Mina osalesin viiel Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames korraldatud seminaril, mille teemad puudutasid demograafilise maastiku muutumist, klastreid, regioonide ja linnade nutikat spetsialiseerumist ning põllumajanduse produktiivsust ja säästlikkust. Ettekannetega esinesid Euroopa Komisjoni struktuuriüksuste ametnikud ning kohalike omavalitsuste ametnikud, teadlased ja ettevõtjad Euroopa erinevatest regioonidest.
Demograafilised muutused
Demograafilise maastiku muutuse seminar oli fokusseeritud kahele teemale: demograafilise muutuste mõju seotus sotsiaalsete muutustega ja regioonide innovaatilised lahendused. Üleilmne tendents näitab, et elanike keskmine eluiga kasvab, mis tähendab, et oluline on võimalikult kaua hoida inimesi tööturul. Poola ääremaadel väheneb elanikkond eelkõige rände tõttu, mis on kogu riigis tervikuna kaasa toonud majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Lahkuvad eelkõige noored, mis omakorda tähendab, et loomulik iive on negatiivne ning elanikkond vananeb. Lahendusena nähakse sotsiaalsete töökohtade teket ja elukeskkonna kvaliteedi parandamist.
Madal sündivus on ka Sardiinias, kuid seejuures tahetakse piirkonda arendada peresõbralikuks. Noortele lastevanematele pakutakse võimalusi parandada oma tööalaseid või ametialaseid teadmisi ja oskusi ning piirkonnas ergutatakse ettevõtteid pakkuma teenuseid, mis on suunatud eelkooliealistele lastele.
Et piirkonda atraktiivsena hoida või atraktiivseks teha, on vaja koostada piirkonna arengukava ning eritingimustel maksusüsteem. Võimalusena toodi ka kultuuriturismi (kunst, maastik, kultuur, loodus, traditsioonid) arendamist, piirkonna nutikat spetsialiseerumist, innovatsiooni (kaupade ja teenuste arendamine vananeva ühiskonna tarvis vms). Samas suurte linnade lähialadel on probleemiks hoopis suur noorema elanikkonna sisseränne, mis survestab kohaliku omavalitsuse võimekust (lasteaiakohtade vähesus) ning piirkonna tööhõivet (töökohtade puudus).
Säästev ja produktiivne põllumajandus
Töörühmas, mille pealkiri oli põllumajanduse produktiivsus ja säästlikkus, räägiti taas kord globaalsel tasandil elanikkonna pidevast suurenemisest, mis omakorda tähendab vajadust üha suureneva toidu koguse järele. Ehk põhiküsimus on, kuidas toita üha kasvavat populatsiooni.
Toidu tootmine omakorda survestab üha enam looduskeskkonda ja kliimat. Seega on vaja tõsta tootlikkust 50%, muutes toidu tootmise viise jätkusuutlikumaks. Urbanisatsiooni tõttu kaob Euroopas igal aastal hulgaliselt olulist põllumajanduspinda elamu- ja tööstusmaa kasuks. Sageli unustame, et põllumajandus on meie toidu tootmise alus.
Viimase 15 aasta toidu tootmise (põllumajanduse) viisid ei ole jätkusuutlikud. Teisalt on probleem selles, et primaarsektor ei ole noorte seas atraktiivne. Lahendustena pakuti välja uuringuid, mis pakuvad uusi, innovatiivseid ja interaktiivseid lahendusi primaarsektori arendamiseks (nt laboratooriumist turule). See lähenemisviis viib kokku primaarsektori ettevõtjad, teadlased jne. Samas võimaldab ka paremat teadmiste ja parimate praktikate vahetamist ning vahendamist. Euroopa Liidus on nendeks hoobadeks maaelu arengu programm ja poliitika. Võtmetegurid on kolmanda sektori esindajad, nõustajad, farmerid, uuringurühmad jne, kes kõik teevad omavahel koostööd. Selleks, et põllumajandussektor toimiks tootlikumalt ja säästlikumalt, on märksõnaks koostöö erinevate sektorite vahel ning teadmistepõhine (uuringud, nõustajad jne) lähenemine. Selliseks lähenemiseks tuleb sektoreid ette valmistada (teavitada jne) juba praegu.
Töörühmas esitleti Poola üht väheneva ja vananeva elanikkonnaga põllumajanduspiirkonda, mille puudustena toodi välja teaduspõhisuse puudumist, koostöö puudumist erinevate ettevõtete vahel ning innovatsiooni puudumist. Probleemi lahendamiseks loodi kolledž Euroopa Liidu rahastusega, et õpetada noori põllumehi, luua mikro- ja väikeettevõtete klaster (eelnevalt tehti uuring, missugune ettevõte kellega on seotud jne, uuring oli sektoripõhine, kui ka –ülene) ning panna mikro- ja väikeettevõtted koostööd tegema (teadlaste abiga mõistetakse paremini, et on vaja koostööd teha, on vaja muutuda innovaatiliseks).
Toidu tootmisel on suund tootlikkusel ja säästmisel, kuid toidu tarbimise seisukohalt on juba välja kujunenud trend toituda tervislikult. Mahetoodangu edukaks pakkumiseks on vaja head nõudluse praktikat. Samas mahetoodang ei pruugi olla jätkusuutlik, sest tootmisel kasutatakse väga palju transporti (surve loodusele) ning lisaks esineb palju raiskamist.
Nii nagu demograafilise maastiku tasakaalu saavutamisel või selle hoidmisel on ka põllumajanduse arengus märksõnaks tark/nutikas spetsialiseerumine ehk teadmistepõhisus ning koostöö, sh klastrite moodustamine (nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil). Viimane on Euroopa tasandil aktuaalne teema, kuna fookuses on ettevõtete produktiivsus, innovaatilisus ning mis omakorda stimuleerib looma uusi ettevõtteid. Töörühmas toodi välja sellised klastri valdkondade näited nagu biokeemia ja materjaliteadus, tervis, IT, energiatootmine, kogukonnateenused jne.
LISAINFO:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles