EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

BIONEER.EE: Mahemahlad valmivad looduse rüpes (MAK meede 1.2 ja Tartumaa Arendusselts)

Allikas: Bioneer.ee, autor Mirjam Burget
15. oktoober 2013. a

 Kaasiku mahetallu jõudmiseks tuleb Tartu-Jõhvi maanteelt kõrvale pöörates tükk maad mööda kruusateed sõita. Just selline paik sobib hästi mahetalu pidamiseks. Privaatses looduskeskkonnas valmivad Kaasiku Mahetalu õunamahlad ja kuivatatud õunaviilud.

Mahetalu peremehel Ago Kaasikul on maalähedane elustiil kogu aeg hinges olnud. „Olen maal sündinud ja kasvanud ja siis tundus kuidagi loogiline siin maal elades ka midagi tõsisemat teha,“ räägib peremees. Nii rajatigi 2010. aastal Soekülla 1,5-hektariline õunaaed, kus sobivate viljelemisvõtete leidmine käib peamiselt proovimise ja katsetamise teel.

Pere toitub mahedalt

Talus vajalike töödega tegeleb peamiselt pereisa Ago. Mahla tootmisel löövad kaasa elukaaslane Kairi ja väike pisipõnn Kaspar. Kiirel õunakorjamise ajal käivad abis sõbrad ja tuttavad.

Mahetootmine on mõjutanud ka pere toiduvalikut. Koduaias kasvavad maasikad, mustad sõstrad ja porgand samamoodi mahedalt. „Umbrohu jaoks on muruniiduk, trimmer ja käärid, ei ole vaja pudelit mürgiga, et kahest rohuliblest lahti saada,“ leiab Kaasik ning lisab, et loodust ei ole vaja palju torkida: loodus saab ka ise väga hästi hakkama.

Ka Eesti Maaülikooli professor Anne Luik leiab, et pered peaksid tarbima mahetoitu. Mahetootmises ei reostata keskkonda sünteetiliste taimekaitsevahenditega, mis jäävad mulda, liiguvad sealt nii vette kui meie ja teiste loomade toitu.

„Mahetingimustes kasvades peab taim nö rohkem pingutama, mille tõttu temas on rohkem mitmesuguseid just sellele taimeliigile omaseid lõhna- ja maitseaineid, mis aga meile toimivad tervist tugevdavate antioksüdantidena,“ sõnab Luik.

Väike mahlatööstus

Kaasiku talu õunaaias kasvab 1200 puud. Aeda on valitud haigus- ja külmakindlad sordid nagu „Liivi Kuldrenett“, „Tiina“, „Tellissaare“, „Talvenauding“, „Antei“ ja spetsiaalsed mahesordid „Krista“, „Katre“ ja „Liivika“.

Müügiks pakub mahetalu õunamahla, õunu ja õunakrõpse. Suurem osa toodangust läheb Tallinnasse. Tartus tehakse koostööd Lõunakeskuse Taluturu, Tartu Kaubamaja ja Lõuna-Eesti Ökokeskusega. Talus kohapeal mahetooteid ei müüda, aga suuremaid koguseid ostavad ka eraisikud. Eesmärk on toodangut turustada poodide või tulundusühistute kaudu.

„Mahla me ei jõua küll nii palju teha kui tahetakse, lisaks on ka toorainest puudus kevadel ja suvel,“ räägib peremees. Seetõttu on raske sõlmida näiteks kokkuleppeid lasteaedade ja koolidega, kuna probleemiks on aastaringne tarnekindlus. Lisaks tuleb edaspidi teha investeeringuid, et õunu pikemalt säilitada.

Õunte säilitamiseks valmis eelmisel aastal PRIA toel 180 m² õunte töötlemise hoone, kus asuvad ka külmhoone ja ladu. Õunte säilitamiseks peavad olema täidetud mitmed tingimused: ruumi tuleb vajaliku temperatuurini jahutada, jälgida tuleb niiskustaset ning hoone peab olema hea ventilatsiooniga.

Mahetootmine toodangupõhiseks

Mahepõllumajanduslikku maad on palju ja toetusi makstakse, aga reaalset toodangut, mis kaubandusvõrgustikku jõuab, on vähe. Toodangu mahtu aitaks tõsta inimeste teadlikkuse suurendamine ja tootmistehnikasse investeerimine. Nii muutuks madalamaks ka toote hind. Peremehe sõnul sõltub toodang ka konkreetsest aastast.

Kui istandust kimbutavad kahjurid, tuleb kasutada spetsiaalseid meetmeid nende tõrjumiseks. Näiteks taimsete preparaatide puhul, mida on kasutatud lõunamaades, ei saa olla kindel, kas need meie oludesse sobivad. „Nuputamist on palju,“ tõdeb Kaasik.

Kuna enamik mahetootjatest on väikesed ettevõtted, vahetatakse omavahel ka oskusteavet. Mahetalu peremees lisab, et kulude tasa saamiseks tuleb ise palju nuputada ja katsetada. „See võtab väga palju aega, aga annab ka väga palju tagasi. Kui midagi õnnestub ja hästi välja tuleb, siis on sellest nii suur rõõm, et sellest täiesti piisab“.

Toota tuleb ökoloogiliselt puhtalt

Ago Kaasik on taimemürkide teemaga hästi tuttav. Ta teab, et näiteks Roundup'i toimeaine glüfosaadi puhul väideti aastaid, et see ei jõua aineringesse, kuid seda on aineringest siiski leitud.

Kui testimisel viljadest mürke ei leita, ei tähenda see taimemürkide puudumist, sest toimeainet on mõnikord testimise hetkel raske tuvastada ning paljude toimeainete tuvastamiseks puudub hetkel ka sobilik metoodika.

Kui toota, tuleks seda teha ökoloogiliselt puhtalt. „Minu meelest on suur vahe, kas mesilane käib maheõite või mürgitatud õite otsas, sest kõik need saasteaeined tulevad ju mesilastarru lõpuks kaasa. Mett muidugi analüüsitakse väga palju, aga kõiki jääkaineid ei suudeta sealt kindlasti tuvastada,“ leiab peremees.

Kaasik arvab, et praegu on küsimus mahetoodete kättesaadavuses, kuna tootjatel on tootlikkus madal ja tuleb tootlikkuse tõstmiseks kõvasti tööd teha. Samas usub ta, et mahetoodetel on kindlasti tulevikku – maheturg Eestis kasvab iga aastaga ja kordades kiiremini kui tavatoidu turg.

Artikkel portaalis Bioneer - www.bioneer.ee/eluviis/mahepollumajandus/aid-15977/Mahemahlad-valmivad-looduse-r%C3%BCpes


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 toetusprojektid Tartumaal. Toetuse saaja KAASIKU MAHETALU OÜ. toetatavad tegevused:

  • meede 1.2 - Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse projekt 2009.a. Toetatav tegevus: Taimekasvatus.  Toetuse suurus: 40 000 eurot.

Allikas PRIA veebileht: Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus 2009 PRIA veebileht  Info toetuse saajate kohta - www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/noore_ettevotja_toetus_2009/

  • Leader-meetme toetusprojekt Tartumaa Arendusseltsi piirkonnas 2011. aastal. Toetatav tegevus: Kaasiku Mahetalu töötlushoone ehitamine ning seadmete ostmine. Toetuse suurus: 12 049 eurot. ,

Allikas PRIA veebileht: Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK meede 4) 2009-2014  - www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2009/

Aprill 2024
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
EIT: Avatud on kandideerimine ettevõtlusprogrammidesse
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 19. aprill 2024 (4/2024)
EPKK ootab kodumaiseid toidutootjaid Pääsukesemärki taotlema
TALULIIT: Suur talutoidu laat "MAA TULEB LINNA" tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid
MES-i kriisilaenu meetme sihtgrupp laienes ja taotluste vastuvõtu periood pikenes
KESKKONNAAGENTUUR: Eestile on väljakutseks suur jäätmeteke ja selles sisalduva ressursi ebapiisav väärindamine
MAAELUVÕRGUSTIK: Arukate külade kogumik toob fookusesse kogukonnapõhised ja nutikad ettevõtmised Eesti maapiirkondadest
LEADER infokiri 2024 (nr 4/133)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 8 (548)
MAAELUVÕRGUSTIK: Loodusturism kui elustiiliettevõtlus maapiirkonnas
UUS! Maaelu jutud #15: Sirje Kuusik – Säästvast maaturismist
ARIA2024: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2024" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Jäätmekäitluse ja ringmajanduse teemaline õppereis Harjumaal
MAAELUVÕRGUSTIK: Põllumajandusjäätmete ja ringmajanduse teemaline seminar-õppereis Pärnumaal
METK: Esitluspäev FIE Airi Külvet juures “Tingimuslikkus ja ökokavad – 2023. aasta kogemus ja muudatused 2024. aastal”

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo