04.2020 MAABLOGI: Integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine aitab ennetada taimekahjustajate levikut
Kuidas hoida taimi tervena, kaitstes neid samal ajal putukate, haiguste ja umbrohtude eest, ning tagada toidutootmise pidevus? Taolist terve ja tugeva taime kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib agroökosüsteemi, tagab integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine. Kuna ühel põllul sama kultuuri kasvatamisel võib esineda erinevaid tingimusi, siis pole olemas ühte ja ainsat töötavat retsepti. Integreeritud taimekaitse aga pakub mitmesuguseid tavasid ja võtteid, mida kombineerides s
03.04.2020 MAABLOGI: Aktiivsetel kogukondadel on võimalus osaleda üleeuroopalises külade toetamise arenguprogrammis
Kuni 5. maini on aktiivsetel maapiirkonna kogukondadel võimalus kandideerida Euroopa Komisjoni algatatud üleeuroopalises arenguprogrammis "Arukad maapiirkonnad 21. sajandil". Aruka küla mõistest ja arenguprogrammi võimalustest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits. Loe lähemalt MAABLOGIST
30.03.2020 MAABLOGI: Kuidas maandada taimekaitsevahendite kasutamisega seotud terviseriske?
Igapäevaelus puutume sageli kokku väga erinevate ainetega. Me ei pruugi seda endale teadvustada, sest enamasti ei mõjuta need meid kuidagi. Seda peamiselt seetõttu, et levinumate ja potentsiaalselt ohtlike ainete müük ja kasutus on Euroopa Liidus rangelt reguleeritud. Üheks selliseks näiteks on taimekaitsevahendid, mis läbivad enne kasutajani jõudmist põhjaliku riskihindamise. Kas ja millistel tingimustel on taimekaitsevahendit võimalik ohutult kasutada, sellest kirjutab Põllumajandusameti taime
10.03.2020 MAABLOGI: Miks kasutada toitlustuse ökomärki?
Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, on mahetoidu müük ja tarbimine aastatega pidevalt kasvanud. Järjest rohkem soovitakse mahetoitu süüa kohvikus ja restoranis. Samuti soovitakse, et lastele pakutaks lasteaias ja koolis just mahetoitu. Et mahetoitu pakkuvad toitlustuskohad ära tunda, on loodud toitlustuse ökomärk, kirjutavad Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige Merit Mikk. Loe lähemalt MAABLOGIST
05.03.2020 MAABLOGI: Korras maaparandussüsteemid tagavad põllumajandusmaalt saagi
Maailma rahvastik suureneb jõudsalt, samas põllumajandusmaa pindala väheneb. Põua all kannatava maa-ala pindala suureneb ning paratamatult nihkub põllumajandustootmine järjest rohkem aladele, kus veepuudus ei kummita. Eesti asubki piirkonnas, kus sajab rohkem, kui aurustub ja taimed jõuavad vett tarbida. Meil on üle poole põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine võimalik ainult siis, kui maaparandussüsteemid toimivad tõrgeteta. Korras maaparandussüsteemid säilitavad põllumajandusmaal mulla v
03.03.2020 MAABLOGI: Naeratuses peitub lisandväärtus - kokkuvõte maaettevõtluse uuringust
Eelmisel kuul tutvustas Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) 2019. aastal tehtud uuringu "Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika" tulemusi. Uuringu aruandes kirjeldatud maaettevõtluse seisust kirjutavad Maablogis Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo juhataja Kai Kalmann ja peaspetsialist Allar Korjas. Loe lähemalt Maablogist
27.02.2020 MAABLOGI: Lindude gripp ohustab tervet Euroopat
Alanud aasta on toonud Euroopast teateid lindude gripi juhtumite kohta. Lindude gripp on väga nakkav lindude viirushaigus. Tegu on haigusega, mis kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, sest põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Kärt Jaarma. Loe lähemalt Maablogist
18.02.2020 MAABLOGI: Põllumajanduse panus kliimaneutraalsuse suunas liikumisel
Kliimamuutused ja kliimaneutraalsuse saavutamine on muutunud aktuaalseks ning puudutavad vahetult ka põllumajanduse valdkonda. 2019. aasta lõpus võttis valitsus vastu otsuse toetada Euroopa Liidu eesmärki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Lisaks avalikustati Euroopa roheline kokkulepe, mille eesmärk on tõhustada ressursikasutust, peatada kliimamuutused, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja vähendada saastet. See hõlmab kõiki majandussektoreid, eeskätt transporti, energeetikat, põllumajandus
07.02.2020 MAAELUMINISTEERIUM: Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport uutele turgudele
2019. aasta 11 esimest kuud iseloomustab viimase viie aasta rekordiline põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordikäive. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli hinnanguliselt 950,7 mln eurot, mis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvas 19%. Hoogsa kasvu peamine põhjus on teravilja eksport, mis kasvas jõudsalt tänu selle aasta rekordilisele teraviljasaagile. Kasvu võimendab teatud määral eelneva aasta teravilja ekspordimahu madal võrdlusbaas.
06.01.2020 MAABLOGI: Kasutatud sortidest teavitamine ehk Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta
Riik kogub sordiandmeid eesmärgiga saada teada, milliseid sorte kasutavad põllumajandustootjad. See on oluline samm selleks, et tulevikus saaks Eestis kasvatada uuemaid ja veelgi paremaid sorte, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Kristiina Digryte. Loe lähemalt Maablogist
20.12.2019 MAABLOGI: Taimekaitses on jätkuvalt esikohal tervise- ja keskkonnaohutus
Põllumajandusameti üks eesmärke on tagada, et taimekaitsevahenditega ei kaasneks lubamatut ohtu inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale. Seetõttu teeb amet järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning taimekaitsevahenditega seonduva tegevuse üle. 2019. aastal tehti taimekaitse valdkonnas 1144 kontrolltoimingut. Põllumajandusameti nõunik Katrin Kikkas võtab kokku möödunud hooaja mured ja rõõmud. Loe lähemalt Maablogist
16.12.2019 Maablogi: Toidu märgistust loeb kaks inimest kolmest - hea tulemus, aga teadlikkuse tõusuks veel ruumi jagub
Kas Sina loed toidu märgistust? Kui jah, siis käitud samamoodi nagu kaks kolmandikku eestimaalastest. Kui ei, siis küllap on selleks omad põhjused. Tänavu korraldatud tarbijaküsitluse kohaselt loevad toidu märgistust 64% elanikest, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson. Loe lähemalt Maablogist
08.11.2019 MAABLOGI: Hiina turg äratab Eesti toidusektoris huvi
2.-8. novembril toimus toidu- ja joogisektori ettevõtetele kontaktreis Hiinasse, mille korraldas Maaeluministeerium koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga. Kontaktüritustel osalemine pakkus ettevõtetele võimalusi laiendada äripartnerite võrgustikku, õppida tundma sealset ettevõtluskeskkonda ja saada vajalikke teadmisi Hiina turule sisenemise viisidest. Hiina turust ja Eesti toidu- ja joogisektori ekspordist Hiina kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja
31.10.2019 MAABLOGI: Iga rahvuse ajalugu on kirjutatud lähtuvalt rahvuse suhtumisest mullasse
Iga rahvuse ajalugu on kirjutatud lähtuvalt rahvuse suhtumisest mullasse. Nii lausus Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt, kui ta 1935. aastal Ameerika mullakaitse seadusele alla kirjutas. Maailma rahvastiku kasvades pööratakse põllumajandusmaale kui piiratud ressursile järjest enam tähelepanu. Selleks, et 2050. aastal maailma rahvastik ära toita, peab erinevate uuringute kohaselt tootma tänasega võrreldes 50-70% rohkem toitu. Kui siiani on täiendav põllumajandusmaa kasutuselevõ
16.10.2019 MAABLOGI: Täna on maailma toidupäev
Maailma toidupäev on ÜRO algatus, mille eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu säästva arengu teisele eesmärgile - näljahäda kaotamisele. See ei tähenda ainult otsese näljahädaga tegelemist, vaid ka inimeste täisväärtuslikku toitumist ning planeedi turgutamist. Sel aastal kutsub maailma toidupäev üles tegutsema kõigis valdkondades, et muuta tervislik ja jätkusuutlik toitumine kõigile taskukohaseks ja kättesaadavaks. Üleskutse julgustab ka meid kõiki mõtlema sellele, mida sööme. Loe lähemalt Maabl
02.10.2019 MAABLOGI: Kuidas valmib ÜPP strateegiakava?
Selleks et Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) saaks Eestis rakendada ka pärast 2021. aastat, tuleb Eestil koostada riiklik strateegiline programmdokument ehk ÜPP strateegiakava. Selle koostamisega on Maaeluministeeriumi eestvedamisel juba ka algust tehtud. Mida see strateegiakava endast täpsemalt kujutab ja kuidas selle koostamise protsess kulgeb, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsibüroo juhataja Joosep Lukk. Loe lähemalt Maablogist
26.09.2019 MAABLOGI: Leader loob võimalusi maapiirkonna elavdamiseks
28. septembril toimub esimene Maal Elamise päev, mille fookuses on elukeskkond maal koos seal toimivate teenuste, töökohtade, seltsitegevuse, vaba aja veetmise võimaluste ning pakutavate elukohtadega. Üks Euroopa Komisjoni algatusi, mis on oluliselt muutnud maapiirkondades elavate inimeste igapäevaelu ja innustanud maapiirkondi leidma uusi viise, kuidas olla konkurentsivõimelisem, on Leader-meede. Leader-meetme võimalustest ja senistest töövõitudest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maamaj
23.09.2019 MAABLOGI: Muld kui elurikkuse alustala
Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimub ELi põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus muuhulgas arutatakse, kuidas põllumajandussektor saab ELi ühise põllumajanduspoliitika kaudu panustada kliimaeesmärkide täitmisse. Muldadest ja sellest, et mulda on hakatud varasemaga võrreldes enam tähtsustama kui üht peamist meie olemasolu jaoks vajalikku osa keskkonnast, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Ei
12.09.2019 MAABLOGI: Põllumajandusest pärit ammoniaagiheide ning selle vähendamise võimalused
Põllumajandusliku tootmisega kaasneb paratamatult saasteainete heide keskkonda, kuid tõhusate ja kestlike tootmismeetodite abil on võimalik seda oluliselt vähendada. Euroopa Liidus on kokku lepitud siduvad eesmärgid, et piirata kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heidet. Halb õhukvaliteet kahjustab lisaks inimeste tervisele olulisel määral ka ökosüsteeme. Õhukvaliteedi parandamiseks on Euroopa Liidus vastu võetud Euroopa puhta õhu pakett, mille eesmärk on aastaks 2030 vähendada õhusaas
04.09.2019 MAABLOGI: Leader annab otsustusõiguse kogukonnale
Leader-meede on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meede ning ühtlasi üks Euroopa Liidu edukamaid algatusi, mida on liidus rakendatud juba üle 25 aasta. Programmi nimi tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuskeelset lauset „Liaison entre actions de développement de l’economie rurale“. Tõlkes tähendab see „Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel“, kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits. Leader, teisisõnu ka kogukonna poolt ju
28.08.2019 MAABLOGI: Rikkumised võivad lõpetada mahepõllumajandusliku ettevõtmise
Aastate lõikes on suurenenud mahetoodangu maht ning tootjate arv. Mahtude suurenemine on toonud kaasa ka rohkem juhtumeid, kus nõudeid rikutakse. Tegemist ei ole enamjaolt siiski pahatahtliku tegevusega, taimekaitsevahendite jäägid on mahevilja sattunud pigem ristsaastumise teel. Samas tuleb ette ka tahtlikke rikkumisi, mis tähendavad tootjale mahepõllumajandusliku ettevõtmise lõpetamist või rahatrahvi. Tänavu tunnistas Põllumajandusamet kehtetuks kahe mahepõllumajandusliku ettevõtte tunnustami
27.08.2019 MAABLOGI: Poollooduslikud kooslused on põllumajandusmaastiku pärlid
Poollooduslikud kooslused on rohumaad, kus kasvab looduslik taimestik. Rohumaid aga tuleb niita või karjatada, vastasel juhul (nagu juhtub ka teiste looduslike kooslustega segametsa laiuskraadil) need mõne aja jooksul metsastuvad. Poollooduslikke rohumaid nimetatakse väärikalt ka pärandkooslusteks, sest tegemist on pärandiga meie esivanematelt – taimestik on rohumaadel liigirikas vaid seepärast, et neid pole aastakümneid või aastasadu küntud ega väetatud ja neile pole külvatud heinaseemneid. Vai
21.08.2019 MAABLOGI: Ülevaade otsetoetuste kontrollidest 2018. aastal
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel käidi 2018. aastal vähemalt 5% pindalatoetuste taotlejaist kohapeal kontrollimas. Kokku tegi see 1056 kontrollitud taotlejat, kel oli toetusalast pindala kokku 129 500 hektarit. 2018. aasta erinevatest kontrollidest saadud tulemused kinnitavad, et põllumajandustootjate teadlikkus otsetoetuste nõuete täitmisest on aastatega paranenud, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Krani
22.07.2019 MAABLOGI: 2019. aasta kevadel sai esimest korda taotleda mesilaspere toetust
Mesindus on väga oluline põllumajandusharu, kuna mesilased tolmeldavad aia- ja põllukultuure ning toodavad mett, lisaks annab mesindusega tegelemine maapiirkondades inimestele tööd. Mesilased aitavad kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning aia- ja põllukultuuride saagikusele. Statistikaameti andmetel on Eestis alates 2014. aastast toodetud järjepidevalt üle 1000 tonni mett aastas; toodang oli suurim 2018. aastal, mil toodeti 1253 tonni mett, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi põ
19.07.2019 MAABLOGI: Pestitsiidijääkide ohutuse hindamine
Inimese tervise kaitsmiseks sätestatakse puu- ja köögiviljades sisalduda võivatele pestitsiidide toimeainete jääkidele piirnormid (MRL). Nende aluseks on põldkatsed, kus pärast taimekaitsevahendi korrektset ja kontrollitud kasutamist mõõdetakse toimeainejääkide kogust saaduses. Loe lähemalt maablogist.
16.07.2019 MAABLOGI: Maaelu tulevik on noorte kätes
Eestis on põllu- ja maamajandusvaldkonna erialasid võimalik õppida mitmetes heades koolides. Millistel erialadel ja miks peaks sinna õppima minema, kirjutab maablogis maaeluminister Mart Järvik. Loe lähemalt Maablogist
11.07.2019 MAABLOGI: Edukas põllumajandustootja on kulutõhus, uuenduslik ja suure tootlikkusega
8. juulil esitleti Roomas 2019. aastal OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni) koostöös valminud põllumajandus- ja kalandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportit („OECD-FAO Agricultural Outlook 2019–2028“). Raportist selgub, et Euroopa Liidu tootjate võimalused peituvad endiselt kulutõhususes, uuenduslikkuses ja tootlikkuse tõusus ja arvestada tuleb muutuvate tarbijaharjumuste ning saaduste hinna madala tasemega, kirjutab Maablog
04.07.2019 MAABLOGI: "Minu arm" ja Eesti toit
Eeloleval nädalavahetusel, 6.–7. juulil toimub juubelilaulupidu "Minu arm". Nagu traditsiooniks saanud, on ka sel aastal laulupeol Eesti toidu ala, kus saab nautida eestimaiseid maitseid ning küsida teavet avatud talude päeva kohta. Mida head ja paremat Eesti toidu alal pakutakse, loe Maablogist
26.06.2019 MAABLOGI: Eesti maaelu arengukava keskkonnatoetused ja põllumajandustegevused käivad käsikäes
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames on meie põllumeestel võimalik taotleda kahtteist pindala- ja loomapõhist toetust. Nendega soodustatakse mitmesuguseid tegevusi, näiteks mesilastele korjealade rajamist, aga ka maa hoidmist talvise taimkatte või rohumaa all, turvas- ja erodeeritud muldade kaitsmist, loomade karjatamist, ohustatud tõugude ja kohalike sortide säilitamist, poollooduslike koosluste hooldamist ning palju muud. Sellest, kuidas keskkonnasõbralikult majandatud alad on mõjutanud
06.06.2019 MAABLOGI: Euroopa kalanduse oma X-tee aitab illegaalse püügi vastu
Euroopa Liidus kasutatakse kalapüügiandmete vahetamiseks andmevahetuskihti FLUX, kus ligi 85 000 kalalaeva vahetavad turvatud kanalit pidi püügiandmeid. FLUX süsteemist ja selle kasulikkusest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse büroo nõunik Keno Kaasiksoo. Loe lähemalt Maablogist
28.05.2019 MAABLOGI: Hekseldamisest läbi maakasutuse prisma
Põllumajandusmaa läheb iga aastaga järjest enam aktiivsesse kasutusse. Tänases Maablogis selgitab maaeluminister Mart Järvik otsust lubada ühtse pindalatoetuse saamiseks rohumaid jätkuvalt hekseldades hooldada. Loe lähemalt Maablogist
21.05.2019 MAABLOGI: Toidutööstused kutsuvad külla
Eesti toidupoodides valitseb igapäevaselt külluslik valik. Oleme harjunud leidma oma lemmiktooteid tuntud poekettide riiulitelt ning neid pikemalt mõtlemata toidukorvi tõstma. Küsimus, kuidas nad oma maitse ja vormi saavad, jääb tavaliselt tahaplaanile. Vähemalt kord aastas saab sellele aga hõlpsalt vastuse, sest avatud toidutööstuste nädal pakub harukordset võimalust minna ja piiluda toidutööstuste telgitagustesse ning näha kõike oma silmaga. Sel aastal avab 28 ettevõtet üle Eesti kõigile
15.05.2019 MAABLOGI: Taga oma lemmiklooma heaolu märgistamise ja vaktsineerimisega
Kevadeti muutuvad lemmikloomad aktiivsemaks ja võivad seetõttu suurema tõenäosusega ära eksida või metsloomadega kokku sattuda. Sellest, kuidas kiipimise, registreerimise ja marutaudivastase vaktsineerimisega tagada lemmikloomade heaolu, kirjutavad Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Kadri Kaugerand ning Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudi vastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. Loe lähemalt Maablogist
08.05.2019 MAABLOGI: Maa ja meri meid toidab
Eestlastel on kasutusel tabav rahvaütlus „Maa ja meri meid toidab“. Ilmataadi kapriisidele vaatamata on meie toidulaud kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga. See on suur väärtus, mida ei tohiks liiga iseenesestmõistetavalt võtta. Milline oli 2018. aasta meie toidulaua eest hoolitsejate jaoks? Äsja valminud 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaadet tutvustab Maablogis Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger. L
20.03.2019 MAABLOGI: Ole kange äädikaga ettevaatlik! Nõuandeid äädikaga ümberkäimiseks ja mida teha mürgistuse korral
Terviseameti mürgistusteabekeskuseni jõuab igal aastal kümneid äädikamürgistusi puudutavaid kõnesid, aga see on vaid osa kõikidest juhtumitest. Sellest, kuidas nii ettevõtjad kui ka tarbijad saaksid ennetada äädika kasutamisest tulenevaid õnnetusi ja mida teha mürgistuse korral, kirjutab mürgistusennetuse nädala puhul Maablogis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo nõunik Siret Surva. Loe lähemalt Maablogist
15.03.2019 MAABLOGI: Ebaseaduslike taimekaitsevahendite kasutamine on ohtlik
Taimekaitse üks ülesanne on hoida ära või vähendada taimekahjustajate põhjustatud kahjustusi. Taimekahjustajatega võitlemiseks saab kasutada nii looduslikke kui ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Sünteetilistesse taimekaitsevahendeisse tohib tootja lisada ainult aineid, mille puhul on tõestatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning et nende kasutamine ei avalda teadaolevalt kahjulikku mõju ei inimeste ega loomade tervisele ega ka vastuvõetamatut mõju keskkonnale, kirjutab Maablogis
11.03.2019 MAAELUMINISTEERIUM: Maablogi: Toiduainesektori eksporti suunab lähiaastatel ekspordi tegevuskava
Viimastel kuudel on meie ettevõtjad saanud mitu head uudist uute turgude avanemisest. Näiteks aitas Veterinaar- ja Toiduamet 2018. aastal avada uue turu kalatoodetele Montenegrosse, piimatoodetele Mehhikosse, piimakäitlemisettevõtetele Tšiili ja imikupiima asendajale Hiina Rahvavabariiki; tänavu avanes piimatoodetele ka Tuneesia turg. Paralleelselt on kasvanud toiduainesektori ekspordimahud ja meie toidukaup jõuab järjest enamate riikide tarbijate toidulauale. See on meie ametkondade ja ettevõtj
13.11.2018 MAABLOGI: Loomade raviks kasutatavate antibiootikumide müük Euroopas väheneb
12.-18. novembrini toimub ülemaailmne antibiootikuminädal. Sellega seoses on hea meelde tuletada, et järjest olulisem on pöörata suuremat tähelepanu antibiootikumide valikule ja põhjendatud kasutamisele nii inimeste kui ka loomade raviks ning antibiootikumide vastutustundlik kasutamine on kõige olulisem tegur mikroobide antibiootikumresistentsuse (AMR) tekke ohjamisel. Kuigi aastatel 2011–2016 vähenes veterinaarmeditsiinis kasutatavate antibiootikumide kogumüük Euroopa riikides kokku enam
16.10.2018 MAABLOGI: Mesilaste heaolu sõltub koostööst
Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kuus mesilaste hukkumisega seotud teadet. Kõikide juhtumite puhul reageerisid kohe nii Põllumajandusamet kui ka Veterinaar- ja Toiduamet ning esimesel võimalusel korraldati kontrollid asjaolude tuvastamiseks. Kuigi kõigi juhtumite puhul ei olnud võimalik tuvastada ühte konkreetset süüdlast, siis menetlused viidi läbi põhjalikult ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Hea on tõdeda, et varasema vastandumise asemel on kõik osapooled - nii mesinikud, põllumehed
31.08.2018 MAABLOGI: Valmista ise Pärnumaa maitseid
Pärnumaa maitsete aasta on täies hoos ning septembrikuus on ees ootamas palju põnevaid üritusi eesotsas Pärnumaa lõikuspeoga 8. septembril Maria talus, kus kuulutatakse välja Pärnumaa toidumeene. Et Pärnumaa maitsetest oleks võimalik osa saada ka oma koduköögis, jagame äärmiselt populaarseks saanud retsepte, mille esmaesitlus toimus maikuus Pärnumaa maitsete aasta avamisel. Vaata retsepte Maablogist: maablogi.wordpress.com/2018/08/31/parnumaa-maitsetega-tostadad/ Rohkem infot Pärnumaa ma
28.06.2018 MAABLOGI: Toitlustamise ökomärk - lihtne võimalus tarbijat teavitada
Mahetoit on tarbijate seas üha populaarsem ning toidukaupluste ja turgude kõrval on arvestatavaks mahetoodete pakkujaks kujunemas ka toitlustusettevõtted. Tarbijat huvitab üha enam, kust tema toit pärineb, ja seepärast on mahetoidust saanud oluline müügiargument. Alates 2017. aasta märtsist saavad kõik toitlustajad toidu valmistamisel kasutatud mahetoorainele viidata selleks mõeldud ökomärgiga. See on lihtne võimalus tarbijaid teavitada. Samuti on märgi abil hõlpsam leida mahetoorainet kasutava
14.04.2018 MAABLOGI: Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2017
Möödunud aasta oli põllumajandus- ja toiduainesektoris elav väliskaubanduse aasta. Nii import kui ka Eesti päritolu kaupade eksport saavutasid üheaegselt taasiseseisvunud Eesti kõrgeima taseme. Kahesuunaline kaubavahetus toimus küll kõigi maailma regioonidega, ent lõviosa tehingutest jäi siiski Euroopa, ennekõike EL-i siseturu piiresse, kirjutab Maablogis maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist Marie Allikmaa. Loe lähemalt Maablogist
27.03.2018 MAABLOGI: Mis ootab ühise põllumajanduspoliitika tulevikku?
Nädal aega tagasi kohtusid Brüsselis Euroopa põllumajandusministrid, et kokku leppida Euroopa Liidu Nõukogu järeldustes ÜPP tuleviku kohta. Kokkuleppele järelduste osas ei jõutud, kuna Balti riigid, Poola ja Slovakkia hääletasid järelduste vastu. Maaeluminister Tarmo Tamm ütles, et Eesti seisab oma põllumeeste huvide eest ning on oluline, et meie põllumehele oleks tagatud võrdsed toetustingimused. Mida see tähendab ja milline on selle mõju edasistele ÜPP läbirääkimistele, kirjutab Maablogis põll
27.02.2018 MAABLOGI: Et Eesti toit oleks nõutud ja maal hea elada ehk Milleks meile PõKa?
Ohutu ja puhas toit, konkurentsivõime ja keskkonnahoid, lisandväärtus ja eksport - kõiki neid märksõnu kuulevad põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed igapäevaselt, ehkki mõista võib neid erinevalt. Jõud peitub aga ühtsuses, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti. Parema üksteisemõistmise saavutamiseks ongi Maaeluministeerium koos partnerite ning sektoriga alustanud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (PõKa) koostamist. Loe läh
08.02.2018 MAABLOGI: Kuidas kujuneb ühise põllumajanduspoliitika tulevik?
Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on üks Euroopa Liidu kesksemaid poliitikaid, mis mõjutab otseselt ka Eesti põllumeeste käekäiku. Järgmise kuue kuu jooksul arutavad EL-i põllumajandusministrid ühise põllumajanduspoliitika erinevate aspektide üle. Kord kuus võetakse luubi alla mõni konkreetsem teema: jaanuaris olid selleks ÜPP lisandväärtus, eesmärgid ja subsidiaarsus, veebruaris jätkuvad arutelud otsetoetuste ja keskkonnaaspektide teemal. Maablogis hoiab põllumajanduspoliitika hu
05.12.2017 MAABLOGI: 5. detsember on ülemaailmne mullapäev
5. detsembril on ülemaailmne mullapäev, mil juhitakse tähelepanu muldade kaitsele. Seetõttu oleme muldadele pühendanud ka oma Maablogi postituse. 2050. aastaks on maailmas 9 miljardit inimest, kelle toitmiseks tuleb toota kuni 70% rohkem toitu. Samas on ressurss selle tootmiseks piiratud. Kui ajalooliselt võeti inimeste täiendavaks toitmiseks kasutusele uus põllumaa, siis nüüdseks on põllumajandusmaa laiendamine üha raskem, sest potentsiaalsed piirkonnad asuvad Sahara-aluses Aafrikas ning Lõ
09.11.2017 MAABLOGI: Liblikõieliste kasvatamine on kasulik
Liblikõieliste kasvatamine mõjub keskkonnale hästi, need on kasulikud mulla viljakusele, toidutaimeteks tolmeldajatele, mullaparandajana kasulikud põllumeestele. Seetõttu on ka kolme toetuse saamine seotud liblikõieliste kasvatamisega, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik Maablogis. Loe lähemalt Maablogist
09.10.2017 MAABLOGI: Eesti toiduainetööstustele oli esimene poolaasta edukas
Septembrist oktoobri alguseni on Eesti toidu kuu, mille jooksul pööratakse mitmesuguste üritustega tähelepanu kodumaisele toidule. Sellest, kuidas läheb Eesti toiduainetööstuse ettevõtetel, annab Maablogis ülevaate Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna nõunik Eveli Naaris. Loe lähemalt Maablogist
26.09.2017 MAABLOGI: Euroopas hävineb iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda
Maailma rahvastiku kasv, suurenev nõudlus toidu järele ja konkurents maa kasutamise pärast paneb mullad aina suurema surve alla. Armastame rääkida loodus-, looma- või puude kaitsest, kuid tavaliselt ei mõtle me sarnaselt mullast. Samas on muld meie planeedi üks olulisemaid loodusvarasid, mille ökoloogilist tähtsust on seni alahinnatud, kirjutab Maablogis maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Madli Karjatse. Link blogipostitusele: maablogi.wordpress.com/2017/09/26/eur
22.09.2017 MAABLOGI: "Toidurassism" ja teadlik tarbimine
Toiduga seotud küsimused puudutavad meid kõiki. Seetõttu on tervitatav, et ajakirjandus ja laiem avalikkus on toiduteema tähelepanu keskmesse tõstnud. Topeltstandarditest ning Euroopas aktuaalsetest toiduteemadest kirjutab Maablogis maaeluminister Tarmo Tamm. Loe lähemalt Maablogist
11.09.2017 Maablogi: Mahemajanduse tervikprogramm põimib Eesti eelised ühtseks tervikuks
Vastutustundlikku tootmist ja tooteid, sh ka mahetootmist ja -toitu hinnatakse Eestis ja Euroopa Liidus aina enam, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. Lisaks kirjutab ta Maaeluministeeriumi kavandatud mahemajanduse tervikprogrammist, mis hõlmab erinevaid valdkondi, millel on potentsiaali ökoloogiliselt säästlike toodete ja teenuste ekspordiks. Loe lähemalt Maablogist
29.08.2017 MAABLOGI: Satelliitandmed aitavad tuvastada põldudel toimuvaid tegevusi
Juba mitu aastat on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) piilutud kosmosetehnoloogiate suunas, et neid ära kasutades lihtsustada toetuste administreerimist ja võimaldada paremat klienditeenindust. Mida väljatöötatud infosüsteem SATIKAS tähendab ja mis andmeid sellega jälgida saab? Loe lähemalt Maablogist
19.01.2017 MAABLOGI: Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv väheneb
Hobiaednikele koduaias kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite arv vabamüügis väheneb aasta-aastalt. Karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses vaadatakse taimekaitsevahendite kasutuslubasid pidevalt üle ning piiratakse nende müüki ja kasutust. Seoses sellega eemaldati hiljuti hobiaednike valikust kolm taimekaitsevahendit. Milliseid alternatiivseid taimekaitselahendusi tuleks koduaias kasutada, selgitab Maablogis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna registreerimis
15.10.2014 MAABLOGI: Millised on viimase 10 aasta arengud kalanduses?
OECD on koostanud ülevaate, mis kajastab maailma ja OECD liikmesriikide kalandussektorite arenguid. Nii suurim merekala püüdja kui ka vesiviljelustoodangu kasvataja on raporti andmetel Hiina. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kasvatanud vesiviljeluse toodangumahtusid tervelt 1539%, toob ülevaatest välja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Maarja Purik. Merekalapüügi haripunkt 18 aasta eest 1996. aastal saavutas maailma merekalapüük oma haripunkti, väljapüügid

UUDISED

MAABLOGI: Eesti traalpüük on majanduslikult elujõuline

Samal teemal veel:

Uudised