E24: Minna Sahver üllatab eriliste marmelaadidega (Raplamaa Partnerluskogu) |
Allikas: E24, autor Maarja Otsa
17. november 2013. a |
Minna Sahver on ettevõte, mille tootevalikusse kuuluvad marja-, puu- ja köögiviljapüreedest käsitööna valmistatud marmelaadikommid, mida toodetakse 4000 pakki kuus. Novembri alguses tähistas Minna Sahver oma kolmandat sünnipäeva juba uutes tootmisruumides.
Ettevõtluse juurde jõudis Minna Sahvri asutaja Siret Elmi tänu lapse sünnile, kuna tema soov oli pakkuda lapsele just naturaalset ja tervislikku toitu. Esimese mõttena oli plaanis valmistada sügavkülmutatud kuubikutena beebitoidupüreesid, mida on lihtne kasutada – kuubik kaussi, kuum vesi peale ja ongi püree valmis. Alguses hea ideena tundunu aga ei leidnud rakendust, sest turu-uuringud näitasid, et hinna poolest pole väiketegijal mõtet konkureerida suurte tegijatega.
Marmelaadide valmistamise juurde jõudis Siret Elmi tänu oma ema Maimu Laiapeale. «Ema käis Lätis toidumessil ja nägi seal püreede baasil valmistatud marmelaade,» meenutas ta. Seega jäi püreede tegemise mõte ikkagi alles, kuid püreed läksid hoopis kommide sisse. Algselt tegeleski ema marmelaadide valmistamisega ja kõik ülejäänud kohustused olid tütre kanda – tooraine hankimine, pakendamine, siltide kleepimine, turustamine, suhtlemine klientidega ja nii edasi.
Kontseptsioon olemas, tuli leida puuduolevad komponendid ning töötada retsept välja. Siret Elmil õnnestus tabada kaks kärbest ühe hoobiga, sest marmelaadi ühe olulise komponendi, agar-agari maaletoojal oli olemas ka tootmistehnoloog, kes töötas välja Minna Sahvri marmelaadi retsepti. Seejärel hakkas Siret Elmi koos emaga juba ise marmelaade valmistama.
2010. aasta kevadel tegi Minna Sahver esimese proovimüügi Rap-la talupoes. Ka esimene laat – Türi lillelaat – andis lootust, et ollakse õigel teel ja sealt saadi juurde teise kliendina Tartu Würtspood. Minna Sahvri kolmas klient oli Rohujuur Tabasalus. «Alguses hakkasimegi kolme kliendiga toimetama. See tundus piisav, et koduses köögis rahulikult tegutseda,» nentis Elmi.
Ettevõte sai tuule tiibadesse, kui saade «Sõida maale» külastas marmelaaditootjat ning tutvustas neid juba laiemale üldsusele. «Pärast saate lindistust oli mul tunne, et kui see nüüd eetrisse läheb, siis hakkab täistuuridel minema ja nii oli ka,» meenutas Elmi. Tänu saatele saadi juurde mitmeid suuremaid kliente, näiteks Tallinna ja Tartu kaubamajad, Port Artur ning väiksemad vanalinna poed.
Uued tootmisruumid
Minna Sahvri tootmismaht on teinud kolme aastaga suure hüppe ja praeguseks valmistatakse 4000 pakki marmelaadi kuus. Alguses meisterdas Siret Elmi marmelaade üksnes vastavalt tellimustele. «Kui tellimus tuli, siis hakkasin alles tegema ja klient pidi kaks nädalat ootel olema,» selgitas ta. Lühikese ajaga aga suurenesid tellimused nii palju, et koduköök kippus kitsaks jääma ning tekkis vajadus suurema tootmispinna järele.
2012. aasta septembris alustati Rapla lähistel uutes tootmisruumides remonti ning aasta lõpus koliti juba värskele pinnale. Selle aasta
1. aprillil tunnustas Minna Sahvrit ka veterinaaramet, mis tähendab, et anti luba uutes ruumides toota. Kolimisega sai ametist priiks ka Siret Elmi ema, kes sai naasta oma tööde ja tegemiste juurde, kuid Minna Sahvrisse võeti tööle kaks uut inimest – kokk ja pakkija.
«Eelmistel jõuludel oli meil nõudlus suurem, kui pakkuda jõudsime, sel aastal seda muret ei ole,» nentis Elmi. Kui koduköögis keedeti kõik valmis pottides, siis tänavu Leader-toetusega soetud keedukatel ja marmelaadivormid võimaldavad toota märkimisväärselt suuremaid koguseid ning uutes ruumides on olemas ka ladu, kuhu ette toota. «Selle aasta detsembriks ma prognoosin 5000 paki müüki,» märkis Elmi.
Lai sortiment
Minna Sahvri tootevalikus on 26 erinevat marmelaadisorti ehk igale maitsele midagi ning need marmelaadid ei sisalda kunstlikke lõhna- ega värvaineid, vaid värv tuleneb kasutatud püreedest. Seepärast saavad neid marmelaade süüa ka muidu allergilised lapsed.
Üheks oluliseks Minna marmelaadide eripäraks on ka nende käsitsi valmistamine. Kogu protsess on käsitöö – vormi panek, vormist välja võtmine, pakkimine, paki sulgemine ja sildi peale panek. Tootmist mehhaniseerida Siret Elmi ei planeeri, sest talle meeldib rõhutada, et tema toodeteks on käsitööna valminud kommid.
Kõige müüdavamad on Minna Sahvri marmelaadide segupakid, kuhu pannakse kolme erinevat maitset. Populaarsed maitsed on ka mustikas ja astelpaju, mõnevõrra erilisemad aga kibuvits ja ebaküdoonia. Laste lemmik on tihti maasikamarmelaad, sest selle maitse on neile tuttav.
Köögiviljamarmelaadid
Järjest enam populaarsust koguvad Siret Elmi sõnul ka köögiviljadest – näiteks porgandist, peedist, spinatist või kõrvitsast – valmistatud marmelaadid. «Kui laatadel köögiviljamarmelaadi pakun, saan küll tihtipeale eitava vastuse, kuid kui klient maitseb, siis on kohe ostmisest huvitatud,» rääkis Elmi.
Hoolimata Minna Sahvri laiast sortimendist on pakkija Liina Kruusimäe sõnul küsitud veel mitmeid eriskummalisi marmelaade. «Näiteks küüslaugu- või kilumarmelaadi on tahetud,» muigas Kruusimägi.
Tooraine ostab Minna Sahver enamasti kohalikelt väiketootjatelt, näiteks maasikad toodi Juurust ja mustsõstrad Valtu aiandist.
Metsamarjad korjas perenaine sel aastal veel ise, kuid järgmisel aastal ta seda enam ilmselt teha ei jõua, sest tootmismahud on läinud sedavõrd suureks.
Siret Elmi on pärit perekonnast, kus kõik liikmed on ettevõtjad ja ajavad oma asja. Vennal on sõbraga kahasse Puraviku Tuuleveski Sepikoda, emale kuulub Rapla Martsipan ja isal on transpordifirma. «Mina olin see majanduse-inimene, kes aitas nii isal, emal kui vennal paberitööd teha ning dokumente korras hoida, kuid nüüd aitavad nemad mind nõu ja jõuga,» kirjeldas ta, kuivõrd oluline on pere toetus.
Ettevõtlusega alustama ajendas Siret Elmit see, et talle ei sobinud väikese lapse kõrvalt töö kellaajast kellaajani, ta tahtis olla ise enda
aja peremees. «Ettevõtjana on kohati veel raskem, aga vähemalt ma saan planeerida, kas teen tööd nädalavahetusel, kui mulle nädala sees ei sobi, või vastupidi,» põhjendas ta.
Mõtte hakata tegema midagi naturaalset ja kodumaist sai Siret Elmi kaudselt juba lapsepõlves vanaema juures Mäos viibides, kus vanaemal oli suur viljapuuaed.
Vanaema, keda kutsuti Minnaks, veetis enamuse oma ajast aias toimetades ning tal oli suur sahver, kust võis leida erinevaid hoidiseid. «Vanaema ei ela enam, aga tema mälestuseks on minu ettevõtmise nimi Minna Sahver,» räägib ta firma nime sünniloost.
Tulevikuplaanid
«Ma olen mõelnud niimoodi, et ettevõtlusesse sisenen tasa ja targu, aga asi on läinud kiiremini. Ma olen kolme aasta jooksul saavutanud väga palju,» mõtiskles Siret Elmi. Juba 2011. aastal tunnustati äsja alustanud Minna Sahvrit Raplamaa parima ettevõtja uustulnuka tiitliga.
Tulevikku vaadates leiab Siret Elmi, et teha on palju. «Lähiajal on kavas pakendil olev silt ümber kujundada, sest praegune variant on tehtud põlveotsas ilma igasuguste teadmisteta,» rääkis ta.
Mõtted liiguvad ka ekspordi suunas, esialgu on plaani võetud Soomes asuvad Eesti poed. Lisaks ei ole Minna Sahver jõudnud oma toodetega veel Ida-Eestisse, katmata on näiteks Rakvere, Narva ja Jõhvi. «Need on kohad, kuhu esialgu läheme laatadele ja vaatame, kuidas rahvas meie marmelaadid vastu võtab,» rääkis ta oma lähituleviku plaanidest.
MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:
- 10. september 2013 - Vaata videolugu saatesarjas "Ilus maa" - Magusa marmelaadi saladus - www.maainfo.ee/index.php
-
MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme projekt (2013.a.) Raplamaal. Toetuse saaja: MINNA SAHVER OÜ. Toetatavad tegevused: Keedukatla ja marmelaadivormide soetamine. Toetuse suurus: 5 033 eurot.
Allikas: PRIA veebileht - andmed toetuse saajate kohta www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2009/
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles