Koostöös Maamajanduse Infokeskusega oli 8. oktoobril 2013 MTÜ Eesti Maaturism esindajal Raili Mengel-Süntil võimalus osaleda Belgias, Brüsselis toimuval üritusel Euroopa piirkondade ja linnade nädal "Open Days 2013". Õhkkond Brüsselis toimuval üritusel oli igati töine ja osalejaid (üle 5000, just nii palju olevat väljastatud osalejatele rinnamärke) väga erinevatest riikidest.
Töögrupp (toimumiskoht Euroopa komisjoni majas) milles osalesin kandis teemat : Väike- ja Keskmise suurusega ettevõtete kaasamine Euroopa Territoriaalsesse koostöösse: Kuidas arvestada Euroopa Territoriaalse Koostööprojektide kontekstis riigiabi* ja intellektuaalse omandi** õigustega? (Involvement of SMEs in European Territorial Cooperation: How to deal with State aid and intellectual property rights in the context of ETC projects?)
Väike- ja Keskmise suurusega Ettevõteteks (VKE) loetakse ettevõtteid, kus on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit EURi või bilansi maht ei ületa 43 miljonit EURi. Aastakäibe moodustab kaupade ja teenuste müük ilma käibemaksuta. Rohkem infot väikese ja keskmise suurusega ettevõtja määratluse kohta saab Euroopa Komisjoni koostatud teatmikust: ec.europa.eu/enterprise/enterprise_policy/sme_definition/sme_user_guide_et.pdf
**Heiki Pisuke on andnud terminile „intellektuaalne omand“ (intellectual property) järgmise seletuse: Üldkeelendina tähistab „intellektuaalne omand“ kõiki neid resultaate, mis tulenevad inimese vaimsest, intellektuaalsest tegevusest (ideed, luuletused, maalid, avastised, leiutised, elektronarvutite riist- ja tarkvara, uus tehnoloogia jne).
*Rahandusministeeriumi kodulehekülg annab terminile riigiabi järgmise seletuse: Riigiabi on ELi toimimise asutamislepingu artikkel 107 lõige 1 järgi "...igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust."
Töögrupis tegid ettekanded
- Karolina Bachmann, INTERAC T Point Viborg (Taani) arendaja ja koolitaja. Omab erinevate Euroopa Territoriaal Koostöö projektide finantsjuhtimise kogemusi.
- Luca Ferrarese, Joint Technical Secretariat (Austria).
- Dr Hans Flipsen, bioloog ning põllumajanduse ja keskkonnateaduste doktor, omab suuri kogemusi erinevates EU projektides.
- Töögruppi modereeris Colin Wolfe, makroregioonide ja Euroopa territoriaalse koostöö kompetentsi keskuse juht.
Euroopa Liidu toetatav territoriaalne koostöö soodustab ühtekuuluvust ja majandusarengut peamiselt institutsionaalse suutlikkuse tugevdamise, töötajate professionaalsuse tõstmisel, uuendusliku halduskorralduse levitamisel ning haridustegevuste kaudu. Territoriaalne koostöö soodustab sotsiaal-majanduslikku arengut, sest selle mõju arengule, töökohtadele ja elukvaliteedile, on statistiliselt oluline ja positiivne, kuid paraku mitte veel piisavalt tugev. Kõigist sotsiaal-majandusliku arengu tüüpidest peetakse territoriaalse koostöö mõju kõige suurem olevat elukvaliteedile, seejärel looduskeskkonnale ja teenustele, kuid paraku mitte majanduskasvule ega ka uute töökohtade loomisele. Nii näibki, et hoolimata enam kui kaks aastakümmet väldanud INTERREGi programmidest ning poliitilisest rõhuasetusest majanduskasvule ja uute töökohtade loomisele ei ole Euroopa territoriaalse koostöö vahendid olnud eelmainitud eesmärkide saavutamiseks piisavalt tõhusad.
Sotsiaal-majandusliku arengu alusel mõõdetuna on territoriaalne koostöö kõige suurema tõenäosusega edukas siis, kui koostöö baseerub ja põhineb lihtsamatel koostöövormidel. Eelkõige kehtib see sellistel juhtudel nagu kogemuste vahetamine, vahendite jagamine ühiste probleemide lahendamiseks ja nõustamine, kuidas lahendada sarnaseid probleeme, mitte aga keerulisemate koostöövormide puhul nagu näiteks ühistegevuste elluviimine ja investeeringud kohalike probleemide lahendamisse. Koostöövorme on erinevaid ja keerulisemad neist eeldavad soovitud eesmärkide elluviimiseks enam teadmisi. Soovitud tulemused saavutatakse suurema tõenäosusega ka siis, kui koostöö valdkonnad on kultuuriüritused, turism (selle fakti üle olen väga rõõmus sektori esindajana), majandus, looduskeskkond ja füüsiline taristu, hoopis vähem aga hariduse, sotsiaaltaristu ja riskiennetuse valdkonnas.
Kaasatud vahendite osas on kõige edukamad need territoriaalse koostöö projektid, mida rahastatakse kas oma - või ELi vahenditest, mitte aga avaliku ja erasektori (see fakt minu jaoks pisut vastuoluline, kuna töötoas siiski toodi ka fakt, et just VKE-de kaasamine tagab sageli projektide edukuse) partnerluse, välispartnerite või riigi vahenditest. Territoriaalne koostöö on suurema tõenäosusega edukas siis, kui selle algatajad on valitsusvälised organisatsioonid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, mitte aga euroregioonid või muud piiriülesed institutsioonid, riigivalitsused, ELi asutused, arenguasutused või kaubanduskojad.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et territoriaalse koostöö vahendid ei ole sotsiaal-majandusliku arengu mõjutamiseks piisavalt tõhusad. Edukaimad on pehmed koostöövormid, kuid need mõjutavad mõningaid elukvaliteedi tahke, mitte aga majanduse põhialuseid ega tegevusi.
Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) programmidest toetatakse projekte, mis edendavad Euroopa Liidu territooriumi paremat lõimumist. Piiriülese koostöö ja parimate praktikate vahetamise kaudu toetatakse territooriumi tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut makroregioonide tasandil. Koostööd on võimalik teha nii lähemate naaberriikide kui Euroopa teises servas asuvate regioonidega kogu Euroopa Liidu ulatuses.
Olulised on prioriteedid ja tegevused erinevad programmide lõikes. Kuid prioriteedid on sageli seotud selliste valdkondadega nagu majandusliku konkurentsivõime arendamine, innovatsioon, ligipääsud, keskkond ja riskide ennetamine, mereohutus, turism, piirkonna sidusus, asulate ja kogukondade koostöö.
Töötoas tõdeti üheskoos, et VKE-de kaasamine ETK projektides on igati kasulik ja väärt, sest see annab projektile konkreetsuse. Projekti tulemused on palju efektiivsemad, sest ettevõtjad on suunatud tulemuslikkusele. Projektid, kus osalevad ettevõtjad, tagavad üldjuhul ka projektide jätkusuutlikkuse.
Ettevõtjad ise on tunnistanud, et ETK projektides osalemine on neile koormav. Riigiabi peavad ettevõtjad üheks suuremaks takistuseks tulemustele orienteeritud koostöö-projektides. Riigiabi riiklik mõõde loob koostööprojektides samuti erinevusi.
Kesk-Euroopa programm on Euroopa Territoriaalse Koostöö programmi üks 13 programmist.
ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) on eraldanud 124 projekti rahastamiseks 231 milj eurot. Nendes projektides on osalenud 1 300 partnerit, neist 18% on erasektorist ning omakorda neist VKE-sid on seni olnud 5%. VKE-d on erinevates projektides osalenud projektipratnerina 40% juhul. VKE-sid peetakse projektides üheks tähtsamaks sihtrühmaks.
Senine analüüs näitab siiski, et VKE-de kaasatus ETK projektides on madal. Vähem kui 10% kõikidest ETK programmide projektidest on kaasatud VKE-d. Statistika programmidest, mis on suunatud VKE-dele näitab seda, et otsesteks kasusaajateks on nad nendest projektidest vaid 22% juhul.
Lõppeva programmperioodi ilmnenud probleemid seoses Riigiabiga:
- EL erinevate liikmemaade erinevad arusaamad ja tõlgendamised riigiabist
- Skeemide erinevused
- Monitoorimise raskused
- Erandite kehtestamine ja riigiabist teatamine
Et eelpool nimetatud probleeme lahendada, on vajalik:
- Tõsta teadlikkust riigiabi eeskirjadest
- Paika panna erinevad vastutusalad
- Tuua parem selgus kuidas jõuda paremini riigiabi tingimuste täitmiseni
- Riigi abi osas eeskirjade muutmine/lihtsustamine Euroopa territoriaalse koostöö projektide elluviimisel
Erinevates projektides osalemine annab ettevõtjatele kasu:
- Uute teadmiste omandamisel
- Uute koostöövõrgustike tekkimisel
- Uute toodete teostamisel ja kinnitamisel
- Uusi kliente
- Annab võimaluse kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid
VKE-d moodustavad 98% kogu EL ettevõtlussektorist, neist 92% on mikroettevõtted. Viimastel aastatel, vaatamata majanduslangusele, on VKE-d säilitanud oma positsiooni, olles 67% ulatuses tööandjana, moodustades SKP-st 58%. Need faktid räägivad juba iseenesest, et VKE-del on väga suur tähtsus kogu EL majanduses.
Uueks programmperioodiks 2014-2020 on püstitatud ettevõtlussektori paremaks arendamiseks järgmised eesmärgid:
1. Ettevõtete ekspordivõimekuse arendamine.
2. Ettevõtete uutele turgudele laienemise toetamine.
3. Ühisturunduse toetamine ning klastrite loomise soodustamine koostöös erialaliitudega ja ettevõtlusorganisatsioonidega.
4. Välismessidel osalemise toetamine.
5. Ekspordi ja investeeringute riiklik garanteerimine.
6. Rahvusvahelistumist toetavate teenuste pakkumine ettevõtetele.
7. Ettevõtete toetamine tootmissisendite ja tehnoloogiate leidmisel rahvusvahelistelt turgudelt.
8. Ettevõtete rahvusvahelistumist toetavate tugiüksuste ning sihtturgudel tegutsemist nõustava võrgustiku rajamine.
9. Rahvusvahelistumise infoteenused (ekspordi- ja investeerimisteemalised andmebaasid, päringute vahendamine, ärikontaktide vahendamine).
10. Rahvusvahelistumist soodustavad avaliku sektori tegevused.
Kuna kõikidest diskussioonidest jäi kõlama fakt, et VKE-d toovad projektidesse lisandväärtust, siis jääb vaid loota, et uue programmperioodi ETK programmide reeglid ja protseduurid saavad olema palju ettevõtjasõbralikumad kui nad on olnud lõppeval perioodil. Samas ettevõtlussektori – maaturism – esindajana loodan ka, et ettevõtjad ise annavad veelgi suurema sisendi uude programmperioodi ja realiseerivad oma unistusi ning soove juba uue programmperioodi raames koos ettevõtjapoolse omafinantseeringu ja sihikindla ning teotahtelise tegutsemisega.
LISAINFO:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles