E24: Minna Sahver üllatab eriliste marmelaadidega (Raplamaa Partnerluskogu)

Allikas: E24, autor Maarja Otsa
17. november 2013. a

Minna Sahver on ettevõte, mille tootevalikusse kuuluvad marja-, puu- ja köögiviljapüreedest käsitööna valmistatud marmelaadikommid, mida toodetakse 4000 pakki kuus. Novembri alguses tähistas Minna Sahver oma kolmandat sünnipäeva juba uutes tootmisruumides.

Ettevõtluse juurde jõudis Minna Sahvri asutaja Siret Elmi tänu lapse sünnile, kuna tema soov oli pakkuda lapsele just naturaalset ja tervislikku toitu. Esimese mõttena oli plaanis valmistada sügavkülmutatud kuubikutena beebitoidupüreesid, mida on lihtne kasutada – kuubik kaussi, kuum vesi peale ja ongi püree valmis. Alguses hea ideena tundunu aga ei leidnud rakendust, sest turu-uuringud näitasid, et hinna poolest pole väiketegijal mõtet konkureerida suurte tegijatega.

Marmelaadide valmistamise juurde jõudis Siret Elmi tänu oma ema Maimu Laiapeale. «Ema käis Lätis toidumessil ja nägi seal püreede baasil valmistatud marmelaade,» meenutas ta. Seega jäi püreede tegemise mõte ikkagi alles, kuid püreed läksid hoopis kommide sisse. Algselt tegeleski ema marmelaadide valmistamisega ja kõik ülejäänud kohustused olid tütre kanda – tooraine hankimine, pakendamine, siltide kleepimine, turustamine, suhtlemine klientidega ja nii edasi.

Kontseptsioon olemas, tuli leida puuduolevad komponendid ning töötada retsept välja. Siret Elmil õnnestus tabada kaks kärbest ühe hoobiga, sest marmelaadi ühe olulise komponendi, agar-agari maaletoojal oli olemas ka tootmistehnoloog, kes töötas välja Minna Sahvri marmelaadi retsepti. Seejärel hakkas Siret Elmi koos emaga juba ise marmelaade valmistama.

2010. aasta kevadel tegi Minna Sahver esimese proovimüügi Rap-la talupoes. Ka esimene laat – Türi lillelaat – andis lootust, et ollakse õigel teel ja sealt saadi juurde teise kliendina Tartu Würtspood. Minna Sahvri kolmas klient oli Rohujuur Tabasalus. «Alguses hakkasimegi kolme kliendiga toimetama. See tundus piisav, et koduses köögis rahulikult tegutseda,» nentis Elmi.

Ettevõte sai tuule tiibadesse, kui saade «Sõida maale» külastas marmelaaditootjat ning tutvustas neid juba laiemale üldsusele. «Pärast saate lindistust oli mul tunne, et kui see nüüd eetrisse läheb, siis hakkab täistuuridel minema ja nii oli ka,» meenutas Elmi. Tänu saatele saadi juurde mitmeid suuremaid kliente, näiteks Tallinna ja Tartu kaubamajad, Port Artur ning väiksemad vanalinna poed.

Uued tootmisruumid

Minna Sahvri tootmismaht on teinud kolme aastaga suure hüppe ja praeguseks valmistatakse 4000 pakki marmelaadi kuus. Alguses meisterdas Siret Elmi marmelaade üksnes vastavalt tellimustele. «Kui tellimus tuli, siis hakkasin alles tegema ja klient pidi kaks nädalat ootel olema,» selgitas ta. Lühikese ajaga aga suurenesid tellimused nii palju, et koduköök kippus kitsaks jääma ning tekkis vajadus suurema tootmispinna järele.

2012. aasta septembris alustati Rapla lähistel uutes tootmisruumides remonti ning aasta lõpus koliti juba värskele pinnale. Selle aasta

1. aprillil tunnustas Minna Sahvrit ka veterinaaramet, mis tähendab, et anti luba uutes ruumides toota. Kolimisega sai ametist priiks ka Siret Elmi ema, kes sai naasta oma tööde ja tegemiste juurde, kuid Minna Sahvrisse võeti tööle kaks uut inimest – kokk ja pakkija.

«Eelmistel jõuludel oli meil nõudlus suurem, kui pakkuda jõudsime, sel aastal seda muret ei ole,» nentis Elmi. Kui koduköögis keedeti kõik valmis pottides, siis tänavu Leader-toetusega soetud keedukatel ja marmelaadivormid võimaldavad toota märkimisväärselt suuremaid koguseid ning uutes ruumides on olemas ka ladu, kuhu ette toota. «Selle aasta detsembriks ma prognoosin 5000 paki müüki,» märkis Elmi.

Lai sortiment

Minna Sahvri tootevalikus on 26 erinevat marmelaadisorti ehk igale maitsele midagi ning need marmelaadid ei sisalda kunstlikke lõhna- ega värvaineid, vaid värv tuleneb kasutatud püreedest. Seepärast saavad neid marmelaade süüa ka muidu allergilised lapsed.

Üheks oluliseks Minna marmelaadide eripäraks on ka nende käsitsi valmistamine. Kogu protsess on käsitöö – vormi panek, vormist välja võtmine, pakkimine, paki sulgemine ja sildi peale panek. Tootmist mehhaniseerida Siret Elmi ei planeeri, sest talle meeldib rõhutada, et tema toodeteks on käsitööna valminud kommid.

Kõige müüdavamad on Minna Sahvri marmelaadide segupakid, kuhu pannakse kolme erinevat maitset. Populaarsed maitsed on ka mustikas ja astelpaju, mõnevõrra erilisemad aga kibuvits ja ebaküdoonia. Laste lemmik on tihti maasikamarmelaad, sest selle maitse on neile tuttav.

Köögiviljamarmelaadid

Järjest enam populaarsust koguvad Siret Elmi sõnul ka köögiviljadest – näiteks porgandist, peedist, spinatist või kõrvitsast – valmistatud marmelaadid. «Kui laatadel köögiviljamarmelaadi pakun, saan küll tihtipeale eitava vastuse, kuid kui klient maitseb, siis on kohe ostmisest huvitatud,» rääkis Elmi.

Hoolimata Minna Sahvri laiast sortimendist on pakkija Liina Kruusimäe sõnul küsitud veel mitmeid eriskummalisi marmelaade. «Näiteks küüslaugu- või kilumarmelaadi on tahetud,» muigas Kruusimägi.

Tooraine ostab Minna Sahver enamasti kohalikelt väiketootjatelt, näiteks maasikad toodi Juurust ja mustsõstrad Valtu aiandist.

Metsamarjad korjas perenaine sel aastal veel ise, kuid järgmisel aastal ta seda enam ilmselt teha ei jõua, sest tootmismahud on läinud sedavõrd suureks.

Siret Elmi on pärit perekonnast, kus kõik liikmed on ettevõtjad ja ajavad oma asja. Vennal on sõbraga kahasse Puraviku Tuuleveski Sepikoda, emale kuulub Rapla Martsipan ja isal on transpordifirma. «Mina olin see majanduse-inimene, kes aitas nii isal, emal kui vennal paberitööd teha ning dokumente korras hoida, kuid nüüd aitavad nemad mind nõu ja jõuga,» kirjeldas ta, kuivõrd oluline on pere toetus.

Ettevõtlusega alustama ajendas Siret Elmit see, et talle ei sobinud väikese lapse kõrvalt töö kellaajast kellaajani, ta tahtis olla ise enda

aja peremees. «Ettevõtjana on kohati veel raskem, aga vähemalt ma saan planeerida, kas teen tööd nädalavahetusel, kui mulle nädala sees ei sobi, või vastupidi,» põhjendas ta.

Mõtte hakata tegema midagi naturaalset ja kodumaist sai Siret Elmi kaudselt juba lapsepõlves vanaema juures Mäos viibides, kus vanaemal oli suur viljapuuaed.

Vanaema, keda kutsuti Minnaks, veetis enamuse oma ajast aias toimetades ning tal oli suur sahver, kust võis leida erinevaid hoidiseid. «Vanaema ei ela enam, aga tema mälestuseks on minu ettevõtmise nimi Minna Sahver,» räägib ta firma nime sünniloost.

Tulevikuplaanid

«Ma olen mõelnud niimoodi, et ettevõtlusesse sisenen tasa ja targu, aga asi on läinud kiiremini. Ma olen kolme aasta jooksul saavutanud väga palju,» mõtiskles Siret Elmi. Juba 2011. aastal tunnustati äsja alustanud Minna Sahvrit Raplamaa parima ettevõtja uustulnuka tiitliga.

Tulevikku vaadates leiab Siret Elmi, et teha on palju. «Lähiajal on kavas pakendil olev silt ümber kujundada, sest praegune variant on tehtud põlveotsas ilma igasuguste teadmisteta,» rääkis ta.

Mõtted liiguvad ka ekspordi suunas, esialgu on plaani võetud Soomes asuvad Eesti poed. Lisaks ei ole Minna Sahver jõudnud oma toodetega veel Ida-Eestisse, katmata on näiteks Rakvere, Narva ja Jõhvi. «Need on kohad, kuhu esialgu läheme laatadele ja vaatame, kuidas rahvas meie marmelaadid vastu võtab,» rääkis ta oma lähituleviku plaanidest.

MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:

10. september 2013 - Vaata videolugu saatesarjas "Ilus maa" - Magusa marmelaadi saladus - www.maainfo.ee/index.php
MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme projekt (2013.a.) Raplamaal. Toetuse saaja: MINNA SAHVER OÜ. Toetatavad tegevused: Keedukatla ja marmelaadivormide soetamine. Toetuse suurus: 5 033 eurot.

Allikas: PRIA veebileht - andmed toetuse saajate kohta www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2009/

« Tagasi

Samal teemal veel:

Sisulehed

EST / Maaelu võrgustikutöö osakond / Maaeluvõrgustik / EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013 / TEEMALEHT: Kohalik toit
KOHALIK TOIT - Eestis kasvatatud toorainest ja Eestis kohapeal toodetud toit, mis oleks võimalikult lühikese tarneahelaga (ametlik definitsioon puuudub) Üha enam on tunda ja näha, kuidas kohaliku toidu teema kogub populaarsust. Moodustatakse erinevaid toiduvõrgustikke, juurde on tekkinud väikeseid talupoode ja -turge, töötatakse välja erinevaid piirkondlikke kaubamärke, kokaraamatutesse koondatakse teadmisi traditsiooniliselt valmistatud toitudest jne. Vaata linke võrgu

Uudised

01.06.2022 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Ettevõtlikud Naised Raplamaal alustas „Arenguhüppe aasta 2022“ projekti elluviimist
Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ alustas aprilli lõpus „Arenguhüppe aasta 2022“ projekti elluviimist. Kogu aasta vältav koolitusprogramm aitab luua Raplamaa naiste vahel sidusust, mõista ja aru saada, et oled oma võrgustiku liikmete poolt mõistetud ja aktsepteeritud. Projekti toetab Raplamaa Partnerluskogu LEADER meetme “Ettevõtluse toetamine Covid-19st tulenevate riskide maandamiseks ja tagajärgedega toimetulekuks” kaudu. Mida koolitussarjas juba õpiti, loe lähemalt siit artiklist.
06.04.2022 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Rändnäitus “Roheline LEADER” Raplas
Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond (maaeluvõrgustik) koostöös LEADER tegevusgruppidega on koostanud Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 LEADER-meetme projektide rändnäituse “Roheline LEADER”. Näituse “Roheline LEADER” eesmärk on igast LEADER kohaliku tegevusgrupi piirkonnast esile tõsta LEADER-meetme toetuse abil ellu viidud tegevus, mis on keskkonna- või kliimasõbralik. Tuues fookusesse “rohelist” mõttelaadi, säästvat suhtumist keskkonda ja jätkusuutlikku maj
06.04.2022 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Rapla- ja Järvamaa käsitöövõrgustiku kogemusreis Leedu käsitöölaadale
Märtsi alguses toimus Rapla-ja Järvamaa käsitöövõrgustiku kogemusreis Leedu käsitöölaadale Vilniusesse. Leedu kaitsepühak prints Kasimir kutsub käsitööhuvilisi külastama kevadist Vilniust. Iga aasta märtsi esimesel nädalavahetusel toimub Leedu suurim käsitööliste kokkusaamine Kaziuko Muge, kus on võimalik osa saada nii kohalikust pärimuskultuurist kui ka tänapäevasest moodsast Leedu kunstist. Rikkalik kultuuriprogramm, ohtralt käsitöömeistrite aegumatut toodangut ja talutooteid teevad ür
06.04.2022 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Värskendasime suhteid Kaiserslauterni maakonnaga
Raplamaa Partnerluskogu sõlmis kolme LEADER tegevusrühmaga Saksamaalt, Kaiserslauterni maakonnast, koostöölepingu rahvusvahelise noorsootöö toetamiseks uuel strateegiaperioodil. Westrich-Glantal, Donnersberger ja Lautrer Land tegevusrühmadega kavandatava koostöö eesmärk on tuua LEADER temaatika noortele lähemale läbi kultuuri- ja spordiprojektide, rahvusvahelise võrgustiku loomise ning arendamise, teadmiste vahetamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise. Tulevaste koostööprojektide
21.10.2021 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa Partnerluskogu Setomaad avastamas
Oktoobri alguses, 01.-02.10, rändas Raplamaa Partnerluskogu Setomaad uudistama. Vastuvõtjaks oli MTÜ Piiriveere Liider. Esimesel päeval tutvusime Inara Vanavalgõ Kohvitarega, kus tutvustati ehedat seto kultuuri. Kohviku eestvedaja Inara Luigas on Mikitamäele vanasse koolimajja rajanud hubase kohviku, kus ta pakub traditsioonilisi soome-ugri ja setu toite. Kohvikus saab pidada koosolekuid, juubeleid ning muid tähtpäevi. Lisaks korraldatakse erinevaid toiduvalmistamise õpitubasid. Inara Van
21.10.2021 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Aeg esitada tunnustamiseks kodanikuühiskonna tublimaid
Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Raplamaa Partnerluskogu kutsuvad üles esitama 2021. aasta Raplamaa kodanikuühiskonna tublimaid „Raplamaa Aasta Tegu“ konkursile. Konkursi “Raplamaa Aasta Tegu” korraldajate eesmärgiks on teadvustada kodanikualgatuse tähtsust ning tunnustada Raplamaal tegutsevaid inimesi, ettevõtteid, mittetulundusühinguid, sihtasutusi, vabatahtlikke ja eraannetajaid, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on mõjutanud käesoleval aastal kohali
12.08.2021 LEADER TEGEVUSGRUPID: LEADER koostööprojekti Kesk-Eesti mõisate arenguprogramm on käivitunud
Kolme LEADER tegevusgrupi (Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, Järva Arengu Partnerid ning Raplamaa Partnerluskogu) koostöös algas käesoleva aasta kevadel Kesk-Eestis tegutsevate mõisate arenguprogramm, mille eesmärgiks on arendada Rapla- ja Järvamaa mõisate vahelist koostööd sooviga tõsta Kesk-Eesti piirkond mõisapärandi tutvustamise kaudu rohkem pildile. Kui esialgu kaardistati ära mõisad, kes soovivad võrgustikku kuuluda ning koostööd teha, siis nüüd võimaldas viiruse taandumine inimestel juba
21.08.2019 MTÜ PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK: Kõik head toitu armastavad inimesed kogunevad sel nädalavahetusel Peipsi kallastele!
Peipsi kandi rahvas kutsub kõiki Eestimaa gurmaane nautima parimat toitu festivalil "II Peipsi Toidu Tänav 175 km". 24.-25. augustil avavad 54 pop-up restorani oma uksed 175-kilomeetrisel teekonnal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kallastel. Pakutakse kõike paremat, mis kohalikust toormest valmistada saab, nii traditsioonilist Peipsi toitu kui ka tänapäevase aksendiga valmistatud roogasid. Peipsi ääres on praegu kõige külluslikum aeg, mil valminud on kõikvõimalikud aia-, metsa- ja põllusaadused
11.12.2018 MAAELUMINISTEERIUM:Saaremaa ja Muhu toidupakkujad kogunevad Kuressaares
Homme, 12. detsembril toimub Kuressaare kultuurikeskuses kell 13.00 - 16.30 Saaremaa ja Muhu toidupakkujate ja –tootjate kontaktüritus. Alates poole viiest on kohalikke maitseid uudistama oodatud kõik huvilised. „Kuressaares toimuv kontaktüritus toidutootjatele ja toidupakkujatele on Saare- ja Muhumaa toiduvaldkonna inimestele hea võimalus kokku tulla ning uusi koostöösuhteid luua. Loodetavasti annab kolmapäevane kohtumine veelgi indu juurde, et kohalik toodang jõuaks üha enam kohalike kohvi
19.10.2018 MAALEHT: Esimesena maailmas hakkavad eestlased tootma rapsist taimset liha
Maailmas töötatakse välja järjest uusi sorte taimset liha, mida toodetakse peamiselt soja- või hernevalgust. Rapsivalgul põhineva “liha” tootmiseni jõutakse esimesena Eestis, Jõgevamaal. “See, mida me teeme, on ainulaadne,” tunnistas ASi Baltimere Invest nõukogu esimees Toivo Träss. Tema isa, emeriitprofessor Olev Träss on Kanadas Toronto Ülikoolis aastakümneid uurinud taimsest valgust lihaasendajate valmistamist. Nüüdseks on jõutud tulemuste praktikasse rakendamiseni. “Selle kallal töötavad
01.06.2017 PEIPSIMAA MAITSETE AASTA: Peipsi toidusuveniiri konkurss
Konkursile oodatakse tooteid, mida võiks Peipsimaa maitsete aastal turistidele kaasa müüa ja mis hiljem meenutaksid neile seda toredat ja maitsvat väljasõitu. Toidusuveniir peab olema toodetud Peipsi ääres kasvavast või kättesaadavast toorainest ja võiks sisaldada hulganisti ohhoo efekti. Konkursil osalemise tingimused: Hindamisele lähevad tooted, mis on saanud tootena oma lõppviimistluse, st on olemas toode, pakend, etikett jne. Toidusuveniir peaks oma lõppviimistluses säilima vähem
27.04.2017 MAAELUMINISTEERIUM: Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond
1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi. "Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit," ütles maaeluminister Tarmo Tamm. "Kohalikud toitumistavad ning kohalik
23.02.2016 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Eesti Tervisedenduse Ühingut toetas Raplamaa Partnerluskogu
Eesti Tervisedenduse Ühing andis tervisedenduse 20. aastapäeva tähistamiseks välja trükise põhjaliku ülevaatega tervisedenduse arendamisest Eestis. Trükise koostamise eestvedaja oli Raplamaa Partnerluskogu juhatuse liige tervisedendaja Ülle LAASNER. Eesti Tervisedenduse Ühing on üleriigiline organisatsioon, kes on liitunud samuti LEADER programmiga ning kuulub Raplamaa Partnerluskogu liikmete hulka. Piirkondlik tervisedendus on olnud üks Raplamaa Partnerluskogu strateegia 2014-2020 meetme Kogu
21.12.2015 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Traditsiooniline Raplamaa Partnerluskogu jõuluseminar - üldkoosolek
Reedel 11. detsembril 2015 toimus Raplamaa Partnerluskogu traditsiooniline jõuluseminar juba kümnendat korda. Seminar viidi läbi Märjamaa Rahvamajas. Märjamaa Rahvamaja ja tema juures asuvad huviringid on aastaid olnud üks agaramaid LEADER projektide elluviijaid ja Raplamaa Partnerluskogu ürituste korraldajaid. Traditsiooniline jõuluseminar on alati rahvarohke, ka seekord oli üritusel 83 osavõtjat. Seminaril tutvustas Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht Jaak Vitsur pikemas sõnavõtus uue
30.11.2015 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa Partnerluskogu osales Helsinki Mardilaadal
Raplamaa Partnerluskogu osales 20-22. novembrini 2015 Helsinkis toimuval traditsioonilisel Soome-Eesti suurüritusel Mardilaat. Mardilaata kasutatakse laialdaselt Eesti maakondade ettevõtluse tutvustamiseks, turismi edendamiseks, kultuurikontaktide sõlmimiseks. Helsinki vana kaablitehase ruumides toimuval laadal on korraldatud Eesti käsitöö, tarbekunsti, rahvaliku kosmeetika, mitmesuguste rahvuslike toidutoodete pakkumisele ja turismiteenuste tutvustamisele lisaks ka laialdane kultuu
06.11.2015 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Russalus jätkati kohaliku toidu arendamise koolitustsükliga
Märjamaa valla Russalu Külade Ühenduse juures tegutsev kohaliku toidu arendamise algatusrühm Pliidiliisud alustas 2014.a. talvel neljaosalise aastase koolitustsükliga. Koolituse eesmärk on taaselustada kohaliku toidu traditsioone, praktikas kasutada kohaliku toorainet kohalike toitude valmistamisel, tutvustada ja propageerida kohalikku toitu. Algatuse laialdasem eesmärk on ette valmistada koolitatud toiduvalmistajad, kes oleksid teadlikud toiduvalmistamisele esitatavatest toiduainete kä
12.10.2015 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Rapla valla külaelu edendajad tegid õppereisi LEADER objektidele
26. septembril 2015 korraldas Rapla valla LEADER sidusrühm Ülle Laasneri eestvedamisel õppereisi Raplamaale tutvumaks LEADER objektidega kohapeal. Loe lähemalt SIIT
12.10.2015 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa Partnerluskogu võttis vastu itaalia külalisi
Raplamaa Partnerluskogu võttis vastu külalisi meie sõprus LEADER piirkonnas Umbriast, Kesk-Itaalias. Itaalia maaelu edendajad, vallavanemad, ettevõtjad tutvusid Raplamaa maastiku ja loodusega, turismivaatamisväärsustega, kultuuriga. Itaalia delegatsiooni tervitas Rapla maavanem Tõnis Blank, kelle maakonda tutvustav ettekande järel toimus üle kahe tunni kestnud vestlusring ja arutelu. Vestlusringis osalesid Raplamaa poolelt Raplamaa Partnerluskogu juhatuse esimees Triin Matsalu ning
26.06.2015 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: LEADER kevadtalgud - külakoosolekud Raplamaal
Raplamaa Partnerluskogu LEADER sidusrühmad valdades korraldasid aprillis-mais traditsioonilisi külatalgud korrastamaks eeskätt LEADER programmi toetusega rajatud külaobjekte - väljakuid, spordiplatse, jahimaju, külakeskusi. Talgutega kaasnes külakoosolekute pidamine, kus tehti kokkuvõtted LEADER strateegia elluviimise tulemustest külas-vallas. 30. aprillist 2. maini toimusid külakoosolekud ja talgud Kehtna valla LEADER sidusrühma Kaerepere külade piirkonnas - Valtu-Nurme külas, Saunakülas ja
20.04.2015 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Kohaliku toidu edendamise algatus – Russalu külakeskuse Pliidiliisud
Pühapäeval 19. aprillil toimus Russalu külakeskuses Russalu Külade Ühenduse toiduklubi Pliidiliisud teine koolitus sarjast “Pliidiliisud tõstavad kohaliku toidu ausse”. Pliidiliisude algatust juhib Russalu külaelu edendaja Ethel Eharand. Seekordne teema oli “Tervislikud toidud kohalikest rohttaimedest” alapealkirjaga “Roheline Russalus” Koolitaja oli Liina Vahter Pille Petersoo Nami-Nami Blogipuhveti meeskonnast. Inspiratsioon koolituse retseptideks oli kogutud nii külakeskuse ümbruses t
04.03.2015 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Pliidiliisud tõstavad kohaliku toidu ausse!
Märjamaa valla Russalu külakeskus rekonstrueeriti 2009-2010 aastatel Raplamaa Partnerluskogu LEADER programmi toetusel. Uuendatud külakeskuse juures tegutseb juba mõned aastad MTÜ Russalu Külade Ühenduse Pliidiliisude toiduklubi, mille tegevuse põhiliseks sisuks on olnud kohalikku toidukultuuri arendavad ja levitavad koolitused ja töötoad. Koostöös MTÜ Raplamaa Partnerluskoguga, kelle asutajaliikmete hulka Russalu Külade Ühendus kuulub, on alustatud piirkondliku eripära esiletõstmist, milleks
20.02.2015 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa Partnerluskogu toetab kohaliku toidu arendamise algatust Russalus
Raplamaa Partnerluskogu liige MTÜ Russalu Külade Ühendus juurde on loodud klubi Pliidiliisud. Klubi eesmärk on taaselustada ja väärtustada ununema hakkavad Eesti küla toidutraditsioonid. Selleks uuritakse pärimuslikku toidukultuuri, selgitatakse kohaliku toidu tooraine kasutamise võimalusi, tuuakse välja kohaliku toidu eripära, püütakse taastada endisaegseid toite ja nende valmistamise ajaloolist tehnoloogiat, võtteid, tööriistu. Kasutatakse omaaegseid lauakatmise ja toidu serveerimise võtt
15.01.2015 RAPLAMAA PARTNELUSKOGU: Külakeskustele toetuste jagamine muutub rangemaks
Siiani pidid PRIA kaudu makstavat Leaderi toetust saanud külakeskused olema sihtotstarbelises kasutuses vähemalt 5 aastat, uue strateegia kohaselt peavad uued ehitatavad külakeskused toetuse saamiseks kajastuma ka kohaliku omavalitsuse arengukavas, mis peaks tagama objektide kasutamise pikkadeks aastateks. "Euroopa Komisjoni uue perioodi maaelu arengutoetuste määruses 13035/2013 on selliste avalike objektide ehitamise projektide toetamise puhul sees nõue, et ehitatav objekt peab kindlasti olema
18.12.2014 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Kohalik toit au sisse! Ingliste külade IV verivorstifestival
Pühapäeval, 14. detsembril toimus Raplamaal Kehtna vallas Ingliste külas LEADER programmi toetustega vanast mõisaaegsest ehitisest rekonstrueeritud Kultuuriaidas Ingliste Arendusseltsi eestvedamisel juba IV Verivorstifestival. Festivali korraldamises osales ligi sadakond külainimest, lisaks käis kultuuriaidast läbi teist nii samapalju uudistajaid Verivorstifestivali idee
30.09.2014 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Lõpetatud ja välja makstud projektide nimekiri
Raplamaa Partnerluskogu kaudu on senini LEADER programmist rahastatud projektidest lõpetatud ja väljamakstud projekti toetused 342 projektile. Väljamakstud toetuste kogusumma on ligemale NELI miljonit (täpsemalt) 3 897 671 euro. Elluviidud projektide kogumaksumus (koos omaosalusega) oli 5 210 033 eurot. Vaata projektitoetuse saajate nimekirja siit
26.06.2014 MAALEHT: Taluturu uus vallutus: kokata oskav Narva
“Siin on palju slaavi kultuuri ja neil on ju väga hea köök, perenaised oskavad hästi süüa teha ning head toorainet hinnata,” hindab TÜ Taluturg juht Merle Vall nende väljavaateid piirilinnas. Talunikke ühendav turg, mis alustas Tartus neli aastat tagasi, laienes tunamullu Pärnusse ning nüüd ka laevadele ja Narva. Loe artiklit edasi Maalehe paberlehest või tasuliselt veebilehelt maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/taluturu-uus-vallutus-kokata-oskav-narva.d
16.06.2014 ÄRIPÄEV: Raplamaale tuleb Baltimaade esimene linnuhotell (Raplamaa Partnerluskogu)
Märjamaa külje all Konuveres avab lähikuudel uksed papagoikeskus ja linnuhotell, kus hakkab papagoisid vastu võtma ka linnuveterinaar. EAS ja PRIA rahastavad papagoikeskuse ehitamist ligi 28 000 euroga. Kuueaastane punase sabatutiga Aafrika hall papagoi Robi on jutukas ja iseloomukas. Laulab raadiohitte ja kamandab koeragi: "Istu, Nuki!" hõikab ta vahel. "Tubli, Nuki!" kiidab kapi otsast, kui Nuki käsku täidab. Selleks, et papagoi niimoodi rääkima õpiks, tuleb teda korralikult treenida. Eestima
13.06.2014 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: VTA: Toidukäitlejatele tehtavate ettekirjutuste arv väheneb
Toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv on aasta aastalt vähenenud, selgub Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) 2013. aasta aruandest. Samuti on vähenenud ametile laekunud kaebuste ja vihjete arv. „Eestis on toiduga tegelevad ettevõtjad reeglina kehtivate nõuetega hästi kursis ja suuri probleeme nende täitmisel pole,“ põhjendas Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Samas on VTA järelevalve all olevate ettevõtete arv pidevalt suurenenud. „Kiiresti on kasvanud eraelamus toiduva
30.05.2014 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Padar: kutsun põllumehi avama külastajatele oma talude uksed
Eesti tarbijad tunneksid paremini oma toitu, kui senisest enam põllumehi avaks tootmised ka külastajatele, ütles põllumajandusminister Ivari Padar täna Tartumaal Käo külas toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu suurkogul. „Eesti inimesed peavad teadma, kuidas toit nende lauale jõuab. Seepärast kutsun põllumehi üles avama talude uksi ka külastajatele ja nii end otse tarbijatele tutvustama,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar põllumeestele.
30.04.2014 RAPLAMAA SÕNUMID: Liisu Rõivad OÜ – paindliku ettevõtte naiste õmmeldud paindlikud rõivad (Raplamaa Partnerluskogu)
21 aastat Vana-Vigalas tegutsenud õmblusettevõtet OÜ Liisu Rõivad juhtinud Natalia Lüllmaa peab väikeettevõtete juures olulisteks omadusteks paindlikkust ja oskust kiiresti ümber orienteeruda vastavalt oludele. Vana-Vigala endise Vabaduse kolhoosi lasteaiahoones tegutseva ettevõtte juhataja Natalia Lüllmaa rääkis, kuidas pärast kolhoosi likvideerimist tehti talle ettepanek tühjaks jäänud lasteaia hoones, kus ta oli kasvatajana töötanud, ettevõtlusega tegelema hakata. Kuna ta oli rätsepaks õpp
16.04.2014 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa Partnerluskogu piirkonna LÕPETATUD projektid aprillikuu seisuga
Tutvu Raplamaa Partnerluskogu lõpetatud projektide nimekirjaga (seisuga aprill 2014) SIIN
09.04.2014 KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU: MTÜ Toila Toiduklubi Maamessil 2014
Seekordsel Maamessil, mis toimub 24. - 26. aprillil 2014 Tartus, on seekord väljas MTÜ Toila Toiduklubi. Toiduklubi liikmed tutvustavad oma piirkonnas valmistatavaid tooteid, samuti Viru Toidu võrgustiku tegevusi. Toila Toiduklubi osalemist Maamessil toetab Kirderanniku Koostöökogu läbi LEADER projektitoetuse. Tulge kõik uudistama! www.maamess.ee/
09.04.2014 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa Partnerluskogu korraldab projekti Maale Elama
Raplamaa Partnerluskogu hakkas korraldama Raplamaa valdades projekti “Maale elama”. Kagu-Eestist eelmisel aastal alguses saanud projekti eesmärk on tuua noori inimesi elama ja töötama küladesse ja alevitesse, pakkuda välja sobivad töökohad ja elukohad. Projekti juhib MTÜ Partnerlus eesotsas Ivika Nõgeliga. Raplamaa Partnerluskogu lülitus projekti märtsikuul ja asus koordineerima projekti elluviimist Raplamaal. Praegu käib Raplamaa valdade LEADER sidusrühmadega aktiivne koostöö, et ühiselt vä
20.03.2014 VIRUMAA TEATAJA: Perefirma avab Rakveres lihapoe
Perefirma Oma Põrsas avab aprilli alguses Rakveres lihapoe, kus hakatakse kauplema vaid Lääne-Virumaalt pärit kaubaga. Umbes aasta tegutsenud ettevõttel on müügipunktid ka Tallinna turgudel – Nõmmel, Mustamäel ja Lasnamäel. Esialgu müüdi Vajangu farmis kasvanud sigade liha interneti teel peamiselt Tallinnas. Firmajuht Kirke Laht rääkis, et kuna liha tuleb kõik Lääne-Virumaa Vajangu farmist, siis oli loogiline avada müügikoht ka Rakveres. “Meil käis Tallinnas kliente mitmelt poolt Eestist, huvi
26.02.2014 MAABLOGI: Tarbijad soovivad mahetoodetele odavamat hinda
Üle poole tarbijaist (58%) soovivad mahetoitu osta tavalisest toidupoest, valmidus mahetoidu eest kõrgemat hinda maksta on aga vähenemas, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud maheturu ülevaatest. Tarbijaküsitluse andmetel ostis 2013. aastal kord nädalas või sagedamini mahetoitu 8% elanikest, 1-3 korda kuus 15% elanikest, harvemini kui kord kuus 26% ja aasta jooksul üldse pole mahetoitu ostnud 43% elanikest. Peamiste põhjustena mahetoidu ostmiseks nimetati tervislikkust (65%) ja
26.02.2014 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Eesti mahetoidu valik laieneb jõudsalt
Mullu tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud ökopoodi, Eesti kauplustes kokku oli müügil 1257 erinevat Eestis toodetud mahetoodet, selgus täna põllumajandusministeeriumis esitletud mahetoodete turu ülevaatest. Aastaga lisandus poelettidele üle 400 uue mahetoote. „Mahetoidu tootmisel seisavad ees mitmed väljakutsed alates toodangu kogustest ja tarnekindlusest. Selleks, et meie poelettidele jõuaks veelgi enam kohalikku mahetoitu ja tuua hinnad tarbijale vastuvõetavamaks, on vaja toota suuremates ko
18.02.2014 MAAELUVÕRGUSTIK: Leader tegevusgruppide taotlusvoorud 2014
2014.a võtavad Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader-meetme projektitoetuse taotlusi vastu 10 tegevusgruppi: Ida-Harju Koostöökoda, Kirderanniku Koostöökogu, Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, Lääne-Harju Koostöökogu, PAIK, Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Põhja-Harju Koostöökogu, Pärnu Lahe Partnerluskogu, Raplamaa Partnerluskogu ja Valgamaa Partnerluskogu. Arenduskoda, Hiidlaste Koostöökogu, Jõgevamaa Koostöökoda, Järva Arengu Partnerid, Kodukant Läänemaa, Mulgimaa Arenduskoda, Nelja Valla
11.02.2014 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohalike toiduvõrgustike hoog ei ole raugenud
Jaanuari keskpaigas toimusid Lõuna-Eestis kahe toiduvõrgustiku seminarid: MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti talveseminar ning Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT aastaseminar. Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku esindajatel oli au viibida mõlemal üritusel. MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti (MLE) asutati 2010. aasta suvel viie Lõuna-Eesti kohaliku tegevusgrupi ja kuue Lõuna-Eesti ettevõtja poolt, juba sama aasta septembris avati ka Lõunakeskuse Taluturg. Viljandimaa
09.02.2014 MAALEHT: Keskkonnateadliku linnainimese interneti-kaubamaja
Tallinnas tegutseb aina enam populaarsust koguv sotsiaalne ettevõte Tagurpidi Lavka, mille asutasid neli aastat tagasi kümme sõpra ning mille eesmärk on tuua eestimaine talukaup linlasteni. Kui traditsiooniliselt käivad kauplusautod linnast kaugetesse maakohtadesse kaupa viimas, siis Tagurpidi Lavka veab väiketalunike kasvatatu maalt linna. Tagurpidi Lavka puhul räägitakse, et see on linnainimesele hea võimalus tarbida kohalikku toitu ja talumehele hea võimalus pakkuda oma toodangut, kuid vähe
05.02.2014 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: LEADER programmi uued taotlusvoorud avanevad 2015.a I pooles
Raplamaa Partnerluskogu järgmised taotlusvoorud avanevad 2015.a I poolaastal. Praeguseks on Euroopa Liidu struktuurivahendite programmiperiood 2007-2013 lõppenud, ettenähtud rahalised vahendid ära määratud. Projektide elluviimine jätkub 2014.a lõpuni. Uus Euroopa Liidu eelarve ja programmiperiood algas 2014.a Praegu lõpetatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vaheliste dokumentide koostamist ja kooskõlastamist, aasta lõpuks peaksid saama valmis rahastamislepingud ja uue perioodi pr
04.02.2014 MTÜ MAITSEV LÕUNA-EESTI: Talveseminar 2014
16. jaanuaril 2014. a toimus Talveseminar teemal “Kohalik toit – kuhu edasi?” Päeva alustas Katrin Noorkõiv, rääkides kohaliku toidu ja väiketootjate olukorrast hetkel ning lühikese tarneahela toetamisest Maaelu Arengukava 2014-2020 perioodil. Leader tegevusgruppide esindajad arutlesid kohaliku toidu osa üle uues programmperioodi strateegiates. Taluturu tegemistest ja arengust rääkis Merle Vall ning MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti rollist tootjatele Tiit Niilo. Tiina
03.02.2014 MAALEHT.EE: Uusi köögiviljahoidlaid oleks vaja küll
Selleks et mahetootjate köögi- ja puuvilja oleks võimalik süüa aasta läbi, on saagi ületalve säilitamiseks vaja kaasaegseid hoidlaid. Toetusi oodatakse uuelt MAKilt. Ebapiisav juurikate hoiustamise võimalus ühelt poolt ja kõrged transpordikulud teiselt poolt olid need põhjused, miks Tartumaal Läti külas asuva Latika talu peremees Priit Hinto otsustas võtta ette Eesti suurima maheköögiviljahoidla ehituse. Kauplustel ja restoranidel on palju mugavam suhelda ühe laoga, kui et mitme taluniku käest
30.01.2014 MAAELUVÕRGUSTIK: Mahekonverents „Maa – Linn – Mahe“
23. jaanuaril korraldas Saksa Mahetoidutööstuse Ühendus (BOWL - Bund Ökologische Lebensmittelwirtschaft) Berliinis, Rohelise Nädala (Grüne Woche) raames mahekonverentsi "Linn - Maapiirkond - Mahe" ("City - Countryside - Organic"). Konverentsil kanti ette häid näiteid ja kogemusi nii Saksamaalt, Taanist, Itaaliast kui ka meie oma Eestist - kohalikke mahetoidu propageerimise näiteid esitas Reet Kokovkin Hiidlaste Koostöökogust. Inimestele on söök eluks vaja
26.01.2014 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Kokkuvõte LEADER programmi elluviimisest 2009-2013
Kättesaadav on ülevaatlik informatsioon LEADER programmi elluviimise tulemustest ja programmi uuest perioodist ning sellega seonduvatest tegemistest. Vaata ülevaadet SIIT
13.01.2014 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa Partnerluskogu piirkonna LÕPETATUD LEADER projektid
Vastavalt Põllumajandusministri LEADER määruse nõuetele peavad kohalikud tegevusgrupid avalikustama kodulehel eraldi LEADER PROGRAMMI LÕPETATUD PROJEKTIDE NIMEKIRJA. Nimekirja täiendatakse jooksvalt. 13. jaanuari 2014 seisuga oli Raplamaa Partnerluskogu 2009.-2013.a. toetust saanud projektist ellu viidud, aruanne esitatud ja raha välja makstud 278 projektile ehk ligi 80% esitatud taotlustest. See on väga hea näitaja, mis tõendab, et projektid olid asjaliklt ette valmistatud, ellu viijad suutl
09.01.2014 VIRUMAA TEATAJA: Viru-Jaagupi uuest poest saab värsket liha osta
Detsembris avas Voore Farmi omanik Indrek Klammer Viru-Jaagupis väikese poe, kus müüakse nii värsket liha kui piima. Loe artiklit täismahus Virumaa Teataja tasuliselt veebilehelt www.virumaateataja.ee/2655136/viru-jaagupi-uuest-poest-saab-varsket-liha-osta/
08.01.2014 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa Partnerluskogu koostab 2014-2020. a LEADER perioodi strateegiat
Praegune LEADER periood 2008-2013 on lõppenud. Raplamaa Partnerluskogu teeb statistilisi ja sisulisi kokkuvõtteid lõppenud programmi tulemustest ja koostab uut strateegiat järgmiseks LEADER perioodiks. Strateegia esialgne variant peaks olema Raplamaa Partnerluskogu üldkoosolekul vastu võetud ja esitatud Põllumajandusministeeriumisse läbivaatamiseks 30. juuniks 2014.a. Loe edasi SIIT
06.01.2014 JÄRVA TEATAJA: Mahetoidu kohta napib teavet
Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Ligi 45 00 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil. Sama oluline on soov vältida toidus geneetiliselt muundatud organisme ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke. Uuringust selgus ka, et korrapärased mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse talunikult. Loe artiklit täismahus ajalehe Järva Teataja paberlehes
04.01.2014 MAALEHT: Autolavka hakkab maarahvale toorpiima müüma
Saaremaal ainsana toorpiima pudelites turustava mahetaluniku Jaan Kiideri toodang tuleb müüki ka kauplusautodes. “Mul on juba praegu piimamüük päris suur, aga inimesed hakkasid küsima, kas ma seda pudelipiima ei saaks tuua,” ütles lavkajuht Andrus Sunduk Saarte Häälele. “Külades ei ole ju enam lehmi, varsti võib lehmi näha ainult näitustel, aga maainimene on harjunud rammusama piimaga,” selgitas ta. Sunduki sõnul kurdavad tema ostjad, et nemad ei tunne poepiima tarbides mingit vahet, kas selle
18.12.2013 MEIE MAA: Kärlal räägiti mahetoidu ABC-st
Möödunud pühapäeval toimus Kärla põhikooli sööklas mahetoidu päev, kuhu oli kogunenud üle 50 lapse ja lapsevanema. Kavas olid mahepõllumajanduse loeng lapsevanematele ja piparkoogivalmistamine lastele ning kõigile ühine kokkamine mahetoorainest. Kihelkonna valla mahetalunik Aivar Kallas tegi puust ja punaseks mahepõllumajanduse põhimõtted ja selle, kuidas mahetoitu ära tunda. “Tundsin, et olin õige sihtgrupi ees. Meile, kes me mahevaldkonnas tegutseme, võib tunduda, et mahepõllumajandusest tea
17.12.2013 PÕHJARANNIK: Promenaadi talupood alustas rahvarohkelt
Jõhvi uus promenaad ja selle ääres uksed avanud talupood tekitavad tunde, justkui oleks sattunud Euroopa südamesse, tunnustati poe avamisel selle asutajaid ja kohalikest tootjatest varustajaid. Loe artiklit täismahus ajalehe Põhjarannik paberlehest MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Promenaadi Talupood Facebook´is www.facebook.com/pages/Promenaadi-Talupood/500156793413184 Kohaliku toidu teemaleht www.maainfo.ee/ Eesti maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme toetusprojekt 2
10.12.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Kogukonnaköögid kui väikeettevõtjate lävepakk
Novembri lõpus kogunesid kohalike toiduvõrgustike esindajad Tahku Taresse Pärnumaal maaeluvõrgustiku järjekordsele teemapäevale. Seekord oli arutuse all kogukonnaköökide võimalused ja vajadused. Eestis ei ole „kogukonnaköögi“ mõiste enam võõras. Mitmetes seltsi- või külamajades on väljaehitatud köögid, kus külaürituste tarbeks saab kohvi keeta, toitu valmistada. Osades külamajades on toiduvalmistamise kohad aga suuremad, kui lihtsalt kohvimasin laual või kööginurk, kööki on v
05.12.2013 MAALEHT: Peipsi sibul näitab Euroopa taset
Peipsi-äärsed väikesed sibulatootjad koostasid esimesena Eestis toidu kvaliteedikava ja plaanivad oma kasvatatule saada ka ELi geograafilise tähise. Tartus poes käies märkas Peipsi ääres Kolkjal sibulaid kasvatav Konstantin Avvo üllatusega, et Poolast pärit lahtise sibula juurde oli pandud silt "Peipsi sibul". "Hakkasin mõtlema, kuidas meie nimetust kaitsta," räägib hakkaja mees, kes peab turismitalu, kus tutvustab huvilistele sibulakasvatust. Ta uuris siit ja sealt ning sai teada, et Pei
17.11.2013 E24: Kalamatsi kitsepiimameierei katsetab julgelt uute juustudega (Järva Arengu Partnerid)
Esna, kus filmitakse ka menukat telesarja «Naabriplika», on maaliline väikeküla keset Eestit, kuhu endine doktorant Aita Mets ja tööstust õppinud Jaan Raudkivi on kolme aastaga rajanud kitsepiima töötleva Kalamatsi meierei, mille toodang jõuab nii poelettidele kui ka Eesti parimatesse restoranidesse. Paljuski tänu soodsate juhuste kokkulangemisele läks nõnda, et Esnas asub nüüd Eesti esimene kitsepiima töötlev meierei. Meierei perenaisest Aita Metsast pidi esialgu saama hoopis teadlane. Kuid ku
29.10.2013 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa ettevõtteid tutvustav video valmis
Raplamaa Partnerluskogu rahastamisel tellis Raplamaa Arendus-ja ettevõtluskeskus OÜ Purk Stuudiolt Raplamaa tublimaid ettevõtteid tutvustavad videod. Igast kümnest Raplamaa vallast valiti üks ettevõte. Videod on nähtaval ja alla laadimiseks Youtube’is: www.youtube.com/watch Ingliskeelsete subtiitritega videod: investinraplamaa.com/videos-and-photos/videos/ Videosid võivad piiranguteta kasutada kõik huvilised, samas palume kasutamisel viidata allikale. INFO: raplaleader.ee/raplamaa-ettevottei
26.10.2013 PÕHJARANNIK: Raudkivi talus kasvavad õnnelikud õunapuud (Kirderanniku Koostöökogu)
Ida-Viru esimene õunatalu sündis soojadest mälestustest vanaema-vanaisa ubinaaiast ning õu-nalõhnalisest verandast. Erinevalt vanadest hüljatud aedadest sirguvad seal õnnelikud õunapuud. /.../ Kui õunahoidla rajati oma raha eest, siis istikute ja niisutussüsteemi ostmist ning kaitsetara ehitamist toetas PRIA. "Niisutussüsteem on tegelikult kallis lõbu ja me poleks seda ostnud, kui poleks toetust saanud. Niisutussüsteem on väga hästi ära tasunud: kuiva aega oli suvel päris palju ja kui puu õuna
24.10.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Lasteasutuste kokad õpivad mahetoitlustamist
Täna algas viieosaline mahetöötubade sari, mille käigus õpivad Eesti lasteasutuste kokad ja toitlustajad mahetoorainest erinevate toidukordade söökide valmistamist ja tutvuvad mahetooraine hankimisvõimalustega. „Eesmärk on pöörata tähelepanu hooajalisele kohalikule mahesaadustele, et tarbijad leiaks üles oma lähipiirkonna tootja ja vastupidi,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Mahetootjad otsivad praegu võimalusi, kuidas oma tooda
15.10.2013 BIONEER.EE: Mahemahlad valmivad looduse rüpes (MAK meede 1.2 ja Tartumaa Arendusselts)
Kaasiku mahetallu jõudmiseks tuleb Tartu-Jõhvi maanteelt kõrvale pöörates tükk maad mööda kruusateed sõita. Just selline paik sobib hästi mahetalu pidamiseks. Privaatses looduskeskkonnas valmivad Kaasiku Mahetalu õunamahlad ja kuivatatud õunaviilud. Mahetalu peremehel Ago Kaasikul on maalähedane elustiil kogu aeg hinges olnud. „Olen maal sündinud ja kasvanud ja siis tundus kuidagi loogiline siin maal elades ka midagi tõsisemat teha,“ räägib peremees. Nii rajatigi 2010. aastal Soekülla 1,5-hekta
09.10.2013 SAKALA: Taluturg kinkis rahvale tervist
Egon Valdaru, Sakala 09.10.2013 Laupäeval Männimäel peetud taluturg rõõmustas linlasi mahedate ja tervislike toodetega. Koju sai osta köögivilju, jahu, mett, mune ja Polli tootearenduskeskuses valmistatud pilku püüdvaid hoidiseid. Mahekauba pakkujaid oli paarikümne jagu, mitut müügilauda kaunistasid erksa värviga pudelid ja purgid, milles olid astelpajust, jõhvikast, mustast sõstrast, tomatist või muust aiakraamist tehtud moosid ja mahlad, kõigil kenad etiketid juures. Energiapomm arvuti kõrv
09.10.2013 MAABLOGI: Mida teha üle jäävate aiasaadustega?
Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. Seega on jälle asjakohane rääkida teemal, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäävate aia- või põllusaadustega. Kas neid tohib kasutada lasteaia- ja koolisööklates või pakkuda lähedalasuvale restoranile? Kas on mingid piirangud selliselt saadud aiaviljade kasutamisele? Ligi aasta tagasi kirjutasin Maablogis samal teemal. Siiski jõuavad jätkuvalt meieni arvamused, et kodus kasvatatud puu- ja köögivilja ei ole lubatud koolis või lasteaias
23.09.2013 MAALEHT: Tubri talu töötleb kitsepiima (MAK meede 1.4.1, 1.4.2 ja Leader-meede)
Läänemaa Ridala valla ettevõtja Neeme Koorem ehitas esimese kitsepiimatööstuse, kus valmivad kohupiim, jogurt ja või. Elu ise sundis peale lammaste hakkama Tubri talus ka kitsi kasvatama, kuna laps ei talunud lehmapiima,“ põhjendab Neeme Koorem oma valikut. 1991. aastal võeti tallu kaks kitse, ja piimamure oli murtud. Sealt tekkis mehel mõte, et võiks karja suurendada ja hakata kitsepiimaga varustama teisigi lapsi, kes lehmapiima ei talu. Talu kitsekari kasvas ning tarbijaid lisandus nii oma,
19.09.2013 EPKK: Pääsukesemärgiga tooted telesaates Me armastame Eestit!
Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on Eesti kõige tuntuma toidukvaliteedimärgi Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) väljaandjana ka tänavu korraldamas teavituskampaaniat märkide tuntuse tõstmiseks tarbijate hulgas. Oleme selleks kavandanud erinevaid turunduslikke ettevõtmisi, kus märke tutvustame. Üks neist – telesaade „Me armastame Eestit!“ - jõuab eetrisse telekanalis TV3 juba sel reedel, 20. septembri õhtul. Kokku on reedeõhtuti tulemas 12 saadet. Koostöös saate tootjatega pöörame saates
11.09.2013 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Maakonna suurimaid LEADER projekte Kehtna aleviku keskväljaku avatud
Laupäeval 7. septembril 2013 avati pidulikult Raplamaa suurimaid LEADER projekte – Kehtna aleviku keskväljak. Endisele tühermaale on rajatud viie aasta jooksul kaunis park, lilleklumbid, põõsad, teerajad, purskkaev, laste mänguväljak. Ettevõtmist on rahastatud erinevatest programmidest, fondidest. Keskväljaku rajamine toimus Kehtna vallavalitsuse algatusel koostöös Kehtna ettevõtjatega, Raplamaa Rotary klubiga, Kehtna aleviku mittetulundusühingutega ja Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolig
10.09.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Magusa marmelaadi saladus
Pühapäeval, 8. septembril 2013 algusega kell 19.45 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Magusa marmelaadi saladus". Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... OÜ Minna Sahver on ettevõte, mis toodab kohalikul toorainel põhinevaid marmelaade ja siirupit. Ettevõtte veebileht minnasahver.ee/. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme raames toetatakse Raplamaa Partnerluskogu piirkonnas asuva OÜ Minna Sahver tegevust keedukatla ja marmelaadivormide soetamisel 5 03
10.09.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohalik toit - tähtis ei ole ise ja üksi, vaid ökonoomselt üheskoos
24. - 26. augustil 2013 toimus Prantsusmaal, Ülem-Provence’i piirkonnas, Digne-les-Bains´is 2. Euroopa kohalike toodete laat, koos temaatiliste õppereiside ja seminaridega. Üritus on osa Leader rahvusvahelisest koostööprojektist ning selle korraldas Prantsusmaa kohalik tegevusgrupp Leader en Pays Dignois. Samalaadne laat toimus esmakordselt 2012. aastal Le Puy en Velay’is. Väike, aga kokkuhoidev kogukond Lõuna-Prantsusmaal asuv Ülem-Provence’i
28.08.2013 MAABLOGI: Sööme arvatust mahedamalt
Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam. Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.
27.08.2013 JÄRVA TEATAJA: Talutooted panid sõidukid peatuma
Eelmisel nädalal esimest korda avatud talutoodete müük Koigi vallas Tallinna–Tartu maantee sajandal kilomeetril käivitus hoogsalt. Ettevõtmise eestvedaja Kaie Altmetsa selgitusel möödus esimene katsetus, kolm teeäärse müügi päeva edukalt. «Kõige parem päev oli laupäev, kus edaspidi kavatseme olla avatud pikemat aega,» lisas ta. Rohkem peatusid Koigi bussipeatuse lähedases müügikohas Tallinna poole sõitvad autod, kel on Altmetsa hinnangul autorongist välja sõita lihtsam. Esimeste päevade käive
27.08.2013 SAKALA: Ärma talus läks kaubaks kodumaine toit
Presidendipaari kutsel kogunesid möödunud neljapäeval Ärma tallu Eesti toidu edendajad. Väiketootjad ja restoraniomanikud veetsid seal pärastlõuna, mille kestel ammutasid väärt teadmisi ja maitsesid uusi kodumaiseid suupisteid. Niisugune kohtumine leidis aset juba kolmandat aastat. Seekordne põhiteema oli tervislik toiduvalmistamine. Nagu ütles Evelin Ilves, näevad väiketootjad tihti vaeva, et kasvatada tervislikku vitamiinirikast toitu, kuid sellest pole eriti kasu, kui söögi valmistamise käig
26.08.2013 KODUKANT LÄÄNEMAA: Mahetoidu edulugu Rootsis Södertälje piirkonnas
Mahetoidu edulugu Rootsis Södertälje piirkonnas Kevadel kutsuti lasteaia, kooli (sh hoolekogu) ja omavalitsuste esindajaid üle Eesti osalema seminaril „Mahetoidu kasutamise kogemused lasteasutuses“, kus muuhulgas tutvustas Södertälje omavalitsuse esindaja Sara Jervfors Rootsis Södertälje piirkonna ettevõtluse ja kohaliku toidu propageerimisega on edulugu. Omavalitsuse juurde on loodud toiduosakond, mis tegeleb kooli- ja lasteaedade toidulaua kvaliteetsemaks muutmisega. 10 aastat tagasi võeti v
22.08.2013 PÕHJARANNIK: Taluturg tõestas kohaliku toidu menu
Eelmisel laupäeval esimest korda peetud Jõhvi taluturul leidsid nii kauplejad kui ostjad, et oranže telke võiks juurde tulla ja kohaliku toidu turg kasvada. “Hinnad on ikka palju odavamad kui Jõhvi turul. Näiteks peedikilo maksab Jõhvi turul 70-80 senti, aga siin ainult 30 senti,” kiitis juurikajahile tulnud pensionär Salme. Hindadega oli rahul ka Svetlana, kes varus boršikraami ja rõõmustas selle üle, et leti taga askeldasid nooremad müüjad kui turul tavaliselt. Karin degusteeris koduleiba n
16.08.2013 PÕHJARANNIK: Laupäeviti kaubeldakse Jõhvis Viru toiduga
Sel laupäeval (17.08) toimub Jõhvi keskväljakul esimene taluturg, mis viib kokku Viru toidu kasvatajad ja tootjad ning kodulähedast kraami hindavad tarbijad. Jõhvi keskväljakul on taluturu telk püsti igal laupäeval kella 9-13, esialgu kuni oktoobri lõpuni. “Välja arvatud lausvihmaga, kui telki pole võimalik üles panna,” ütles MTÜ Kohalik Toit juhatuse liige Aigi Kullerkupp. Taluturu käivitamine langeb kokku kohaliku tooraine müümise tippajaga. “Nii mõnigi on küsinud, miks peaks eelistama talut
13.08.2013 ÕHTULEHT: Tagurpidi Lavka toob taluniku munad-piima linlasele koju kätte
Mittetulundusühing Tagurpidi Lavka käib kaks korda nädalas väiketalunikelt kaupa korjamas ja linlastest tellijatele koju viimas. Mitte ainult mune ja piima. Kes tellib, saab ka liha, supirohelist ja kõike muud. Pikemal, 200kilomeetrisel bussiringil kaasa sõites saab tubli portsu maauudiseid teada ja talunike muredest aimu. Loe artiklit Õhtulehe veebilehelt ohtuleht.ee/536909
12.08.2013 MAALEHT: Palvemaja talupere kasvatab tõuküülikuid (Võrumaa Partnerlukogu)
Endel Leius kasvatab Osula külas Palvemaja talus umbes tuhat küülikut aastas ja müüb küülikuliha suitsutatult ning konservidena laatadel ja taluturgudel. "Ostsin 1980. aastatel kolhoosilt kunagise palvela hoone, mis oli kokku kukkumas ja ümberringi oli ainult võsa," selgitab Endel Leius, miks talu nimeks sai Palvemaja. Nüüd on Tea ja Endel Leius aastakümnetega rajanud siia eeskujuliku talumajapidamise, maja on korda tehtud ja taluhoone üks osa välja ehitatud küülikunahast toodete müügiks. Müüg
18.07.2013 MAALEHT: Eesti toit on seni ELi kvaliteedimärgita
Kuigi Euroopa Liidu kvaliteedimärke on taotletud ja registreeritud ligi 1500 tootele, ei ole nende seast mitte ükski pärit Eestist. Euroopa Liidus kehtib kvaliteedimärkide süsteem konkreetse päritoluga ja traditsioonilistele toodetele. On kolme liiki märgid: kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis ja garanteeritud traditsiooniline eritunnus. Loe artiklit täismahus Maalehe paberlehest MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: 22. novembril 2012 korraldas Maamajanduse Infokeskuse
17.07.2013 MEIE MAA: Toiduteel ehk Lammas lähivaates
Kes on lammas, mitu villavabrikut on Saaremaal, kuidas vanasti villa töödeldi, millised rahvariided valmisid villast ja kuidas maitseb lambapraad – sellistele küsimustele sain möödunud kuul vastuse, kui külastasin turistidele mõeldud kohaliku toidu tutvustamise marsruuti Lambatee. Projekti InFAcTo käigus sündis mitu toiduteed, mis mõeldud turistidele kohaliku toidu tutvustamiseks. Ühest siinkohal juttu tulebki. Lambateel liikumiseks koguneti kõigepealt Kuressaare turuhoone teisele korrusele, k
10.07.2013 MAABLOGI: Kas me vajame rikastatud toitu?
Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast. Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule lisatud täiendavaid koostisosi. Mõistagi, tohib toidule lisada vaid selliseid aineid, mis on ohutud, o
08.07.2013 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Ida-Saksa maaelu edendajad väisasid Raplamaa Partnerluskogu
Raplamaa Partnerluskogu väisas Eesti Põllumeeste Keskliidu kaudu Ida-Saksamaa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa maaelu edendajate delegatsiooni liikmed. Külalised tundsid huvi põllumajandusettevõtete arenguprobleemide vastu ning maaelu arengu toetuste kasutamise vastu Raplamaal. Pikem vestlus toimus Kehtna valla Rey seakasvatusettevõttes – lihatööstuses ning Raikküla Farmeri kaasaegses laudas, kus ammendavat teavet andsid ettevõtete juhid Valentin Kütt ning Tõnu Rahula. Maaelu arengu toe
05.07.2013 ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU: Karjamõisa lihatööstus käivitab Pärnumaal tootmishoone
Karjamõisa lihatööstuse pidulik avamine toimus 5. juulil 2013 ja tootmisliin asub tööle algaval nädalal. OÜ Karjamõisa omanike Enn Kuslap`i ja Toomas Tuisk´i sõnul on tegu igati kaasaegse väiketapamaja ja lihatöötlemisettevõttega Pärnumaal, Are vallas, Suigu külas. Avamisele oli kutsutud terve hulk ettevõtmise toetajaid ning koostööpartnereid, kelle kõnedest jagus ettevõtjaile tunnustust ja tööstiili iseloomustamiseks kasutati korduvalt pöördumist „härrad põhjalikud“ .
02.07.2013 VTA: Toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv mullu vähenes
Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis mullu toidu käitlemisega tegelevaid ettevõtteid 12 986 korral. Võrreldes aasta varasemaga vähenes toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv 5% võrra. „Eestis toiduga tegelevad ettevõtjad on reeglina hästi kursis kehtivate nõuetega ja suuri probleeme nende täitmisel pole,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Tema sõnul olid 2012. aastal toidukäitlejatele tehtud ettekirjutused põhiliselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavuse, toidu mä
20.06.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Mahladele suhkru lisamine keelustatakse
Valitsus kehtestas täna oma määrusega uued mahlatoodete koostise- ja kvaliteedinõuded, millega keelustatakse mahladele suhkru lisamine. Määrusega viiakse Eestis kehtivad nõuded vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga. Valitsuse määrus „Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded“ keelustab alates 28. oktoobrist 2013 suhkrute lisamise mahlale, mahlakontsentraadile, kontsentraadist toodetud mahlale, mahlapulbrile ja tõmmismahlale. „See aitab muuta inimeste toidulauda terv
13.06.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Prognoos: järgmine kümnend maailmas toiduhindu alla ei vii
Järgmisel kümnendil jääb maailma põllumajandusliku tootmise aastane kasv keskmiselt 1,5% piiresse, sest tootmise laiendamine on piiratud. Üha enam hakkab toiduhindade kujunemist mõjutama Hiina oma üle miljardi elanikuga, selgub OECD ja FAO prognoosist aastateks 2013-2022. Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD ning ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO hinnangul kasvab järgmisel kümnendil maailma põllumajandustootmine keskmiselt 1,5% aastas. Tootmise kasvu piiravad raporti jär
12.06.2013 SAARTE HÄÄL: Ettevõtjad on Saaremaa märgi omaks võtnud (Saarte Koostöökogu)
Läinud aasta lõpul alustatud Saaremaa ühisturundamise projekt, milles etendab otsustavat rolli Saaremaa bränd ehk oma märk, on korralikult käima läinud. Ehtsaid saaremaiseid tooteid teistest eristava sinise märgikese on praeguseks kasutusele võtnud 32 ettevõtet, ühingut. Teiste seas sellised suured tootjad nagu näiteks Nantecom Saaremaa Delifood, Saaremaa piimatööstus, Saaremaa lihatööstus, aga ka väiksemad tegijad nagu Mustjala Mustard, Mamsli pirukapood jt. Märki on otsustanud kasutama hakat
04.06.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Uus märgis toob suurema lihasisaldusega vorstitooted esile
Põllumajandusministeerium töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused tulevikus kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul. „Kõigil vorstitoodete pakenditel on info lihasisalduse protsendi kohta olemas ka praegu, kuid lisamärgis toob selle tarbija jaoks selgemalt ja pakendil paremini leitavalt esile,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse nin
30.05.2013 POSTIMEES: Esko talu peremees näitab linnavurledele, kuidas piimast saab juust
Esko talu, mis on tuntud hea jogurti, juustu ja kohupiima valmistajana, ning Maakaup.ee ja Looduspere korraldavad 14.juunil Sakus Esko talus perepäeva. Piimatoodete valmimise kõrval saab uudistada ja proovida näiteks nõgesekotlette ning ise limonaadi teha. Üritus on tasuta, puhast toitu saab kaasa osta ja kohapeal süüa. Grillihooaja alguses õpitakse profi türgi grillmeister Cevad'i käe all marinaadi ja grillimise saladusi ning pärast tööpäeva lõppu saab oma söögiisu rahuldada grillitud lambafi
29.05.2013 SAARTE HÄÄL: Valjala lasteaia talu- ja toiduprojekt sai läbi
Laupäeval tähistati Valjala lasteaia õuel pidulikult projekti “Taluga sõbraks, toiduga tuttavaks” lõppemist. Tänati koostööpartnereid, maitsti tervislikke astelpajusmuutisid ning vaadati Valjala naisrühma ja lasteaialaste esinemist. Oma tooteid olid tutvustamas nii Koplimäe kui ka Riido ökotalu, samuti olid kohal õunakasvatajad. Valjala lasteaia juhataja Marina Tamm ütles, et projekti võib lugeda õnnestunuks. Lapsed said ise näha ja katsuda, milline on tatrataim, maitsta mahetatra teri. Samuti
29.05.2013 RAPLAMAA SÕNUMID: Rapla külje all valmivad tervislikud ja mokkamööda loodustooted
Rapla vallas Vana-Kõrtsi talus osaühingus Taluelu valmivad tervislikud ja maitsvad aed- ja juurviljakrõpsud ning -sukaadid. Kolm aastat tagasi alanud algaja huvilise katsetustest on selleks aastaks välja kasvanud mokkamööda müügiartikkel. Varem pikalt pealinnas kontoriametnikuna töötanud OÜ Taluelu juht Maret Sikstus kolis koos mehega kümmekond aastat tagasi Rapla lähedale maale ja on sestpeale loodusega sinapeal olnud. /.../ Pärast pikki katsetusi ja proovikuivatamisi söandas Maret Sik
21.05.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduinspektorid käisid Gotlandil kogemusi saamas
Eesti maaeluvõrgustiku üksus korraldas taaskord kohaliku toidu teemalise õppereisi Eesti piirkondlikele toiduinspektoritele. Seekord õppisime gotlandlastelt. Gotland ehk Ojamaa suurim saar Läänemeres. Gotlandi pindala on 3140 ruutkilomeetrit ning seal elab üle 57 tuhande inimese. Gotland on üks Rootsi 21 maakonnast ehk läänist ning seal on 92 kihelkonda. Igas kihelkonnas on kirik. Saare peamised sissetulekuallikad on põllumajandus ja turism.
21.05.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Gotlandi kohaliku toidu õppereisi esimene päev
Kohtumine Gotlandi toidu järelevalveametnikega EL kvaliteedikavade rakendamisest Rootsis Ühisköök Meierei Veski Lihaveisetooted Mahelambad ja lambanahad Teisipäeva, 7. mai 2013 hommikul toimus kohtumine Gotlandi toidu järelevalveametnikega, kus tutvustati üldist toidukontrolli ülesehitust Gotlandil ja anti ülevaade järelevalve all olevate ettevõtete kontrollidest ja vastati esitatud küsimustele.
21.05.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Gotlandi kohaliku toidu õppereisi kolmas päev
Väiketapamaja Sylvi tütarde pagarikoda ja kohvik Lilla Bjers köögiviljatalu koos talupoe ja restoraniga Pia pagarikoda Nõustamissüsteem Rootsis Kohaliku toidu võrgustikud Gotlandil Lärbrö Källstäde väiketapamaja - www.facebook.com/KallstadeKottDelikatesser Lärbrö Källstäde väiketapamaja töötab praeguste omanike juhtimisel alates 1. juulist 2012. a, kokku on väiketapamaja tegutsenud 15 aastat. Omanikeks on 2 peret, lisaks on palgatud 2 töölist.
21.05.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Gotlandi kohaliku toidu õppereisi teine päev
Kulinaarsete regioonide projekt - Culinary Heritage Maiustuste tootja Köögiviljatalu Lambatalu - lambaliha ja -nahad Kulinaarsete regioonide projekt (Culinary Heritage) - www.culinary-heritage.com/ Riina Noodapera andis bussis ülevaate kulinaarsete regioonide projektist - Culinary Heritage. Võrgustik on suunatud eelkõige Läänemere ümber asuvate riikide regioonidele, et selle ümbruskonna maa
16.05.2013 MEIE MAA: Toidupäev lähendas tootjaid ja toidupakkujaid
Ei lootnud, et mai algul teokssaanud üritus nii suurejooneliseks kujuneb. Toidu tootmise ja töötlemisega tegelejaid oli üritusele tulnud nii palju, et avar külalisteruum sai tootevaliku all olevate laudadega seinast seina ääristatud. Kokkusaamisele olid oodatud ka turismiettevõtjad jt toidu pakkujad – maakonna majutusasutuste, toitlustusettevõtete ja catering-firmade esindajad, et tutvustada erinevaid gruppe, maitsta tooteid, sobitada tutvusi ja sõlmida kokkuleppeid. Ning korraldada mõtete vahe
15.05.2013 SÕNUMITOOJA: Põhja-Eesti kohaliku toidu märgis - Arenduskoda laiendab projekti üle Harju- ja Virumaa
Arenduskoja Leader-piirkonna kaks aastat kestnud rahvusvaheline toiduprojekt jätkub kohalikul tasandil. „0len kindel, 10-15 aasta pärast on maal toodetud hea tervislik toit suur varandus. Meie elu ja tulevik sõltub toidust," lausus Jänedal MTÜ Arenduskoda rahvusvahelise toiduprojekti lõpu-seminari peaesineja, Eesti Kulinaaria Instituudi juht, tippkokk Dimitri Demjanov. Ta tutvustas projekti „Maastik taldrikul" 2014-2020, mille eesmärk on siduda ühtsesse arengukavasse Eesti eri piirkondade k
12.05.2013 ÄRIPÄEV: Kuidas leida kodu toiduainetööstusele?
Toiduainetööstusele sobiva tegevuskoha leidmiseks on vaja varuda aega ning tutvuda veterinaar- ja toiduameti nõuetega, mis panevad selged piirid ruumivalikule ette. Enne toiduainetööstuse avanemist tuleb läbi mõelda, kas soovitakse rentida valmis ruume või ollakse nõus seal remonti tegema. Samuti tuleb valmis olla mitmete pindade tutvumisega, sest esiteks ei leia tihti kinnisvaraportaali kuulutustest infot toidukäitlemisel vajalike nõuete täitmisest ning teisalt võib kehvas korras või sobimatu
09.05.2013 EESTI PÄEVALEHT: Peipsi sibul kaitse alla: petturite elu tehakse kibedaks
Peipsi sibula kvaliteedikava välistab tulevikus Poola sibulate müümise Eesti omade pähe, kuid on juriidilisi probleeme. Sügisesest sajandi sibulauputusest võrsunud põldurite ja põllumajandusametnike koostöö peaks juba sel aastal välistama võimaluse, et kuulsa Peipsi sibula ostja saab petta ja viib koju hoopis mujal Euroopas kasvanud mugulad. Kui sibulakasvatajad ning veterinaar- ja toiduamet (VTA) kokkuleppele jõuavad, võib juba sel sügisel Peipsi sibula ostja kindel olla, et tegemist on tõ
30.04.2013 MEIE MAA: Tootjad ja toitlustajad edendavad kohaliku toidu asja
Sel neljapäeval, 2. mail algusega kell 11 toimub Tehumardi puhkemaja külamajas SA Saaremaa Turism ja Saarte Koostöökogu korraldatud üritus, kuhu on kutsutud toiduainete tootjad ja toitlustamisega tegelevad ettevõtted. “Mõte ja soov on selle üritusega suurendada kohaliku toidu tähtsust meie toidulaual. Et kohalikust toidutoormest valmistatud road jõuaksid enam ka kooliõpilaste ja turistideni. Ise tahaksin kohvikust saada näiteks ka kohalikku ürditeed, paraku pole sellist kohta veel avastanud,” ü
30.04.2013 EESTI PÄEVALEHT: Väiketalunikud ühinesid pakkumaks Eesti tooteid
Suvel–sügisel on MTÜ turustatav köögivili, marjad ja muu toodang 80% ulatuses kodumaine. Eesti väiketalunikud lõid hiljuti mittetulundusühingu Eesti Väiketootjate Assotsiatsioon, et ühiselt pealinna turgudel eestimaist talutoodangut müüa. Homme avataval Pirita turul korraldabki MTÜ tänavu kauplemist, lisaks on neil letid ka Lasnamäe, Mustamäe ja Nõmme turul. MTÜ asutaja ja juhatuse liikme Ingrid Rikka sõnul on kauba juures kindlasti ära toodud ka talu nimi, kust toode pärit on, mitte üksnes
30.04.2013 HIIU LEHT: Mahetoiduni veel pikk maa minna
Maailmas üha populaarsust koguv mahetoit on Kärdla koolisööklas veel võõras kraam, kuid söökla juhataja Elena Linkov juba tegutseb laste tervislikuma toidu nimel. Kärdla ühisgümnaasiumi kooli söökla juhataja Elena Linkov ütles, et nende koolis pakutaval on mahetoiduni veel pikk maa minna. “Kahjuks on Hiiumaal mahetootjaid väga vähe – praegu teangi vaid ühte,” selgitas ta. Ta nentis, et võib olla on asi lihtsalt selles, et tema neid ei tea ning kutsus endast märku andma. Loe artiklit täismahus
29.04.2013 DELFI: Külalistemaja Varjula sai uue ja hubase kohviku (Raplamaa Partnerluskogu)
Külalistemaja Varjula asub Kehtna pargis tiigi kaldal. Nimi Varjula pärineb 30ndatest, kui algul kodumajanduskooli ühiselamuks mõeldud maja valmis. Külalistemaja tegutseb siin juba üle 10 aasta. Meil on 13 numbrituba, kus on võimalik ööbida kuni 30 inimesel, seminarisaal 40 inimesele, saun ja solaarium. 2012. aastal valmis Varjulas uus kohvik. Kohviku sisustus ning köögimööbel ja -tehnika soetati Leaderi toetuse kaasabil Raplamaa Partnerluskogu meetmest 1.2 - mikroettevõtluse areng. Kohvik on
23.04.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Mahetoidu kasutamise kogemused Rootsi, Belgia ja Eesti lasteasutustes
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Maaülikooli Mahekeskusega korraldas 16. aprillil 2013 Tallinnas seminari, kus vahetati kogemusi mahetoidu kasutamisel lasteasutustes. Seminaril osales üle 50 inimese, kellest enamus olid seotud lasteasutustes toidu pakkumisega, lisaks olid kohal kümmekond terviseameti spetsialisti, kahe Leader tegevusgrupi esindajad (Hiidlaste Koostöökogu ja Kodukant Läänemaa), Põllumaj
23.04.2013 MAABLOGI: Milline on eestlase toidulaud aastal 2020?
Tartus Maafestil peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult. Tarbija on hinnatundlik ja kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist. Maafesti kohaliku toidu vestlusringis osalesid taluturismi ettevõtja Aigar Piho, Eesti Kulinaaria In
22.04.2013 MAHEKLUBI: Valmis juhendmaterjal teravilja- ja õlikultuuride väikekäitlejale
Tänavu kevadel valmis juhendmaterjal "Abiks põllumajandussaaduste väikekäitlejale III osa. Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride töötlemine“. Materjal koostati eesmärgiga julgustada väikeettevõtteid teravilja- ja õlikultuuride töötlemisega tegelema. Juhendis antakse teavet ettevõtte toiduseaduse alusel teavitamiseks või tunnustamiseks vajalike toimingute ja dokumentide kohta. Neile, kes soovivad tegeleda mahetöötlemisega, on antud selgitused mahenõuete täitmiseks ja mahetunnustuse saamiseks.
16.04.2013 TARTU POSTIMEES: Tartusse kerkib Eesti suurim ajutine restoran (Maafest)
Üheskoos Baltimaade suurima maaelumessiga teeb Tartus Raekoja platsil uksed lahti Eesti suurim ajutine restoran, kus tutvustatakse eelkõige kohalikku toitu. Maamessiga samal ajal 18. - 20. aprillini peetakse Tartus Maafesti, mis keskendub kohaliku toidu tutvustamisele ja propageerimisele, teatasid Maamessi korraldajad. Maafesti jaoks kerkib Tartu keskväljakule Eesti suurim restoran-telk, mille ülespanek algas täna hommikul. «Maafestil saab ülevaate sellest, millist toitu meie lähikonnas toodet
11.04.2013 DELFI: Kohalik toit kohaliku kogukonna lauale
Kohalik toit kohaliku kogukonna lauale - sellist nime kandis 7. märtsil Vormsi koolituskeskuses toimunud üritus. Pealkiri oli paljutõotav ja inimesed tulid kuulama-osalema ootustega. Tegemist on projektiga, milles Vormsi juba varemgi on kaasa löönud. Nimelt novembrikuise külamaja avamise toidulaud oli kaetud sama projekti toetusel. Projekti juht Lea Lai juhatas päeva sisse projekti tutvustamisega, pingevaba meeleolu hoidis kohaliku toidu mekkimine ja kokkajate kiitmine. Üritus kujutas endast
08.04.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduprojektinäidete kogumik nüüd ka eesti keeles
Euroopa maaelu arengu võrgustik on alates 2010. aasta sügisest välja andnud projektinäidete trükiseid, kus tutvustatakse erinevaid maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondist toetust saanud projekte. Selle aasta kevadeks on eesti keelde tõlgitud, kujundatud ja trükitud (a 400 eksemplari) üheksast kogumikust neli: Toiduprojektinäited (november 2011): eesti keeles inglise keeles
08.04.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Eesti elanik on sagedane toidukaupade ostja
Ligi veerand Eesti elanikest eelistab osta toitu iga päev ning pooled ostavad süüa vähemalt neli korda nädalas, selgub täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2012”. Peamine toidukaupade ostukoht on suurem, kolme või enama kassaga toidupood – neist ostab oma toidukaubad 82% küsitletutest. Väiksemaid toidupoode külastab vaid kaks inimest kümnest ja nende osakaal on langemas. Turud, hulgilaod ja muud toidukaupade hankimiskohad e
08.04.2013 MAALEHT: Kohalik toit maitseb hästi, aga kuidas seda poest üles leida?
Toitu, millel peal tähis, et see on pärit Viru- või Võrumaalt peab teadlik tarbija tavalises poes hoolega taga otsima, teadmatum leiab aga vaid siis, kui sellele mõnes riiulivahes otsa komistab. Lugu kirjutama asudes esitasin sõpradele ja Maalehe lugejatele sotsiaalmeedia vahendusel palve ja küsimused: „Nimeta esimene kohaliku toidu märk, mis sulle meenub. Oled mõnda selle märgi toodet söönud? Kuidas maitses?“ Vastuseid tuli seinast seina: - „Urvaste kama. Väga hea ja laste lemmik ka!“ - „
08.04.2013 EPKK: Pääsukesemärk on jätkuvalt Eesti tuntuim ja mõjukaim toidumärgis
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt välja antav päritolu- ja kvaliteedimärk Tunnustatud Eesti Maitse (nn pääsukesemärk) on jätkuvalt kõige tuntum ja mõjukam toidumärgis Eestis, selgub põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2012”. Toote kõrgele kvaliteedile ja tootes kasutatava põhitooraine kodumaisele päritolule viitavat pääsukesemärki tunneb 84% Eesti elanikest vanuses 15-74 eluaastat. Märgi tuntus on värske uuringu kohaselt a
04.04.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Uut kohaliku toidu teemalehel
Maamajanduse Infokeskuse kodulehel asuvale kohaliku toidu teemalehele on kogutud kohaliku toidu teemalisi uudiseid, veebileht annab teada üritustest ning koondab infot erinevate kohaliku toidu võrgustike (sh Google Map rakendus) kohta. Infot leiab ka Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmetest toetust saanud kohaliku toidu projektide kohta, sh lingid videolugudele. Link kohaliku toidu teemalehele - www.maainfo.ee/ Viimati on võrgustike nimekirja lisatud: Põhja-Eesti kohalik toit - Põhj
04.04.2013 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa Partnerluskogu ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ühine ajaleht
Raplamaa Partnerluskogu ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus andsid kolmandat aastat järjest välja ühis ajalehenumbri “Ettevõtlik kodanik”. Ajalehte trükiti 14 600 eksemplaris ja levitatakse Eesti Posti kaudu kõikides Raplamaa eraisikute postkastides. Ajaleht PDF formaadis: raplaleader.ee/wp/wp-content/uploads/2013/03/ajaleht-2013.pdf
04.04.2013 MAALEHT: Palvemaja talus avati küülikutapapunkt (Võrumaa Partnerluskogu)
Vanasõna "Kümme korda mõõda, üks kord lõika" peab paika ka tallu küülikutapapunkti loomisel. “Tunnustatud tapapunkti oleme plaaninud juba kümme aastat,” ütleb Võrumaal Osulas asuva Palvemaja talu peremees Endel Leius. Küülikuid on nad pidanud veel kauem. Aastate jooksul on tapapunktile esitatavad nõuded leebemaks muutunud, nii et nüüd oli kauaaegse mõtte teoks tegemine lõpuks ka reaalne. “Mõni aasta tagasi nõuti, et ruumide kõrgus peab olema kolm meetrit,” toob Leius ühe näite varasematest nõu
28.03.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Aprillis kolm kohaliku toidu üritust - 11.04, 16.04 ja 25.04
Aprillis toimub kolm kohaliku toidu teemalist üritust: 11. aprillil korraldab MTÜ Eesti Maaturism Interreg IV programmi koostööprojekti InFAcTo lõpuseminari Aeg: 11.aprillil k.a. algusega 09.30 Koht: Tallinn, hotellis Salzburg Info: Projekti tulemusel on nii Eestis kui Soomes kokku pandud erinevaid puhkepakette ja turismimarsruute, mida lõpuseminaril laiemalt tutvustatakse. Lisainfo Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php 16. aprillil korraldab Eesti Mahe
26.03.2013 MAALEHT: Talujahu on parem kui suures tööstuses tehtu. Miks?
Leivaks nimetatu on kultuuriti erinev. Jeesuse ihus oblaat erineb ikka kõvasti ugrilaste tumedast aganaleivast. Venelastel on olemas nii must kui valge leib. Mida lõunapoole, seda heledamaks leib muutub. Nii leiva kui saia küpsetamiseks vajame jahu. Ja jahu määrabki leiva värvi ja maitse. Meie laiuskraadil hästi kasvav rukis oli juba keskajal Euroopas hinnatud ekspordiartikkel, eriti „meeldiva kerge suitsuka maitse pärast”. Suitsumaitse oli küll puhtpraktilise vajaduse tulemus - pidime ju om
21.03.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Mahetoidu pakkumine toitlustusettevõtetes läheb lihtsamaks
Põllumajandusministeeriumi esitatud eelnõu mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmiseks sai täna valitsuselt heakskiidu. Muudatused lihtsustavad mahetoodete kasutuselevõttu toitlustusasutustes. Kui praegu peab toitlustusasutus taotlema tunnustust mahetoidu pakkujana, siis edaspidi tuleb sellest vaid veterinaar- ja toiduametit teavitada ning seejärel võib mahetoidu pakkumist alustada. „Sellega vähendame nii ettevõtja kui veterinaar- ja toiduameti halduskoormust, sest edaspidi tuleb
20.03.2013 RAPLAMAA SÕNUMID: Raplamaal on rikkalikumad käsitööga tegelemise võimalused kui Tallinnas (Raplamaa Partnerluskogu)
Artikkel Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu (ERKL) juhatuse liikme Liina Veskimägi-Iliste sõnul on Raplamaal võrreldes Tallinnaga nii palju käsitööga tegelemise võimalusi ning mitmeid nimekaid käsitööettevõtteid. Vana-Vigalast pärit Liina Veskimägi-Iliste, kes ise teenib Tallinnas leiba vildist mütsidega, rääkis 16. märtsil Rapla haldushoones peetud käsitöökonverentsil erinevatest võimalustest, kuidas koolituste ja mentorprogrammide kaudu omandada mitmesuguseid käsitöö-oskuseid ja käsitö
20.03.2013 RAPLAMAA SÕNUMID: Laurie Luksemburgist: Raplamaa trump on puhas-puutumatu loodus, rikkalik kultuuripärand ja imelised inimesed (Raplamaa Partnerluskogu)
Artikkel Selleks, et maastik oleks ilus, ei pea tingimata mägesid olema - nii arvasid väga rahul olevad külalised pärast rabas tehtud räätsamatka. Läinud nädalal testisid eksperdid neljast Euroopa riigist turismiobjekte Raplamaa eri paigus. 2010. aasta mais algatas Euroopa Komisjon rahvusvahelise koostööprojekti Cultrips, mis on ellu kutsutud Euroopa rahvaste pärimus- ja rahvuskultuuri väärtustamiseks. Projekti praeguses etapis püütakse viie riigi partnerite abil määratleda oma piirkonna
09.03.2013 JÄRVA TEATAJA: Paidelased ostavad talud toodangust tühjaks
Neljapäevases Paide taluklubis selgus, et talunikel on kaup otsa lõppemas. Nii osteti Müüslerist kohale sõitnud Rätsepa talu perelt viimased hapendatud kurgid, ennelõunasel lahtiolekuajal lõppes ka mustasõstramoos. Talu perenaine Meeli Seepter ütles, et paar korda on tal veel põhjust tulla, siis on kaup otsas ja kevadtööde aeg käes. Mune ostma tulnud Ehale Türilt tuli ootamatusena, et neid saab vaid ette tellides. Talutoiduklubi asutaja, Imavere valla Niinemetsa talu perenaise Heilika Nugise se
09.03.2013 SAARTE HÄÄL: Õunaaedade võrgustiku projekt jätkub
MTÜ Saaremaa Viljapuuaiad algatas 2012. aastal projekti, mille käigus uuendatakse Saaremaal 30 vana õunapuuaeda. Projekti eesmärk on taaselustada väiketootmine Saaremaa õunaaedades, arendada välja viljapuuaedade võrgustik ja seeläbi mitmekesistada maapiirkondades majanduselu ning tuua tarbijateni Saaremaal kasvatatud õunad. Tänaseks on edukalt uuendatud 15 õunapuuaeda, millest viie lõikamisel said osaleda kõik asjast huvitatud. Valdavalt on õunasaak paranenud, eelkõige on viljad olnud suuremad
09.03.2013 ÄRIPÄEV: Väikeettevõtjate parima toiduaine tiitlile kandideerib rekordarv tooteid
Tänavu osaleb Eesti Parima Toiduaine konkursil 17 Eesti väikeettevõtet, kes on hindamisele toonud kokku 32 toodet. Žürii hindab kõiki tooteid teisipäeval, 12. märtsil Tartu Kutsehariduskeskuses. „Tänavu on meil eriti hea meel selle üle, et piirkondlikul konkursil osaleb pea kolmandiku võrra rohkem tooteid kui eelmisel aastal,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Mõned neist on juba omal käel tuntuks saanud – nagu näiteks graafilise disaini auhinna võitnud Moe Viin 1886. Paljud kva
05.03.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Mahetoidu tootmine ja tarbimine leiab üha rohkem poolehoidjaid nii siin- kui sealpool Läänemerd
Kõikides Läänemere äärsetes riikides on viimastel aastatel hoogustunud kohaliku toidu teema, sealhulgas ka mahetoidu teema. Üha enam teadvustatakse, et tervislik ja keskkonnasäästlik on tarbida seda, mida toodetakse kohapeal ning kasutusele on tulnud termin – hooajaline toit. Eelmisel nädalal toimus Tallinnas mahepõllumajanduse ja toiduteemaline konverents „Põllumajandus jätkusuutliku tuleviku jaoks - taaskasutav mahepõllumajandus“ (Farming for the
01.03.2013 MAALEHT: Karula kandis tuuakse piim purgiga külmkappi
Kui tavapäraselt räägitakse sellest, kuidas maal pole nii palju teenuseid, nagu linnas, siis mõni asi on maal linnast hoopis paremini arenenud. “Meil on selline teenus, et ei pea ise piima järgi minema,” räägib Karula kandis Nakatu turismitalu pidav Ants Järvmägi. Nende talus kasvavad lihaveised, kuid naabril on piimalehmad. Kui varem tuli piimaisu korral naabrinaise ukse taha kopsima minna, siis viimasel ajal on asi eriti mugavaks läinud. “Naaber toob iga nädal kindlal päeval viieliitrise
25.02.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Alates 2. märtsist ekraanil uus toiduteemaline saatesari "Põllult patta"
Alates laupäevast, 2. märtsist jõuab ekraanile uus 13-osaline toiduteemaline saatesari „Põllult patta“, mille tööpealkiri on Ants otsib Eesti toitu. Saatesari hakkab eetris olema laupäeviti kell 10.30 TV3-s. Sari on mõeldud kõikidele Eestimaa elanikele ja ka väljaspoole Eestit, kes on huvitatud maaelu käekäigust ja toiduvalmistamisest. Saatesari propageerib Eesti toitu, toiduga seonduvalt tuntud, kuid seni veel laiemalt vähetuntud turismipiirkondi ning põllumajandust ja kohalikke toiduaineid.
22.02.2013 DELFI: Ohekatku perepäev – kelgukoerad, lumeralli ja tuleohutus (Raplamaa Partnerluskogu)
9. veebruaril kogunes Ohekatku kandi rahvas ühiselt talvist perepäeva veetma. Traditsiooniliselt alustati ühistegevust lipuheiskamisega ja siis mindi erinevate ettevõtmiste juurde. Peakülalised olid seekord kelgukoerad Huskypargist Raja talust, kes pakkusid elevust eelkõige pisematele. Helle, Raja talu perenaine, rääkis lastele koerte aretusest ja kasvatamisest, mõne aja pärast saigi kelgusõit alata. Ka täiskasvanud kuulasid huviga lugusid koerarakendi spordialast. Loe edasi... MAAELUVÕRGUS
20.02.2013 EESTI PÄEVALEHT: Mungad edendavad Saaremaal enneolematut külapoodi
Kauplus ei pea olema vaid tarbekauba ostmise koht, vaid hoopis küla ja kogukonna keskus igas mõttes. "Loomulikult saab me poes kaupa vihiku peale," hüüab Tiia Alesmaa leti taga rõõmsalt. Rõhutades, et tegelikult pannakse võlgu olev kaup küll vihiku asemel arvutisse kirja, aga sisu on sama. Oma rahvast peab hoidma, ka siis, kui neil hetkel raha pole. Suurpoodides ei juhtu seda iialgi. Tiia ümber on uskumatu kaubarikkus. Aga mitte tavalise, igas poes leiduva kauba küllus, vaid eriliste toodete
18.02.2013 EMÜ MAHEKESKUS: Teabepäevad mahepõllumajanduslikust tootmisest ja turustamisest - jaanuar-märts
SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös Põllumajandusministeeriumiga korraldab teabepäevi teemal "Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine - võimalused mahetoidu kasutamiseks lasteasutustes". Teabepäeva eesmärgiks on viia kokku mahetootjate, -töötlejate, turustajate, omavalitsuste, koolide ja lasteaedade esindajad, et arutada üheskoos mahetoidu kasutamise võimalusi lasteasutustes. Vajadus tuleneb otseselt Eesti maaelu arengukavast (edaspidi MAK) 2007-2013, kus oluliseks mahepõllumajanduse
18.02.2013 MAALEHT: Sipa loomaarsti töövahendiks on „unelmate mänguasi“ (Raplamaa Partnerluskogu)
Möödunud sügisel soetas Sipa loomaarst Reet Reimann portatiivse aku peal töötava ultraheliaparaadi. "Uurisin enne kolleegidelt, missugune mudel on hea, ja igaüks kiitis oma. Kui minu Viini ülikoolis õppiv praktikant Ann Mari Anupõld nägi selle mudeli infot ja hinda, ütles ta, et see on ju unelmate mänguasi,“ rääkis Reet Reimann valiku tegemisest. Koos kirjutasid nad projekti, asjaajamiseks kulus aasta ja oktoobris jõudis 20 640 eurot maksnud aparaat Ameerikast kohale. Leaderi meede rahastas 60%
15.02.2013 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: TÕELISELT LAHE- Kohaliku Toidu päev Valjala koolis koos tippkokk Ants Uustaluga
Sõbrapäeva, 14.02. hommik. Oleme teel Valjala Põhikooli koos fotograaf Alariga. Teel arutame koolitoidu teemal - meile tundub kõrvaltvaataja ja lapsevanemana, et tänapäeva kiirustav elulaad on kandunud ka meie koolisööklasse. Liialt vähe mõtleme sellele, et kvaliteetne kohalik tooraine, koka oskused ning väärtushinnangud ja toidu serveerimine on meie tervise ja kultuuri üks osa. Köögis pakutav väljendub ju meie laste tulevastes eluhoiakus- selles, kas nad oskavad täiskasvanuna hinnata puhast ja
14.02.2013 MAABLOGI: Suhteanalüüs: kohalik toit ja tarbija
Aastatel 2003–2011 kasvas peamiselt suurtest toidupoodidest toitu ostvate inimeste arv Eestis 54 protsendilt 76 protsendini, näiteks turult ostjate arv kahanes aga 15 protsendilt 2 protsendile. (TNS Emor 2011) Samas, vaadates üldisemaid arenguid nii Eesti kui Euroopa Liidu (EL) tasandil, võib öelda, et märksõna „lühike tarneahel“ on muutunud ning muutumas üha populaarsemaks. Eurobaromeetri andmetel arvab 90% EL-i elanikest, et toidu ostmine otse talunikelt/tootjatelt on kasulik tegevus ning sel
06.02.2013 SAARTE HÄÄL: Valjala lasteaia retseptiraamat on valmis (Saarte Koostöökogu)
Eile sai Valjala lasteaed kätte projekti “Taluga sõbraks, toiduga tuttavaks” käigus valminud retseptiraamatu esimesed kaks näidiseksemplari. Laste illustreeritud raamatust leiab suupäraste toitude retsepte nii algaja kui kogenud söögitegija. “Väga kena ja üllatavalt ilus on,” hindas Valjala lasteaia direktor Marina Tamm tulemust. Tema hinnangul on näha, et toimetaja Tiina Kuusk ja kujundaja Alar Allas on oma ala spetsialistid. Peagi on raamatut trükist tulemas kokku 180 eksemplari, mis jagatak
31.01.2013 DELFI: Paide kogukonnakeskuses käivitub talutoiduklubi
Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) käivitub talutoiduklubi. Igal neljapäeval kell 10-12 ja 16-18 on majas mõni kohalik talunik (või ka mitu), kes tutvustavad oma (ja vahel ka teiste) talutooteid Saab kuulata, küsida, maitsta, kaasa osta ning tellimusi esitada. Lisaks tegutseb pisike kogukonnakohvik. 31. jaanuaril kell 10-12 on Paide Kogukonnakeskuses taas kohal talukaup. Saab degusteerida ja tellida Rätsepa talu huvitavaid juur- ja köögivilju, tutvuda Käossaare talu hoidistega. Kohal on
29.01.2013 MAABLOGI: Kuidas jõuab tervisealane väide toidu pakendile?
Tarbijate suurenev huvi oma tervise suhtes on andnud toiduvalmistajatele väga soodsa võimaluse teha just tervisealastest väidetest tugev turustusvahend ning tuua oma toode seeläbi paremini esile. Tihti kaasneb sellega täiendava hinna lisamine. Tänases Maablogi postituses annamegi ülevaate, miks terviseväidete esitamist on vaja reguleerida ja kuidas see käib. Põhiline eesmärk terviseväidete reguleerimisel on arusaadavalt tarbija kaitsmine. Suures plaanis võib toidupakenditel esitatavad
22.01.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Viljandimaa toiduvõrgustik "Minu pood on OTT!"
Maaeluvõrgustiku kohaliku toidu suunalised tegevused Maaeluvõrgustik jätkab ka sel aastal kohaliku toidu temaatika käsitlemisega. Üheks esimeseks ürituseks, mille kohta kohaliku toidu võrgustikule teada andsime oli Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT aastapäevaseminar. Lisaks oleme uuendanud kohaliku toidu teemalehte - koondasime kõik meile teadaolevad toiduvõrgustikud, kaubamärgid, talupoed ja OTTid Google kaardirakendusele: Kaardi abil on kergem jälgida, kuidas Eesti
20.01.2013 ERR: Kaupu otse tootjalt tarbijale vahendav võrgustik aitab väiketalunikke
Viljandimaal aasta aega tegutsenud toiduvõrgustik OTT ehk Otse tootjalt tarbijale on aidanud paljudel talunikel leida oma toodetele turgu, sellist tarbijate ja tootjate koostöövormi arendatakse ka mujal Eestis. Viljandimaa toiduvõrgustikuga on esimese tegutsemisaasta jooksul liitunud üle neljakümne tootja. Prantsusmaa eeskujul loodud infosüsteemi eesmärk on aidata tootjad ja tarbijad omavahel kokku, et vahendajateta kaupa müüa, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kui algul mõeldi, et internetipõhine
17.01.2013 MEIE MAA: Saaremaine käsitööjäätis jõuab suuremale turule
Kui praegu saab saaremaist itaaliapärase gelato retsepti järgi valmistatud naturaalset kohvikujäätist osta vaid Saksa Talupoest, siis peagi jõuab Saaremaale suurema tootlikkusega jäätisemasin, mis võimaldab alates maikuust rahuldada senisest suurema hulga jäätisesõprade vajadusi. Saksa Talupoe perenaine Sulvi Munk ütles Meie Maale, et nad valmistavad käsitööjäätist juba kolmandat aastat, kuid põhiliselt suvel ja oma Talukohviku külaliste tarbeks. “Toorainena me kasutame küll kohalikku Uustla ö
05.01.2013 EESTI PÄEVALEHT: Kaks sõpra hakkavad ökojäätist tootma
Ettevõtjad Priit Mikelsaar ja Rasmus Rask valmistavad traditsiooniliste Itaaliast toodud gelato-aparaatidega Eestis uudset, läbinisti mahedat külma maiust. Talviselt vaiksete Pelgulinna tänavate vahel peitub üks isemoodi kahemeheäri, mille tegevusala ei reeda eriti ka ettevõtte nimi La Muu. Kui aga LP pärast väikest juhendamist vanasti lasteaiana tegutsenud, kuid nüüdseks pealtnäha päris tühjaks ja kõledaks jäänud hoone Puuvilla tänavalt üles leiab ja alla keldrikorrusele suundub, laiutab ukse
03.01.2013 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa Partnerluskogu koolitas rahvusvahelise suhtlemise spetsialiste
Raplamaa Partnerluskogu viis 2012.a kevadest talveni läbi pikema kaheosalise koolitustsükili, mille eesmärk oli ette valmistada spetsialiste, kes suudaksid suhelda rahvusvahelise koostöö alal. Koolituse kevadises tsüklis saadi Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzhi õppejõudude juhendamisel oskused rahvusvahelise suhtlemise üldpõhimõtete kohta, rahvusvaheliste delegatsioonide vastuvõtu korraldamise kohta, vastuvõtu kava koostamisest ja tutvustavate tegevuste ning objektide esitlemise üldistest aluste
03.01.2013 PÕLVAMAA ARENDUSKESKUS: Arenduskeskus kutsub toidutoodete-teemalistele infopäevadele (MAK meede 1.1)
Põlvamaa Arenduskeskus korraldab jaanuaris Eesti Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.1. raames kaks infopäeva: „Toidutoode, positsioneerimine ja eristumine“ ning „Toidutoote lisand- ja lisaväärtuse loomine“. Oodatud on põllumajandustoodete tootmise, toidutootmise või -töötlemisega tegelevad füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud ja tema töötajad. 10. jaanuaril kell 9.00-15.30 Põlva Ettevõtluskojas (Kesk 20, Põlva) toimuvat infopäeva „Toidutoode, positsioneerimine ja eristumine“ kure
02.01.2013 DELFI: Ohekatku piirkonna perepäevad algavad veebruaris (Raplamaa Partnerluskogu)
Ohekatku mõisapark on koht, mis ühendab viie küla rahvast: Ohekatku, Kehtna-Nurme, Koogimäe, Rõue ja Hiie. Mõisaparki on tegusate külainimeste algatusel rajatud kena külakoda. Tänu ettevõtlikele külaelanikele ja mitmetest programmidest saadud toetustele on tänaseks loodud suurepärased võimalused piirkonna elanike ühistegevusele. 2013. aastaks oleme kokku pannud programmi „Õpetlikud perepäevad Ohekatkus", mis on saanud rahastuse LEADER-i programmist. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusg
18.12.2012 HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Mahe kohalik toit lasteasutuste toidulauale
Sellise pealkirjaga seminarid on käimas koolide ja lasteaedade kokkadele neljas Eesti paigas: Tallinnas, Kärdlas, Hallistes ja Kuressaares. Kaks neist - Tallinna ja Kärdla seminar on juba toimunud. Seminaride eesmärk on vahetada mõtteid, innustada ja juhatada koolisöögi eest vastutajad maheda ja kohaliku tooraine juurde. Tallinnas 11. detsembril pidasime nõu Põllumajandusministeeriumi ja Tallinna linna ametnikega, oma kogemust mahetapamaja loomisel rääkis Omar Jõpiselg; Aimi Aromatove rääkis, k
17.12.2012 ERR: Saaremaiseid toiduaineid saab poes eristada kindla märgiga (Saarte Koostöökogu)
Kümmekond Saaremaa ettevõtet, kelle toodang moodustab 90% Saaremaa toiduainetööstuse valikust, hakkavad kohalikke toiduaineid turustama ühtse - Saaremaa märgiga, et tarbija tunneks ära ehtsa ja kvaliteetse Saaremaal toodetud kauba. Ühtse Saaremaise toote märgi kasutamist reguleerib Saarte koostöökogu, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Praegu me oleme rääkinud Saaremaa kõikide olulisemate toidutootjatega ja nende poolt on olemas huvi ja valmisolek hakata lähiajal tooteid ühiselt märgistama, et tege
13.12.2012 ÄRIPÄEV: Eestimaalaste jõukuse kasvades kasvab mahetoodete tarbimine
Detsembri keskel avas Rimi Ülemiste hüpermarketis kolmanda talupoe, kus pakuvad oma toodangut Eesti väiketootjad. Talupoe eestvedaja ja osaühingu Talu Toidab esindaja mahetalunik Margus Lille sõnul on seni avatud Rimi talupoodidel oma väljakujunenud klientuur. „Paljud tarbijad hindavad talupoodi mugava alternatiivina talust või turult toodete ostmisele ning klientide huvi Rimi talupoodide vastu on kõrge,“ kommenteeris Lille. Talupoe valikus on piima-, liha- teravilja- ja pagaritooted, samuti t
03.12.2012 PIIRIVEERE LIIDER: "Seto köök põlvest põlve" viib piirkonna toidupärandi maailma
Käesoleva aasta alguses valminud raamat "Seto Köök põlvest põlve, Meremäe kandist" hinnati käesoleva aasta novembri lõpus toimunud rahvusvahelisel kokaraamatute konkrusi "Gourmand World Cookbook Awards“ eelvõistlusel Eesti parimaks kokaraamatuks. Võit tagab automaatse edasipääsu lõppkonkursile "The Best in the World" kategoorias "Best Culinary Travel Guide". Konkursi tulemused saavad teatavaks Pariisis toimuva rahvusvahelise raamatumessi „Paris Cookbook Fair“ raames korraldataval auhindade gala
02.12.2012 SAARTE HÄÄL: Lümanda lapsed õppisid kohukesi ja jäätist tegema (Saarte Koostöökogu)
Eesti, Inglismaa ja Prantsusmaa tegevusgruppide koostööprojekt Growing Gastronauts, mille põhieesmärgid on õpilastele tervisliku toitumise ja põllumajandussaaduste töötlemise tutvustamine ning talunike ja õppeasutuste koostöö tihendamine, on jõudnud praktiliste tegudeni. Eile külastasid Lümanda põhikooli neljanda, viienda ja kuuenda klassi õpilased Nantecom Saaremaa Delifood OÜ kohukesetehast, kus tutvusid kohukeste valmistamisega. Riido ökotalus võisid lapsed lehmadele pai teha ja said ülevaat
02.12.2012 POSTIMEES: Kartuli-vabariigist šokolaadi-vabariigiks
Eestis tehtud imehead käsitööšokolaadid ja muud maiustused, milles sageli kasutatud eestimaist toorainet, annavad mujal maailmas valmistatud laiatarbekaubale selgelt silmad ette. Tallinna lennujaama Hää Eesti Asja poes ja suveniirikioskis pakutavat käsitööna valmistatud šokolaaditahvlite, -trühvlite ja -kommide valikut uurides tekib tunne, et tegu on omamoodi šokolaadivabariigiga. Sama kujundusega maiustused, mida tuntakse Pierre’i, Anneli Viigi, Allew Magusameistri, Kõlleste Kommimeistrite ni
28.11.2012 SAARTE HÄÄL: Väiketootjad liituvad märgi kasutajatega
Esmaspäeval, 26. novembril kogunesid toiduaineid tootvad Saaremaa väikeettevõtjad Saarte Sahvris, et arutada võimalust liituda taaselustatud Saaremaa märgiga. Seni on märgiga liitunud suurtootjad, nagu Saaremaa piimatööstus, Karja pagari-äri, Saaremaa lihatööstus, Saare Leib, Ösel Fish jt. Saaremaa märk tootepakendil annab ostjatele teada, et tegemist on saaremaise tootega. Ahti Kuris Saarte koostöökogust selgitas, et märk on ostjale garantiiks, et tegemist on kvaliteetse Saaremaa tootega, mill
27.11.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Kvaliteedikavad – võimalus kallimalt müüa ja teadlikumalt tarbida
Kuidas tarbija saab olla kindel, et poes müügil olev Parmesani juust või Müncheni õlu, on just selles piirkonnas valmistatud toode? Kuidas nt Roqueforrti juustu või Coppa di Parma singi tootja, kes toodab seda toodet just selles piirkonnas ning kasutab õiget toorainet, kuidas ta saaks küsida oma toote eest õiglast hinda, mis on kvaliteedi vääriline? Selle jaoks on loodud üle Euroopa Liiduline kvaliteedikavade süsteem. Eelmisel ne
23.11.2012 DELFI: Saaremaa toiduainetootjad hakkavad kasutama ühist Saaremaa märki (Saarte Koostöökogu)
Ettevõtjaid koondav suurettevõtmine, mis hiljuti käima lükati, on jõudmas tulemusteni – suuremad toiduainetootjad valmistuvad ühise Saaremaa märgi tootepakenditele kandmiseks. Sügise hakul sai Saarte koostöökogu Saaremaa brändi töölerakendamiseks PRIA-lt kinnituse 99 990 euro suuruse toetuse määramise kohta, kirjutab Saarte Hääl. Koostöös Saaremaa arenduskeskuse, aga ka nt kohaliku ettevõtjate liiduga plaanitud ettevõtmist vedava Ahti Kurise sõnul on praeguseks oma jah-sõna turundusalasele koo
23.11.2012 Saare laat Tallinnas Sadama turul
Homme-ülehomme vallutavad Tallinna Sadama turu Saaremaa ning Muhu väiketootjad, talunikud ja käsitöölised. Müüjaid peaks kohal olema 15. Turu tegevjuht Liina Karron ütles, et idee saarlaste nädalavahetuseks tuli Sadama turu poolt, kuna koostöö saarlastega on kahe aasta jooksul olnud meeldiv ja tihe. “Mõni kaupmees on meil kohal iga päev. Tuleb ka lisada, et inimestel on suur huvi saaremaise vastu.” Iga päev on Sadama turu letis Inge Uulitsa Epi talu hoidised, Mustjala sinep, Turuköögi eri toot
23.11.2012 MAABLOGI: Õigus teada… toidust
Toidu märgistus on muutunud üha ammendavamaks, aga samas ka keerulisemaks. See tähendab, et orienteerumine kogu informatsioonis, mis on toidukaupade kohta kättesaadav juba ostupakendilt, võib olla tarbijale tõeline väljakutse. Selgitan siinkohal võimalikult lühidalt, mida saame teada toidupakendilt, näiteks ühe loomse päritoluga toidukauba, ütleme, maksavorsti kohta. On oluline teada, et kogu info tõepärasuse eest pakendil vastutab toidukauba tootja. Osa pakendil toodavast infost allub aga riik
20.11.2012 EESTI PÄEVALEHT: Sibula päästmine toob Peipsi äärde suured vaidlused
Päästeaktsioon: Esimese Eesti toiduainena võib just Peipsi sibul jõuda erilise Eesti toidu kvaliteedikavani. Kas õige Peipsi sibul on vaid kuldne? Või tohib hulka eksida ka punakaid? Kas see, kes julgeb sibulale väetist panna, on traditsioonide rikkuja ja sibula solkija? Kas vagusid tohib harida vaid käsitsi või on lubatud ka masinate abi? Kas Peipsi sibul kasvab vaid Kallastest Lüübnitsani? Või võib Peipsi sibulaks nimetada ka Vasknarva vagude omasid? Kõik need teemad tuleb Peipsi-äärse
19.11.2012 DELFI: Kehtna valla lastekoor sai uued rahvarõivaseelikud (Raplamaa Partnerluskogu)
Kehtna valla lastekooril ja kunstide kooli pärimusmuusikutel on nüüd võimalik esinedes lavale astuda kodukihelkonna rahvarõivaseelikutes. MTÜ Kehtna Kultuuriselts võttis 2012. aasta alguses oma südameasjaks toetada Kehtna valla noorte rahvakultuurikandjate esinemiskostüümide soetamist. Selleks kirjutati projekt Raplamaa Partnerluskogule, mis leidis ka heakskiidu ning tõi kaasa 3510 euro suuruse toetuse. Kogu projekti maksumus oli 3900 eurot ning selle elluviimise käigus sai Kehtna Kultuuriselt
11.11.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Mahetoidu pai
Pühapäeval, 11. novembril 2012, algusega kell 19.45 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Mahetoidu pai" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Pärnumaal asuvast mahetalust - Kaatarusaare talu, kus tegusteb Kadri Kontkar, kes kasvatab nii marju kui ka köögivilja, marjadest teeb mahla ja moosi ning oma tooteid turustab erinevatel taluturgudel ja -poodides ning ka Viljandi O.T.T kaudu. INFO: Kaatarusaare talu on mahetalu, kes ise oma tooteid (köögiviljatoo
10.11.2012 PÕLVAMAA ARENDUSKESKUS: Arenduskeskus üllitas praktilise käsiraamatu väikeettevõtjatele
Põlvamaa Arenduskeskuse eestvõtmisel on kaante vahele jõudnud turundusteooriat ja praktilise käsiraamatu osa ühendav raamat "Väikeettevõtja turundusest. Kuidas suurte tegijate vahelt välja paista?". "Trükise idee sündis elust enesest, kuna väikeettevõtjatele suunatud praktilist abimeest polnud kusagilt leida. Seetõttu oleme Põlvamaal mitmeid aastaid läbi viinud teemakohaseid koolitusi ning kogunud nii Põlvamaa Rohelisema märgi kui ka teisi silmapaistvaid turunduslugusid," selgitas arenduskeskus
09.11.2012 EESTI MAATURISM: Praktilised toidukoolitused
MTÜ Eesti Maaturism korraldab projekti Heritage Tourism raames novembris järgmised praktilised toidukoolitused. Info projekti koostööpartneri, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebil epkk.ee/6242 Lisainfo ja registreerimine: eesti @ maaturism.ee või telefonil 600 9999 5.-6.november 2012 Kohalik pärandtoit - sannah savvutõt liha Koht: Mooska Talu Võrumaal www.mooska.eu Koolitaja Eda Veeroja
08.11.2012 DELFI: Haimre muuseumituba ootab külastajaid ja materjale (Raplamaa Partnerluskogu)
Haimre Kultuuriselts kutsus 1. novembril kokku oma liikmed, et „vormistada ära" rahvamajas teisele korrusele sisustatud muuseumitoa avamine. Eha Kaljusaar sõnas: „Moodustasime seltsi, et elu kohapeal edasi viia. PRIA toetas muuseumitoa ehitamise projekti, omaosaluse lisas Märjamaa vald, kohaliku omaalgatuse programmist saadi raha arhiivikappide ostmiseks, 15 annetaja abil kaeti omaosalus ja transpordikulud. Tühjaks jäänud Haimre koolist on toodud materjalid nüüd muuseumituppa. „Asjad on üldise
06.11.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Otseturundus on naiselik
Oktoobri alguses toimus Austrias seminar, mille peateemadeks olid kohalikud tooted ja lühikesed tarneahelad. Seminaril räägiti otseturundusest kui tähtsast tarnekanalist, millele tuleb EL ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel erilist tähelepanu pöörata. Suurt tähelepanu osutati otseturundusele ja naiste osale selles. Seminari päevakava oli ülesehitatud selliselt, et sai kuulata nii ametnike kui ka praktikute ettekandeid ning to
03.11.2012 ERR: Võrumaal avati peamiselt kohalikku toidukaupa müüv toidukeskus
Kui tänapäeva ketikaubanduse ajastul tuleb toit tihtipeale kaugelt, läbi mitme vahendaja, siis üks Võrumaa suurtalunik on juba aastaid teinud tööd selle nimel, et kohalik inimene saaks toidu värskena ning võimalikult otse tootjalt. Võrus avaski täna uksed uus tuhanderuutmeetrine toidukeskus, mis pakub suures osas kohaliku Jaagumäe suurtalu toidukaupa, vahendas "Aktuaalne kaamera". Pood nagu tänapäeval ikka - mitme kassa ning laia kaubavalikuga. Siiski on Võrumaa toidukeskuse põhiliseks eripära
01.11.2012 KOSE TEATAJA: Mahetoodang Kose vallas (Kose O.T.T ?)
Kas sooviksid osta puhast toitu, mis on kasvatatud siinsamas lähiümbruses? Kas sul jääb oma aiast-põllult, majapidamisest üle õunu, marju, porgandeid või isegi mune, piima? Hea oleks need kaks poolt omavahel kokku viia. 18. novembril toimub Kosel teabepäev, kus tutvustakse väiketootjatele ja aiapidajatele oma toodangu realiseerimise võimalusi. Kas luua ka Kose valda “Otse Tootjalt Tarbijale” ühendus ehk Kose OTT ? Kui soovid saada infot oma kasvatatud toidu turustamise võimalustest, mahetoidu e
27.10.2012 LÄÄNE ELU: Haapsallu tuleb interneti-põhine talukaupade pood
Läänlane Karin Kuusemaa plaanib uuest aastast avada talupoe Haapsalu O.T.T., mis tooks Läänemaa mahetootjate kauba ilma vahendustegevuseta tarbijatele kätte. Haapsalu O.T.T. ehk Otse Tootjalt Tarbijale hakkab töötama nii: ostja valib kodulehelt soovitud kauba ja esitab internetis või telefonitsi tellimuse. Kaup toimetatakse taluturuletti kokkulepitud ajal Haapsalus, näiteks kord nädalas, piima- ja pagaritoodete toomiseks tihemini. Kaasa on nõus lööma ka Läänemaa mahetootjad. O.T.T. loomist aru
12.10.2012 MAALEHT: Aiasaaduste kasvatamine on naljaasi, müümine kunst (Pärnu Keskuse Taluturg)
Avatav Pärnu taluturg otsib tikutulega taga kohalikke puu- ja köögiviljakasvatajaid. Samal ajal on talunikud küsimuse ees, kuidas aiasaadused maha müüa. Reedel avab Pärnu Keskuses uksed taluturg. See on praeguseks kaks aastat Tartus Lõunakeskuses tegutsenud taluturu tütar. Kuigi Tartus tegutsetakse MTÜna ja Pärnus tulundusühinguna, on asutajad samad – põllumajandustootjad, kes müüvad seal oma kaupa. Need on tuntud tegijad: Nopri Talumeierei, OÜ Otepää Oskar, MTÜ Liivimaa Lihaveis, Peipsiveere
03.10.2012 MAABLOGI: Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?
Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. See tähendab, et taaskord tõstatub teema, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäänud aia- või põllusaadustega, seda just toidule kehtestatud nõuete aspektist. „Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi on kusagil öelnud, et nõuded keelavad selliselt toodud aiasaadusi kasutada või peab siis õuntega kaasa andma keerukad dokumendi
03.10.2012 MAALEHT: Tallinnas Nõmmel alustas tegevust mahetoidu tarbijaring
Septembri lõpus käivitus Nõmmel mahetoidu tarbijaring "Otse tootjalt tarbijale" ehk OTT. Osta saab juurvilja, teraviljatooteid ja mett, lähiajal lisanduvad kaubavalikusse piim ja lihatooted. „Otse tootjalt tarbijale kauba kättetoimetamine toimib juba mitmes Eesti piirkonnas väga hästi, nüüd alustasime ka Tallinnas Nõmmel," ütles mahetalunik ja Eesti Biodünaamika Ühingu juhatuse esimees Tõnu Kriisa. „Värske ning kodumaise mahetoidu valik tavapoodides on peaaegu et olematu, värsket toitu pakk
01.10.2012 EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: EL maaelu ülevaade nr 12 - Kohalik toit ja lühikesed tarnehelad
Suvel 2012 ilmus EL Maaelu ülevaade nr 12 - Kohalik toit ja lühikesed tarneahelad Kõikide EL maaelu ülevaadetega saate tutvuda SIIN Seekordne Euroopa maaelu arengu võrgustiku Kontaktpunkti välja antav trükis keskendub kohaliku toidu ja lühikese tarneahela teemale. Teemad, mida trükises käsitletakse: Kohaliku toidusüsteemide ja lühikese tarn
11.09.2012 DELFI: Säästukoolist sai palju häid näpunäiteid (Raplamaa Partnerluskogu)
Märtsist augustini osales üle 50 inimese koolitusprojektis „Noore pere säästukool". Projekti viisid ellu Hagudi Hakkajad MTÜ ja Koolitaja OÜ, toetaja oli PRIA Leader meede. Säästukoolis osalejad tõid välja suurima kasuna koolituspäevade praktilisuse. Koolitajad jagasid soovitusi ja näpunäiteid, kuidas oma elu õnnelikumalt ja edukamalt elada. Heli Lehtsaar õpetas pere eelarvet planeerima ja laenamisega kaasnevaid riske vältima. Otsiti võimalusi, kuidas raha säästa ja investeerida (www.minuraha.
09.09.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Sepikoda veskis
Pühapäeval, 9. septembril 2012, algusega kell 19.45 oli ETV2 eetris ILUS MAA videolugu "Sepikoda veskis" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Valtus, Raplamaa tegutsevast OÜ Puraviku Tuuleveski sepatöökojast www.veskisepad.ee/. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme raames toetatakse Raplamaa Partnerluskogu piirkonnas asuva OÜ Puraviku Tuuleveski tegevust – sepikoja laiendamist 14 404 euroga
28.08.2012 EESTI MAAÜLIKOOL: Eesti Maaülikooli mahepäeval räägitakse keskkonna ja tervise hoidmisest
Kolmapäeval, 29. augustil toimub Tartu külje all Eerikal Tõnissoni maja aias Eesti Maaülikooli mahekeskuses mahepäev, mille raames räägitakse keskkonnast ja tervisest ning jagatakse kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks. „Mahepäeval arutleme, kuidas hoida keskkonda ja oma tervist ning luua elujõulist kohalikku toidukogukonda,“ rääkis Eesti Maaülikooli mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann. Samuti saavad kõik huvilised tutvuda Eesti Maaülikoolis läbi viidavate maheteadusuuringutega ning koju kaasa
27.08.2012 BIONEER.EE: Mahetoidu päeval Haanjas tutvus maheteravilja ja maheköögivilja kasvatusega üle 60 inimese
26. augustil toimus Haanimaal Hartsmäe talus mahetoidu päev, millest võttis osa üle 60 inimese. Kõik huvilised said tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal kõneldi ka mahelihast, sai maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha. Lisaks Hartsmäe ökotalgu tutvustusele räägiti mahetoidu eelistest, teiste seas rääkis Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikust Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla, Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts, Mooska ta
23.08.2012 MAALEHT: Kodumaise koolilõuna kõrgem hind on müüt
Paljud näited kinnitavad, et kohalikust ja mahetoorainest on võimalik valmistada mõistliku hinnaga toitu, küll aga nõuab see hoopis suuremat pingutust kui hulgilattu välismaise ja külmutatu järele sõitmine. Kuigi mahetootmine kasvab jõudsalt, jõuab selle viljadest vaid käputäis laste toidulauale. Ka tavatalunike kaup ei jõua kohalikku kooli või lasteaeda. Kui kümmekond aastat tagasi vedas tänavu Eesti parima talu tiitli pälvinud Pajumäe talu peremees Arvo Veidenberg enda toodetud jogurtit j
17.08.2012 PÕLVAMAA ARENDUSKESKUS: Ökofestivalil esitletakse kogumikku Põlvamaa parimatest talutoidupraktikatest
Põlvamaa Arenduskeskuse eestvõtmisel on kaante vahele jõudnud kogumik "Kohalik talutoit. Lood meie kogemustest" Foto autor Reeli Kork Raamatus vahendavad Põlvamaa talutoidu-tootjad lugusid oma ettevõtmiste esimestest sammudest, heade toodete loomise ja müümise kunstist ning kõigest muust, mis seda ümbritseb. Põlvamaal on põllumajandus- ja t
17.08.2012 KÜLAUUDISED: Viljandimaal Naatsaku talus toimunud mahepäeva külastas rekordarv mahetoiduhuvilisi
Pühapäeval, 12. augustil toimus Viljandimaal Paistu vallas Naatsaku Talus mahetoidupäev, kus tutvustasid oma tooteid mitmed mahetootjad, osales ligi sada mahehuvilist, läbi astusid ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Paistu vallavanem. Naatsaku talus kasvatatakse nii põllusaadusi kui koduloomi, teiste hulgas kodustatud metssigu. Mahetoidupäeval osalesid ka teised mahetootjad, kes tutvustasid kohaletulnud mahetoiduhuvilistele teraviljatooteid, piimasaadusi ja –tooteid, köögivilju,
16.08.2012 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI: Eesti toidu edendajad: meie toidulaual olgu kohalik kvaliteetne ja puhas toit
Presidendi kodutalus Ärmal täna kogunenud suured ja väikesed põllumajandustootjad, mitmed kohaliku elu edendajad, teadlased ning Eesti tippkokad kinnitasid: Eesti söögilauale – nii lasteaedades, koolides kui ka restoranides – sobib kõige paremini meie enda kohalik toit. Hiidlaste Koostöökogu esindajad, kes tutvustasid Hiiu-, Saare- ja Läänemaa ühisprojekti “Kohalik toit kohaliku kogukonna lauale”, on saanud ligi kolme aasta jooksul tõestuse, et kohalikust toorainest koolitoit ei ole kallim kui
31.07.2012 POSTIMEES: Tegusa Eesti stipendiumi pälvis tagurpidine lavkabuss
Eesti väiketalunike toodangut linnas müüv Tagurpidi Lavka pälvis Tegus Eesti 3000-eurose stipendiumi. Vanasti käisid kaubalavkad linnast kaugetesse maakohtadesse kaupa viimas, 2009. aastast tegutsenud mittetulundusühing Tagurpidi Lavka toob vastupidiselt väiketalunike kasvatatud kauba maalt linna. Tellitud kauba saab kätte lavka laost kokkulepitud ajal, soovi korral tuuakse värske kraam otse koduukseni. Eestis tegutsevaid sotsiaalseid ettevõtteid toetava Tegusa Eesti stipendiumit annab välja O
31.07.2012 ARENDUSKODA: Tapa II Vorstifestivalil toimub kodukokkade võistlus
MTÜ Arenduskoja rahvusvaheline koostööprojekt "Loving Local Values – Kohalikud tooted ja toit – nende väärtustamine" raames toimub Tapa II Vorstifestivalil 4. augustil 2012 algusega kell 12.00 Tapa muusikakooli pargis KODUKOKKADE VÕISTLUS Võistluse plakat www.arenduskoda.ee/images/stories/toiduprojekt/KodukokkudeVoistlus.jpg Võistluse eesmärk: propageerida koduse ja tervisliku toidu valmistamist kohalikust toorainest, tunnustada parimaid koduko
19.07.2012 RAPLAMAA SÕNUMID: Järlepa sai oodatud jõusaali (Raplamaa Partnerluskogu)
Järlepa haridus- ia kultuurikeskuses (HAKUKE) avati kulturisti ja personaaltreeneri Argo Aderi ia BG Sport esindaja Peter Hiire osavõtul jõusaal, mida kohalikud elanikud on pikisilmi oodanud. HAKUKEse haldaja Järlepa Kodukultuuri Seltsi ühe eestvedaja Meeri Ehandi sõnul sai jõusaali sisustamiseks esitatud projekt PRIAst jaatava vastuse juba aastavahetusel, aga asjaajamine võttis aega ja jõusaali atribuutika saadi üles nüüd, juuli keskpaigas. Loe edasi ajalehe Raplamaa Sõnumid paberväljaan
11.07.2012 EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT: Lühikesed turuahelad toovad kvaliteetse kohaliku toidu tarbijani mõistliku hinnaga
Tarbijate huvidest lähtuvalt on Eestimaa Talupidajate Keskliit asunud välja töötama tegevusplaani kohaliku toidu turuahela lühendamiseks. Eesmärgiks on tervisliku ja värske kohaliku toidu viimine lõpptarbija lauale võimalikult kiiresti, liigsete vahendajateta ja mõistliku hinnaga. Seonduvaks eesmärgiks on seatud tarbijate teadlikkuse tõstmise kohaliku toidu väärustest . Valdav osa toidukaubast müüakse nii Eestis kui mujal arenenud maailmas supermarketites, mille varustamiseks korraldatakse
03.07.2012 VÕRUMAA TEATAJA: Kohalike väiketootjate kaupa ei pruugi Võru poelettidelt leida
„Uma Meki” kaubamärgi arendajate visiooni kohaselt võiks 2025. aastal olla Kagu-Eesti üks Euroopa tuntumaid mahetootmispiirkondi. Juba praegu tegutseb Võrumaa mägede- metsade vahel palju erinevaid väike- ja mahetootjaid, kuid enamikest toidupoodidest nende kaupa ei leia. Kagu-Eesti viinamarjakasvataja Meelis Värnik loodab, et tema toodangut saab Maksimarketist juba augustis osta. Kohalike põllumajandussaaduste ostmiseks tuleb suunduda turule. Suvel on seal vähemalt kolmel hommikul nädalas rohke
18.06.2012 MAALEHT: Võrumaale kerkib liha suitsutamiseks mõeldud saun
Hiljuti said Haanja vallas Mooska turismitalus püsti uue suitsusauna seinad. Sellest tuleb esimene saun, kus pererahvas vaid liha suitsutama, mitte ennast pesema hakkab. Loe edasi Maalehest www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/vorumaale-kerkib-liha-suitsutamiseks-moeldud-saun.d Loe uudislugu võrukeelsena "Edimäne sann õnnõ liha suidsutamisõs" UMA LEHEST umaleht.ee/
14.06.2012 RIIGIKOGU: Riigikogus moodustati Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühm
Imre Sooääre initsiatiivil moodustasid 25 Riigikogu liiget täna Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühma. Rühma esimeheks valiti Imre Sooäär ja aseesimeesteks Annely Akkermann, Ester Tuiksoo ning Aivar Sõerd. Sooääre sõnul on mitmed organisatsioonid ja erialaliidud pöördunud riigikogu liikmete poole palvega taoline saadikurühm luua. Koostööst riigikogu liikmetega on huvitatud turismi- ja toiduvaldkonna nii väikesed kui suured ettevõtted. Rühma tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eestis kasva
13.06.2012 MAALEHT: Peagi saab poest eesti maakarja lehmade piimast tehtud võid osta
Nädal tagasi Upal toimunud vissivõistlusel nimetas professor Haldja Viinalass Kaarma valla Uustla talu perenaist Liia Sooäärt Eesti maakarja hingeks. 1. juunist tegutseb staažikas loomakasvataja oma talu baasil loodud osaühingus Saare Maakari, kirjutab Saarte Hääl. "Maakarja juures hoiab mind tõu säilitamise vajadus. Et säilitamisel rohkem motiivi oleks, selleks peab ka aretustööga tegelema. Maakarja lehmad kipuvad madalakasvulised olema, aga tõuaretuse tulemusel oleme saanud ka kõrgemaid loomi
29.05.2012 POSTIMEES: Võrokesed tahavad Taani poe teha
Võrumaa meestel on plaan avada Taani pealinnas Kopenhaagenis oma mahetoodete pood, millest peaks saama Kagu-Eesti väiketootjate esinduskauplus Kesk-Euroopas. «Selleks et meie head kaupa mujal Euroopas müüa, tuleb see sinna kohale viia, parim võimalus selleks oleks Lõuna-Eesti tootjate poe avamine mõne sellise riigi pealinnas, kus mahetooteid hinnatakse,» teatas Võru maavanem Andres Kõiv eelmise nädala lõpus. Loe artiklit täismahus ajalehe Postimees paberväljaandest või tasuliselt veebilehelt
28.05.2012 MAALEHT: Kohalik toit ei ole kiiksuga ökotüüpide eriprojekt
Tallinna lähistel Vanamõisa külas pannakse 18. augustil püsti kohaliku ja ökotoidu austajate paradiis – Saue valla suvelõpupeo raames on avatud Eesti Toidu telk, kuhuoodatakse kauplema ausalt ja mahedalt kasvatatud lähitoidu müüjaid. Üha enam eestimaalasi on avastamas, et enesetunne ja füüsiline heaolu sõltub tegelikult igast suutäiest, mida endale päeva jooksul lubatakse. Kohalikust toodangust ja ehedast maitsest lugupidavate inimeste seltskond näitab selget kasvutrendi. „Eestimaine talutomat
15.05.2012 DELFI: Lapsed tallu ehk kust toit tuleb
Lehmade ja juustu valmistamisega käisid tutvumas Pargi lasteaia Sinilille ja Meelespea rühmad koos õpetajatega. Reisi teostus oli MTÜ Eesti Noortalunikud poolt. MTÜ juhatuses otsustati, et tuleb teha midagi ühiskondlikku ja laste heaks - et lapsed teaksid, kust tuleb hea Eesti toit, mida selleks teha tuleb ja, et piim ei ole ainult poes paki sees. Esimeseks taluks valisime igati viisaka ja viksi piima- ja juustutootmisega tegeleva põllumajandusettevõtte Esko talu. 8. mai hommikul saigi teoks E
15.05.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu teemaleht Maamajanduse Infokeskuse veebilehel
Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo on valmis saanud kohaliku toidu teemalehega, kuhu on koondatud info võrgustike, uudiste ja ürituste kohta, mis on suuremal või vähemal määral kohaliku toidu teemaga seotud – www.maainfo.ee/. Samuti on seal link eraldi veebiosale, kuhu on koondatud info erinevate kohaliku toidu võrgustike, talupoodide jm kohta. Taolist veebilehte on maaeluvõrgustik plaaninud juba pikemat aega, kuid viimase tõuke andis veebruari lõpus toimunud kohaliku toidu võrgust
10.05.2012 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Seeder: Eesti väiketalud on edukalt rakendanud toidukvaliteedi nõudeid
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder jagas Eesti väiketalude kogemusi toidukvaliteedi nõuete edukast rakendamisest täna Kaunases rahvusvahelisel põllumajandusministrite foorumil „Väiketalupidamise tulevikuväljavaated ja globaliseerumisega seotud väljakutsed”. „Ühelt poolt peab toit olema ohutu ning puhas, kuid teisalt ei tohi toidu tootmine nõuda väiketootjatelt ülejõu käivaid pingutusi, sest on selge, et väiketootjate investeerimissuutlikkus on madalam kui suurtootjatel,” ütles Seeder foo
23.04.2012 MAALEHT: Põhjaranniku ettevõtjad loovad oma toiduvõrgustikku
Sarnaselt Lõuna-Eestile on ka pealinna lähedal loomisel väikeettevõtjaid ühendav koostöökogu. Tallinna lähedal Vääna külas naturaalse suitsuliha ja mitme teise maatoidu tootmisega tegeleva Rebaseonu talu perenaine Katrin Rebane tutvustas seekordsel Maamessil avalikult ideed luua Eesti põhjarannikule väiketootjaid ja tarbijaid ühendav toiduvõrgustik. MTÜ Nelja Valla kogu on oma tegevuspiirkonnas käivitanud erinevate teenuste ja turismitoodete kaardistamise projekti, mille eesmärk kohalike vä
20.04.2012 EUROOPA KOMISJON: Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku kõne konverentsil "Kohalik talupidamine ja lühikesed tarneahelad" (MAAELUVÕRGUSTIKU TÕLGE EESTI KEELDE)
Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku, Dacian Ciolose kõne 20. aprillil 2012 konverentsil "Kohalik talupidamine ja lühikesed tarneahelad" (Local farming and short supply chains) Brüsselis Belgias Info konverentsi kohta Maamajanduse Infokeskuse veebilehel - www.maainfo.ee/index.php, konverentsi info Euroopa Komisjoni veebilehel, sh esitlused ja töögruppide kokkuvõtted ec.europa.eu/agriculture/events/small-farmers-conference-2012_en.htm Originaal inglise keeles: europa.eu/rapid/pressReleasesAc
17.04.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu teemalise trükise esmaesitlus Maamessil
Just viimasel paaril aastal on tunda ja näha, kuidas kohaliku toidu teema kogub üha enam populaarsust. Moodustatakse erinevaid toiduvõrgustikke, juurde on tekkinud väikeseid talupoode ja -turge, töötatakse välja erinevaid piirkondlikke kaubamärke, kokaraamatutesse koondatakse teadmisi traditsiooniliselt valmistatud toitudest jne. Maaeluvõrgustiku toimetamisel on valminud trükis „LEADER – kohaliku toidu arenguks“, mis sisaldab 14 Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme projek
02.04.2012 EESTI PÄEVALEHT: Pihtla taluõlu ja Jaagu taluvein lubati letile
Koduõlut ja -veini saab alates eilsest müügiks valmistada ilma ahistavate piiranguteta. Väikeseid õlle- ja veinitootjaid võib juba lähiajal tekkida kümneid, sest nad ei pea enam maksma üle jõu käivat tasu mõõtja pädevustunnistuse eest ega esitama laos olevate jookide eest aktsiisimaksu tagatist. „1. aprillist kehtima hakanud alkoholiaktsiisi seaduse muudatus puudutab sõltumatuid õlle, veini või kääritatud jookide väiketootjaid, kes ei kuulu mõnele teisele alkoholitootjale,” selgitas maksuamet
28.03.2012 MEIE MAA: Väiketootjate edu peitub koostöös
MTÜ Saaremaa Turundusühing koondab arvukalt Saaremaa toidutöötlejaid, talunikke ja käsitöölisi, kes pakuvad kohalikku kaupa ja turismiteenuseid. Ühtekuuluvuse plussides kindlalt veendunud Turuköögi perenaine Fleur Sprenk tegutseb pőhiliselt Kuressaare turuhoones. /..../ Mőte ühiselt tegutseda tekkis mitmel Saaremaa ettevőtjal ja 2009. aasta kevadel asutati selleks ühing. Esialgu oli eesmärgiks turgudel ja ühekordsetel üritustel pakkuda tooteid degusteerimiseks ning müügiks, sest
15.03.2012 MEIE MAA: Saarte Sahver on "käima" läinud
Eelmise aasta juunis avatud mahe- ja kohaliku kauba pood Saarte Sahver on hästi alustanud. Kui mitmedki olid algul arvanud, et selline ettevõtmine küll ei õnnestu, sest kes nii väikeses kohas nagu Kuressaare ikka sellist kaupa ostab, ja et sellega küll end ära ei majanda. Õnneks on tegelik elu tõestanud vastupidist. Loe artiklit täismahus ajalehe Meie Maa paberväljaandest või tasuliselt veebilehelt www.meiemaa.ee/index.php
13.03.2012 PÄRNU POSTIMEES: Kohaliku toidu tooks linlaste lauale aastaringne taluturg (Rohelise Jõemaa Koostöökogu)
Eestis tegutseb mitu kohaliku toidu võrgustikku, millest mõnigi, näiteks mittetulundusühing Maitsev Lõuna-Eesti, on jõudnud püsiva müügikohani. Kui väiketootjatel jagub huvi, võib Pärnugi saada aasta ringi tegutseva taluturu. Pärnu taluturu ideed oma sõnutsi “tagant tõukava” rohelise jõemaa koostöökogu tegevjuhi Merle Adamsi jutu järgi sõltub püsivalt töötava taluturu loomine eeskätt kohalikest väiketootjatest. Kui neil huvi ja tahtmist jagub, avatakse turg juba sel aastal. Loe artiklit täisma
09.03.2012 DELFI: Kantide elu edendamisele on hoog sisse lükatud (Raplamaa Partnerluskogu)
Eelmisel aastal hakkasid Rapla Vallavalitsus ja Rapla Valla Külade Kogu koos abilistega koostama Rapla valla kantide arengukavasid. Loe edasi... MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme projekt (2010.a.) Raplamaal. Toetuse saaja: SELTSING RAPLA VALLA KÜLADE KOGU. Toetatavad tegevused: Rapla valla Alu, Hagudi, Kodila, Kuusiku ja Rapla piirkondade arengukavade koostamine. Toetuse suurus: 3385,27 eurot. Allikas:
06.03.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu teema kogub koolituste näol populaarsust
Eelmise nädala Võrgukirja fookusloos „Kohalik algatus toetab kohaliku toidu arengut“ andsime ülevaate Leader meetmest toetust saanud põllumajanduse ja kohaliku toidu projektidest. Tänases Võrgukirjas jätkame kohaliku toidu teemaga ning käsitleme Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustoetuse“ panust toidu väiketöötlemise ja kohaliku toidu arengusse. Koolituste vajadus toodi välja ka eelmisel nädalal Tartus toimunud teemapäeva „Kohaliku toidu võrgustikud“ töögrup
28.02.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohalik algatus toetab kohaliku toidu arengut
Kohalikud tooted ja toit, kohalik toit kogukonna toidulauale, Maitsev Lõuna-Eesti, UMA MEKK, Romantiline rannatee, Sibulatee, Viru toit, Saaremaa õunakasvatajate võrgustik, Põlvamaa Rohelisem Märk – need on vaid üksikud näited Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader-meetme raames kohaliku toiduga seotud projektide pikast nimekirjast. Eestis tegutseb 26 Leader kohalikku tegevusgruppi, kes viivad ellu oma piirkonna kohaliku arengu strateegiat. Strateegiate rakendamiseks aastatel 2009-2011
28.02.2012 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Seeder: kohaliku toidu võrgustikud aitavad vältida toidu anonüümsust
Täna Tartus kogunevad kohaliku toidu võrgustikud on heaks näiteks ühistegevuse ning lühikese tarneahela efektiivsusest. „Mul on hea meel tõdeda, et ühistegevus saab kohaliku toidu võrgustike baasil aina enam hoogu juurde. Võrgustikes põimunud tootja ja tarbija vaheline usalduslik side tagab toidu stabiilse kvaliteedi. Võrgustike areng aitab omakorda vältida toidu anonüümsemaks muutumist,” selgitab üritust avav põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ministri sõnul on eriti positiivne, et võ
27.02.2012 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa LEADER leht
21. veebruaril ilmus käesoleva aasta esimene Raplamaa LEADER ajaleht. Ajalehe andis Raplamaa Partnerluskogu välja koostöös Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega. Ajaleht postitatakse üle 14 tuhandesse Raplamaa postkasti. Eeloleval talvel kavatseb Raplamaa Partnerluskogu välja anda veel ühe ajalehe numbri, muutes Raplamaa LEADER lehe ilmumise sellega traditsiooniks. Loe ajalehte siit: raplaleader.ee...
18.02.2012 SAARTE HÄÄL: Õunapuuaedade võrgustikust saab asja
Esmaspäevast neljapäevani toimusid kümnes paigas Saaremaal ja Muhus arutelud ühtse õunapuuaedade võrgustiku loomiseks, et tagada õunakasvatajatele paremaid koolitusi, tootmis- ja turustamistingimusi. MTÜ Saaremaa Viljapuuaiad on algatanud kaks aastat kestva projekti, mille käigus uuendatakse maakonnas 30 vana õunapuuaeda. Elavad mõttevahetused toimusid Muhus, Orissaares, Tornimäel, Laimjalas, Valjalas, Leisis (Karja mõisas), Salmel, Kihelkonnal, Lümandas ja Kuressaares. Ainult Kärlal ja Mustjal
31.01.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Eesti mahetoodete tutvustamine Berliinis toimunud rahvusvahelise Rohelise Nädala raames
20. - 29. jaanuaril 2012 toimus Berliinis 10-päevane rahvusvaheline toidu-, põllumajandus- ja aiandusmess „Grüne Woche“ („Roheline Nädal“), mis on saanud juba iga-aastaseks traditsiooniks. Esimene põllumajanduse ja maaelu mess toimus Berliinis 1926. aastal ning seekord viidi messi läbi juba 77. korda. Eelmisel aastal külastas messi ligikaudu pool miljonit inimest. Igal aastal on messil ka kindel korraldaja partnerriik, kellel on kohustus ja privileeg hõivata oma riigi toodete tutvust
31.01.2012 MAALEHT: Eestil on oma hallitusjuustud
Esimesed tegevusaastad on näidanud, et Brettide pereettevõte, mis toodab hallitusjuustusid, on Eesti juustuturul jala maha saanud. Eestis on valmistatud väga kõrge kvaliteediga juustu, juustumeistreid õpetati välja Õisu tehnikumis. Nõukogude aastatel saavutasid suure tuntuse Nõos valmistatud juustud, sealne juustumeister Koit Piirsoo tunnistati sotsialistliku töö kangelaseks. Juustumaailm on väga rikas ja üks eriti hinnatud juustuliike on sisehallitusega hallitusjuustud. Selliste juustude v
30.01.2012 MAALEHT ONLINE: Alustab Haanimaa talukauba toiduring
Haanimaa talukauba toiduring baseerub Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku projektil, mida veab juba viis aastat Kaja Kesküla Alt-Lauri talust Rõuge vallast. Toiduvalikuga saab tutvuda toiduringi kodulehel (www.let.ee/), huvi korral registreeruda lehe kasutajaks ja sooritada tellimusi. Praegu saab tellida juba osalevate Lõuna-Eesti talunike kaupa, edaspidi ka Haanimaa talunike kaupa. Toiduring toimub igal nädalal. 2. veebruaril esmakordselt sõitva Haanimaa talulavka tellimusi saab teha laupäevast 28.
20.01.2012 HIIU LEHT: Triinu Schneider esindab Eestit Grüne Wochel
Kuu lõpus, 20.-29. jaanuarini toimub Berliinis järjekordne rahvusvaheline põllumajandus- ja maaelumess Roheline Nädal ehk GrüneWoche. Maainfo veebileht teatab, et üks, kes Eestit sel messil esindab, on hiidlanna Triinu Schneider, kes tutvustab oma mahlatootmist. Triinu talu perenaine Triinu Schneider on noor ja tegus naine, kes elab Hiiumaal Kassaris. FIE-na tegutsemist alustas ta juba 2003. aastast, siis küll ujumistreenerina. Õunamahla valmistab ta 2009. aastast. Idee Õunamahla tootmiseks s
17.01.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu temaatika kogub jõudu nii Euroopas kui ka Eestis
Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo jätkab 2012. a kohaliku toidu valdkonna tegevusi tõusvas joones. Paljus toetuvad maaeluvõrgustiku ettevõtmised Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevustele ning suures osas Eesti Leader tegevusgruppide aktiivsusele piirkondades kohaliku toidu arengutele kaasa aidata. Euroopa maaelu arengu võrgustiku töögrupp arutab lühikese tarneahela üle Kohalikust toidust räägitakse palju nii Eestis, kui ka Euroopa tasandil. Kohaliku toidu valdkond l
15.01.2012 JÄRVA TEATAJA: Kesk-Eesti taluturg Kesk-Eestisse ei tule
MTÜ Järva Arengu Partnerid (JAP) esialgne plaan korraldada igal sügisel Mäos Sämmi Grilliga samas hoones asuvas võimlas kolmepäevane taluturg, kus kohalikud talunikud saaksid oma toodangut müüa, sai uue suuna. Loe artiklit edasi Järva Teatajast www.jt.ee/703052/kesk-eesti-taluturg-kesk-eestisse-ei-tule/ Järva Arengu Partnerid www.maainfo.ee/index.php Lõuna-Järvamaa Koostöökogu www.maainfo.ee/index.php
14.01.2012 DELFI: Tänapäeva taluelu Sepa mahetalus: blogi pidamine tekitab usaldust
Pärnumaal Koonga vallas Pikavere külas asuva Sepa mahetalu perenaine Nele Tamm jättis palgatöö ning pühendus täielikult talupidamisele. Tema kliendid on õnnega koos, sest tervislik talutoit tuuakse tellijale koju kätte. Loe edasi Delfist eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/koonga-vald/elu/tanapaeva-taluelu-sepa-mahetalus-blogi-pidamine-tekitab-usaldust.d Sepa mahetalul oma blogi sepamahetalu.wordpress.com/
23.12.2011 RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa Partnerluskogu võõrustas Ungari sõprusrühma
Raplamaa Partnerluskogu külastas Ungari Völgy Videki kohaliku LEADER tegevusrühma esinduslik delegatsioon, tegevjuht Julia Szendröi, nõustaja Balazc Molnar ja maaelu arengu spetsialist Emmesö Bordas. Raplamaa Partnerluskogul on Völgy Videkiga arenemas tugevad koostöösuhted – käesoleva aasta septembris viibis Ungaris õppereisil neljakümne liikmeline raplamaalaste delegatsioon, nüüdseks saabusid Ungari esindajad meile selgitamaks välja võimalusi tulevaseks koostööks maaelu edendamisel. Ungar
16.12.2011 DELFI: Foodart — võimalus väiketoidutootjale ja toitlustajale
Oktoobris esitlesid Põlvamaa Arenduskeskus ja Eesti Maaülikool FOODART projekti, mille põhieesmärgiks on tugevdada sidemeid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti toidutootjate ning restoranide vahel. Eelmisel nädalal oli väiketoidutootjate ühine õppereis Eestis ja Lätis, kus saadi nii kontakte kui ka eredaid muljeid naabrite toidukäitlejatest ja toidust. Foodart projektijuhi Kaire Metsa sõnul on meil tõusmas kohaliku toidu trend ning Eesti toidukultuuri taassünd. Kuid samas ei oska kohalikud talud ja väik
07.12.2011 SÕNUMITOOJA: Toiduprojektiga oodatakse liituma veel tootjaid Kuusalu vallast (Arenduskoda)
Tapal toimunud arutelul osalesid Kuusalu vallast Kadakamäe lambakasvatustalu perenaine HAYDE REBAS ja mesinik LEONELLA SOOTAGA OÜst Mageda VL. Neljapäeval, 1. detsembril kogunesid Tapale Vaksali Trahterisse Arenduskoja Leader-piirkonna valdade toidutootjad, et arutada, kas ja kuidas arendada sügisel alanud projekti raames oma koostöövõrgustikku. MTÜ Arenduskoda, kuhu kuuluvad Kuusalu, Vihula, Tapa, Kadrina ja Ambla vald ning Loksa linn, käivitas sel sügisel koos soomlastega rahvusvahelise
03.12.2011 SAARTE HÄÄL: Kokad rakendavad maaelu uue arengukava Eesti kulinaariavankri ette (ÜPP tulevik)
Eesti kulinaaria assotsiatsioon leiab, et uus maaelu arengukava peaks põllumeeste kõrval toetama ka Eesti toitlustuskoh-tade arengut ja menüüs kodumaise tooraine kasutamist. Loe artikli täisversiooni ajalehe Saarte Hääl paberväljaandest või veebilehelt www.saartehaal.ee/index.php
29.11.2011 MAAELUVÕRGUSTIK: Austria – hea näide koostöö ning väiketootmise toimimisest globaliseeruvas maailmas
Austria, mille pindala on peaagu kaks korda ning rahvastiku arv ca kuus korda Eestist suurem, on suutnud säilitada väga hea kvaliteediga kohaliku toidu väiketootmise. Kindlasti on siin oma roll hästi säilinud traditsioonidel, mis tulenevad selle riigi tähelepanuväärsest ajaloost. Just Austria kohaliku toidu väiketootmisega käisidki käesoleva aasta oktoobri lõpus tutvumas Eesti Veterinaar- ja Toiduameti piirkondlikud järelevalveametnikud. Õppereisile olid kaasatud ka tootjad, kes on seotud Eesti
24.11.2011 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Toidu märgistamise nõuded muutuvad täpsemaks
Euroopa Liidu Teatajas ilmus määrus, mille kohaselt tuleb tulevikus pakenditel esitada senisest täpsemat teavet toidu koostise kohta. Uue määruse eesmärk on võimaldada tarbijatel teha tasakaalustatud ja tervislikumaid toitumisvalikuid. Kuigi jäävad kehtima olemasolevad nõuded, sisaldab määrus ka olulisi uusi nõudeid. Tulevikus peab pakendatud toitude märgistusel andma toitumisalase teabe ehk teabe toidu energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja s
04.11.2011 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Seeder: meie toidulauale peab jõudma rohkem mahetoitu
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas täna Võrumaal Nursis toimuval konverentsil, et vaatamata mahesaaduste populaarsusele tarbijate seas, on jätkuvalt takistuseks mahetöötlemise mahajäämus. „Mahepõllumajandussaaduste tootmisega tegelevate ettevõtete arv ja mahepõllumajandusliku maa suurus on Eestis pidevalt suurenenud. See on kahtlemata kiiduväärt tendents, samas on jätkuvalt muret tekitav töötlemise mahajäämus, mistõttu ei jõua lõpptoodang mahedana sageli tarbijani. Mahetoodete tu
04.11.2011 DELFI: KoMo kutsub jalgrattatrenni (Raplamaa Partnerluskogu)
Ilmselt olete kuulnud jalgrattaklubist KoMo, mis on lühend kondimootorist. Loe edasi... MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme projekt (2011.a.) Raplamaa. Toetuse saaja: RAPLAMAA RATTAKLUBI, toetatavad tegevused: Suusarajamasina ostmine. Toetuse suurus: 14 103 eurot.
03.11.2011 MEIE MAA: Mustjala talunik käivitab kohupiima ja juustu tootmiseks meierei (Saarte Koostöökogu)
Mustjala talunik Valdo Oder kavatseb talvel käivitada talus väikese meierei, et hakata müügiks tootma jogurtit, kohupiima ja juustu. “Sügisel teeme katsetamiseks ilmselt vaid endale proovipartiisid, kuid talvel, vaiksel ajal on kavas meierei käivitamine tõsisemalt ette võtta,” lausus Valdo Oder Meie Maale. Loe edasi...
19.10.2011 SÕNUMITOOJA: Kuusalu valla ja Loksa koolide-lasteaedade kokkadel võimalus sõita märtsis Soome (Arenduskoda)
Paika on pandud Arenduskoja kohaliku toidu projekti tegevuste plaan. Kuusalu, Vihula, Tapa. Kadrina ja Ambla valda ning Loksa linna ühendav MTÜ Arenduskoda on käivitanud Euroopa Liidu Leader-raha toel ja koostöös Kymenlaakso maakonna soomlastega rahvusvahelise projekti „Loving local values“ ehk „Väärtustame kohalikku“. Projekti eestvedajad ja Koostöövõrgustiku Ehedad Elamused Lahemaal (KEEL) juhatus tegid 13. oktoobril kokkuvõtte septembri alguses toimunud õppereisist Soome ning leppisid kokku
04.10.2011 MAALEHT ONLINE: Võrumaa talupidaja sai loa suitsusaunas sinki valmistada
Tänu Võrumaal elavale Mooska talu perenaisele Eda Veerojale saab traditsioonilise toidu huviline suitsusaunas suitsetatud liha nüüd osta ka nende käest, kes seda ise ei valmista. Veel tänavu kevadel oli Võrumaa turismitalude pidajatele suureks mureks, et aastasadu tuntud ja kasutatud meetodil suitsusaunas suitsetatud liha ei tohtinud valmistaja teistele müüjatele ja turismitaludele edasi müüa. Põhjenduseks tõid veterinaarametnikud selle, et suitsusaunas ei tohi süüa teha, seal pole kraanikausse
30.09.2011 LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Ahvenamaa talude uksed on avatud
MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, MTÜ Järva Arengu Partnerite ja MTÜ Raplamaa Partnerluskogu koostööprojekti raames külastasid septembri keskel Raplamaa ja Järvamaa ettevõtjad Ahvenamaad, ehk Ålandi, nagu kohalikud ise kutsuvad. Igast tegevuspiirkonnast oli kümme osalejat, kokku kolmkümmend inimest. Ahvenamaa on saarestik Rootsi ja Soome vahel, mis on autonoomne vabariik ja kuulub Soomele. Elanikkond on rootsikeelne, ametlik riigikeel on rootsi keel. Ahvenamaal on kaunis loodus, rahulik õhkkond n
29.09.2011 EESTI PÄEVALEHT (Elu Maal): Kokk tahab lapsele maitsva kõhutäie teha kohalikust toorainest
Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa Leader-koostöökogude algatatud ühiskavand „Kohalik toit kogukonna toidulauale" koolitab koolide ja lasteaedade kokkasid. Kolmele aastale kavandatud projekti idee käis välja Hiidlaste Koostöökogu juhatuse liige, projektijuht Ly Kaups. „Idee tuli jah minu poolt ja eks ka Jamie Oliveri saated on oma osa sellele andnud. Teemast rääkides haakusid sellega nii Hiiumaa omavalitsused kui ka naabrid," selgitas Kaups. 14. septembril 2010 sõlmisid koostöölepingu MTÜ Hiidlas
26.09.2011 TALU LEHT: LEADERi raha eest maaelu heaks (Raplamaa Partnerluskogu)
Raplamaa Partnerluskogu arendusjuhtprojektinõustaja Iris Haiba küsis oma koduvallas Märjamaal LEADERi raha saanutelt, kuidas see raha nende kodukoha elu on elavdanud. Mina ütlen LEADER, sina ütled… haruldanev võimalus maaelu mitmekesistamiseks. Vastab Sulu ja Jõeääre külavanem Aile Pajula. „Sulu külamaja on muutumasb keraamikakeskuseks. Toetuste abil on soetatudehitatud kaks keraamikaahju – õues suveperioodil kasutatav anagamatüüpi ahi, siseruumides talvisteks tegevusteks elektriline keraamikaa
18.09.2011 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Selgusid aasta parim mahetootja ja mahetoode
Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeval kuulutati äsja aasta parimaks mahetootjaks Jaan ja Anne Kiideri Riido talu ning parimaks tooteks Katrin Seppa-Silmere šokolaadikreem kamaga. Parima mahetootja kategoorias tuli teisele kohale Raido Raba Uus-Vainu talu ning kolmandale kohale Kaire Vannas. Toodete arvestuses pälvis teise koha Kaasiku Mahetalu oma õunamahlaga ning kolmanda koha vääriliseks tunnistati Edgar Kolts mustikakrõpsudega, samuti leidis tootekategoorias äramärkimist Taali Mesila taruvaigug
16.09.2011 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Pühapäeval selguvad aasta parim mahetootja ja mahetoode
Pühapäeval, 18. septembril toimub Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäev, kus kuulutatakse välja „Parim mahetootja 2011“ ja „Parim mahetoode 2011“ ning valitakse külastajate lemmik mahetoode. “Konkurssidega soovime ühelt poolt tunnustada tootjaid, kes panustavad mahetoidu tootmissesse ning teisalt tarbijaid, kes oskavad väärtustada puhast toitu,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Seederi sõnul on ülimalt positiivne tõdeda, et eestlased on muutunud teadlikumaks ja seeläbi ka nõudlikuma
16.09.2011 PÄRNU POSTIMEES: Kaatarusaare talu perenaine turustab ise tooteid (kohalik toit ja MAK meede 1.4.1)
Kaatarusaare talu perenaine Kadri Kontkar on nagu üksikettevõtja etalon, kes enda kätega rajatud aia saadusi turustab oma kaubamärgi all isegi pealinna poodides. Loe artiklit ajalehe Pärnu Postimees veebilehelt www.parnupostimees.ee/566150/kaatarusaare-talu-perenaine-turustab-ise-tooteid/ MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.1. IInvesteeringud mikropõllumajanduse arendamiseks projektid 2008.a Pärnumaal. Toetuse saaja: KADRI KONTKAR KAATARUSAARE TALU. Toetatav
14.09.2011 SÕNUMITOOJA: Arenduskoja ühisprojekt soomlastega tähtsustab kodust söögitegemist ja kohalikku toidukraami
Möödunud nädalavahetusel käisid Kuusalu, Loksa, Lääne-Viru ja Järvamaa 25 naist Soomes Kymenlaakso maakonnas toiduprojekti avareisil. Euroopa Liidu maaelu edendamise ehk Leader-programmi toetusrahadega läbiviidava kaheaastase projekti raames tehakse toiduteemalisi õppereise Soome ja võetakse vastu koostööpartnereid, korraldatakse koolitusi, tulevad avalikud toidupäevad koos perenaiste keetmisvõistlustega, plaanis on kokku panna kohalike toitude retseptiraamat. Projekti kaugem eesmärk on
31.08.2011 SÕNUMITOOJA: Kuusalu vald ja Loksa linn osalevad kohaliku toidu projektis (Arenduskoda)
Kolmapäeval, 24. augustil oli Palmses rahvusvahelise Leader-projekti "Kohalikud tooted ja toit-nende väärtustamine" avaseminar. Kuusalu, Vihula, Tapa, Kadrina, Ambla valdaja Loksa linna ühendav MTÜ Arenduskoda ning Soomest Kymenlaak-so Leader-piirkond on saanud Brüsselist heakskiidu ja rahastuse kaheaastaseks ühiseks kohaliku toidu projektiks. Kogumaksumus on 43 996 eurot ehk 688 387 krooni, sellest Leader-toetus 38 000 eurot (594 570 krooni). MTÜ Arenduskoda omafinantseering on 5996 eurot (93
26.08.2011 MAAELUVÕRGUSTIK: Lõunakeskuse Taluturg saab 1-aastaseks!
Tartus asuv Lõunakeskuse Taluturg tähistab täna, 26. augustil 2011 oma esimest sünnipäeva! MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti avas aasta aega tagasi Tartus Lõunakesuses Taluturu, kus müüakse üksnes Lõuna-Eesti talupidajate toodangut. MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti on asutatud Lõuna-Eesti Leader kohalike tegevusgruppide ja piirkonna väiketootjate poolt. MTÜ eesmärgiks on pakkuda taludele ja väiketootjatele müügi- ja turunduskanalit, arendustegevusi ning osalemist võr
09.08.2011 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Jälgi Saaremaa pagarite tegemisi Gotlandil
Pagarisellideks Gotlandile Gotland on päikeseline ning roosidesse uppuv väikesaar Läänemeres, mille elanike pealmiseks elatusallikaks on suvine turism. Meie naabersaar on hea näide sellest, kuidas on ühendatud loodus- ja kultuuripärand väljapeetud teenenduskultuuri ja teenustega, tehes saare külastusest meeldejääva mälestuse turistile ning võimaldades saareelanikel tegeleda väikeettevõtlusega Saarte Koostöökogu MTÜ ja
08.07.2011 ARENDUSKODA: Arenduskoja rahvusvaheline koostööprojekt
MTÜ Arenduskoja rahvusvaheline koostööprojekt: "Loving local values" ehk "Kohalikud tooted ja toit" sai Leader programmist toetust. Koostööprojekt keskendub, nagu nimigi ütleb, kohaliku toote ja toidu väärtustamisele Arenduskoja piirkonnas kuhu kuuluvad Tapa, Kadrina, Vihula , Kuusalu, Ambla vald ja Loksa linn. Välispartnerid tulevad üle lahe Lõuna-Soomest Kymenlaakso maakonnast: Kouvola, Hamina, Kotka, Miehikkälä, Pyhtää, Lovisa, Virolahti ja Iti vallast.
08.07.2011 HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Kohaliku toidu edendamise projekti õppepäevad Hiiumaal
6. - 7. juulil toimusid Hiiumaal LEADER regionaalse koostööprojekti "Kohalik toit kogukonna toidulauale" õppepäev Kärdlas ja õppereis mööda Hiiumaad. Osalesid koolide ja lasteaedade kokad Hiiumaalt, Saaremaalt ja Läänemaalt. Seminar viidi läbi Kärdla Ühisgümnaasiumis vana maja saalis ja praktiline õppus kooli köögis. Õhtune aruteluring Kalanas pühendus teemale, kuidas täita ministri määrust toita õpilasi kord nädalas kalaga olukorras, k
07.07.2011 ARENDUSKODA: Kodulehel on uus alajaotis "Kohalik toit"
Arenduskoja kodulehel on uus menüü "Kohalik toit". Selles rubriigis hakatakse avaldama rahvusvahelise LEADER koostööprojekti "Loving locale values" ehk "Kohalikud tooted ja toit" teavet. Projekti osapooled on MTÜ Arenduskoda Eestist ning Sepra ry ja Pohjois-Kymen Kasvu ry Soomest. Kaheaastane projekt, mille eestipoolne kogumaksumus on 43 996 EUR (sellest LEDER toetus on 38 000 EUR), sai PRIA ja Põllumajandusministeeriumi heakskiidu selle aasta maikuus. Arenduskoja-poolne projektijuht on Eh
20.06.2011 Euroopa Liidu 2010 INFOLEHT: KPNI või KGTGA põllumajandustooted
Mis on KPN, KGT, GTE? Euroopa Liidul on kolm süsteemi kvaliteetsete põllumajandustoodete ja toidu nimetuste kaitsmiseks ja edendamiseks. KPN (kaitstud päritolunimetus): tähistab toodet, mida toodetakse, töödeldakse ja valmistatakse määratletud geograafilises piirkonnas ning kõike seda tehakse tunnustatud ja kinnitust leidnud oskusteabe abil. KGT (kaitstud geograafiline tähis) tähistab põllumajandustoode
17.06.2011 E24: Talutoidu tootjad soovivad riiklikku toetust (LISATUD PILTE ÜRITUSELT)
Võrumaale Nopri talumeiereisse kogunes eile 50 talutoidu tootjat ja müüjat, kes leidsid, et Eestis on vaja põllumajandusministeeriumi eestvedamisel kohaliku toidu strateegia koostada. Tööseminari korraldas MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mille juhatuse liige, Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo ütles, et kohaliku toidu paremaks jõudmiseks tarbijani on vaja teha senisest suuremat koostööd nii tootjate kui riigi tasandil. "Kohaliku toidu riikliku ja regiona
15.06.2011 OTSEÜLEKANNE veebis ON LÕPPENUD! Täna toimus konverents "Eesti roll maailma toidusahvris"
15. juunil 2011.a. toimub Tartus suur rahvusvaheline konverents "Eesti roll maailma toidusahvris - maaelu- ja põllumajanduse areng pärast 2013.a.". Ürituse kohta info, sh päevakava www.maainfo.ee/YPPkonverents. Konverentsi oli võimalik vaadata otseüleandena veebist! OTSEÜLEKANNE ON LÕPPENUD! Maamajanduse Infokeskus tänab kõiki osavõtjaid!
11.06.2011 HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Koolikokad eelistavad kohalikku toitu
Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa LEADER koostöökogude algatatud koostööprojekt "Kohalik toit kogukonna toidulauale" esimene seminar kolme maakonna koolide ja lasteaedada kokkadele toimus Saaremaal 8. - 9. juunil 2011. Seminar algas Kuressaares professor Anne Luige loenguga mürkkemikaalide mõjust toiduainetele, jätkus Aivar Kallase ettekandega MTÜ Saare mahe tegevusest. Sissejuhatava ettekande ja ülevaate projekti ülesannetest tegi Hiiumaa-poolne koordinaator Ly Kaups (pildil,
11.06.2011 JÄRVA- JA RAPLAMAA TEGEVUSGRUPID: Järva- ja Raplamaa ettevõtjatetel oli ühine suveseminar
Järvamaa ja Raplamaa ettevõtjate SUVESEMINAR "KOOSTÖÖST ÜHISTURUNDUSENI" toimus 10. juunil 2011 Väätsa mõisas Järvamaal Seminari peaettekande teema oli "Kuidas ettevõtted koos turundamisest võiksid enim kasu saada" ja esineja Anu-Mall Naarits, Marketingi Instituudi koolitaja ja konsultant. Suveseminari ühisteemad: Koosturundus: kas üksikud üritused või strateegiline koostöö? Võimalused ühiseks turundustegevused: uuringud, toote j
10.06.2011 SAARTE HÄÄL: Saarte koostöökogu võttis sihikule kohaliku toidu
MTÜ Saarte Koostöökogu korraldab koostöös Eesti maaülikooli ja MTÜ-ga Saare Mahe kahepäevase koolituse "Kohalik toit kohaliku kogukonna toidulauale". Sihtgrupp on koolide ja lasteaedade köögipersonal, õpetajad, koolijuhid ja omavalitsustöötajad, kes otsustavad sisseostetava koolitoidu päritolu üle. Kolmapäeval pidas koolitusele tulnud ligi 40 inimesele Osilia koolituskeskuses loengu tööstusliku toidutootmise ja -töötlemise pahupoolest EMÜ teadusprorektor professor Anne Luik. Osavõtjate sõnu
04.04.2011 LÕUNA-EESTI TEGEVUSGRUPID: 13.-17. aprillil toimub Taluturu raames Tartu Lõunakeskuses Hollandi nädal
13.–17. aprillini on Lõuna-Eestis külas Hollandi Ida-Groningeni piirkonna väiketootjad ja turismiettevõtjad. Lõunakeskuse Taluturu juures pakutakse hollandi toite, Maamessil tutvustatakse oma piirkonda ja Eesti-Hollandi ühisseminaridel jagatakse kogemusi ja õpitakse teiste edulugudest. Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist suuremast keskusest eemal asuva alaga, kus peab äraelamiseks aktiivselt tegelema põllumajanduse, väiketootmise ja turismindusega.
03.04.2011 VIRUMAA SÜDA: Kohaliku toidu projekt viib tootjad ja tarbijad kokku
Kolm kohalikku Leader-tegevusgruppi - MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ja MTÜ Virumaa Koostöökogu - algatasid ühise kohaliku toidu projekti, mille eemärgiks on piirkonna tootjad ja tarbijad kaardistada ja kokku viia. Eelmise aasta detsembris allkirjastasid kolm Ida-Virumaa Leader-tegevusgruppi koostööleppe, mille eesmärk on maapiirkondade ettevõtlust aktiviseerida, ettevõtete jätkusuutlikkust tõsta, kohalikku toidukultuuri arendada ning tervislikku toitu propageeri
22.03.2011 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohalik toit – Saarte Koostöökogu südameasi
Saarte Koostöökogu on Eesti üks 26-st Leader tegevusgrupist, mille tegevuspiirkond hõlmab Eesti suurimat saart Saaremaad koos Muhumaaga ning lisaks ka mitmeid väikesaari ja laide ning on ühe suurima kohalike omavalitsuste arvuga tegevusgruppe Eestis – kokku asub Saarte Koostöökogu piirkond 15 kohaliku omavalitsuse territooriumil. Saarte Koostöökogu kohaliku arengustrateegia üks põhisuundadest on kohalike toodete arendamine, sh väikesemahulise kohaliku toidu tootmise edendamine. Selles suunas o
12.02.2011 NÄDALINE: Mis eristab inimest valgest hiirest? (Raplamaa Partnerluskogu)
2010. aasta teisel poolel toimus Raplamaa koolinoortele Eesti Tervisedenduse Ühingu projekt „Miks? Seks!", mida rahastasid maaelu edendamise programm Leader, Eesti Haigekassa ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu Arengufond. Üheks põnevaks tegevuseks olid Mare Liigeri väärtuskasvatuslikud õppused maakonna gümnaasiumide põhikooliklassidele. Mare Liiger on MTÜ Rahvakoolitus Elu juht ja koolitaja, kauaaegne erakorralise meditsiini arst. Mitmed aastad õpetab ka päris pisikestele lastele lasteportaali
28.01.2011 IDA-VIRUMAA TEGEVUSGRUPID: Ida-Virumaal käivitub kohaliku toidu projekt - KAS TEAD?
Kolm kohalikku Leader tegevusgruppi: MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ja MTÜ Virumaa Koostöökogu sõlmisid koostöökokkuleppe ühise kohaliku toidu projekti käivitamiseks. Projekti piirkonnaks on kogu Ida-Virumaa ning Rägavere vald Lääne-Virumaalt. Algatuse eesmärgiks on maapiirkondade ettevõtluse aktiviseerimine, ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine, kohaliku toidukultuuri arendamine ning tervisliku toidu propageerimine. Oluline on kindlasti kohalikele toodetele lis
18.12.2010 NÄDALINE: Põllumajanduse ja maaelu toetused peavad muutuma tõhusamaks
Kuidas olla kindel, et ei korduks nõukogude aja lõpuaastate olukord, kus toidukaupluste lettidel vedelesid eeskätt suitsuseapead, ivassi heeringad ja loomakondid, viinereid tohtis müüki panna alles pärast kella viit õhtul? Kuidas vältida, et meie toidulaual ei valitseks kondijahust, sojaoast ja tärklisest kokku miksitud väärtusetu hakkliha ja keeduvorstid, loomarasvast keedetud juustud? Kuidas olla kindel, et ei korduks kolmekümne aasta tagune pilt väetise ja taimemürkidega ülekülvatud metsad
12.12.2010 NÄDALINE: Kehteneli plussid on kvaliteet ja paindlikkus (Raplamaa Partnerluskogu)
Kümme aastat Rapla vallas Öökulli külas tegutsenud puiduettevõtte OÜ Kehtenel juhatuse esimees Ago Kuus loodab, et masu on mööda saamas. „Seda näitab mõningane tellimuste kasv," ütleb Ago Kuus ja lisab, et on olnud aastaid, kui palgatöölisi on olnud vähemalt poole rohkem. Praegu töötab väikefirmas kolm inimest. ... Kehtenelist on tellitud Kehtna valla territooriumil olevad bussiootepaviljonid ning viimasel ajal külaplatside varjualuseid ja inventari. Peaaegu valmis on külaplats Käbikülas, k
07.12.2010 MAAELUVÕRGUSTIK: Hinnaline kohalik toit
“Tulge maitske puhtast Eestimaa toorainest tehtud glögi!”, nii hõikab ühes pealinna suures marketis toidu degusteerimist tegev särasilmne tütarlaps. Tundub, et hetkel, kui meil on kõik piirid lahti ja rahvas on ennast täissöönud burgeritest, kiirtoidust ja külmutatud kalapulkadest, on parim reklaam ühele toidule just see, kui tooraine on tulnud meie kodumaa pinnalt. Kohalik toit on tõusmas taaskord olulisele kohale ning võibolla päästab see meie tervist, turgutades samal ajal meie endi ettevõtte
03.12.2010 NÄDALINE: Kehtna valla külaelu iseloomustab mitmekülgsus (Raplamaa Partnerluskogu)
Kehtna valla külade esindajatel on tava enne aasta lõppu kokku saada. Sel esmaspäeval kohtusid 23 küla esindused, kellel oli 2010. aasta tegemiste kohta öelda mõndagi huvitavat. Avasõnavõtus kiitis valla heakorraspetsialist Kaja Mõtsnik Kehtna valla „külaliigutajaid" ja nende head tööd kodupiirkonnas. Samas märkisid mitu külavanemat oma sõnavõtus just Kaja Mõtsniku sihipärast ja koordineerivat tegevust külaelu arendamisel ning tema tahet ja suutlikkust probleeme lahendada. Seekord avaldati Ka
18.11.2010 VOOREMAA: Kuidas me naabrite juures traditsioonilist toitu оtsisime (Jõgevamaa Koostöökoda)
Jõgevamaa traditsioonilist toitu pakutakse Kalevipoja Kala- ja veefestivalil, kindlasti ka Küüslaugufestivalil. Aga ühtegi ainult päris oma traditsioonilise toidu müümise laata või päeva meil pole. Pole seni ka oma taluturgu, kuhu väiketootjad pakutava tuua võiksid. Siis pole ka imestada, et sel suvel Rehemäe talu põldudel kasvanud arbuusid olid müügil Tartus Lõunakeskuse Taluturul. Veel on samas pakutud tomateid, mida kasvatab Puurmanis asuva Linala talu peremees Jüri Liiva. Rohkem ei osanud T
09.11.2010 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu teemaline õppereis Lätti, Leetu ja Poola
Kohaliku toidu teema on üha aktuaalsemaks muutumas, seda näitab nii üha uute kogukonnaköökide valmimine kui ka erinevate kaubamärkide (UMA MEKK, Rohelisem märk jne) ja piirkondlike võrgustike loomine (Sibulatee, Romantiline Rannatee jne). Sellest inspireerituna korraldas maaeluvõrgustiku üksus kohaliku toidu teemalise õppereisi, kus osales kokku 40 inimest üle Eesti, kes on otseselt ja kaudselt kohaliku toidu tootmisega seotud. Õppereis toimus ajavahemikul 25.-29. oktoober 2010 ning algas Pajum
23.10.2010 VÕRUMAA TEATAJA: Võrumaa tooted pressivad Tartu taluturule
Võrumaa toodete müük Tartu Lõunakeskuse taluturul on kasvamas olukorras, kus Tallinna Nõmme turgu ehitatakse põlengust alles üles ja Võru enda taluturg on vajumas talveunne. Lõunakeskuse taluturg on nagu mõnes välismaises ajakirjas nähtu – kauplus on puhas, valgusküllane ja kenasti kaunistatud. Kauba valik on nii suur, et võtab silme eest kirjuks. „Kui 26. augustil avasime, oli meil 20 tootjat, nüüd on ligi 40 tootjat,” rääkis taluturgu haldava MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti tegevjuht Merle Vall. Tem
13.10.2010 NÄDALINE: Hageri muuseumi renoveeritud verandal on ürdituba (Raplamaa Partnerluskogu)
Hageri muuseumis on LEADERi programmi toel renoveeritud verandaosa, kuhu rajatakse ürdituba. Kevadel käivitatakse seal taimetarga kool, et tuua esiemade oskused taas inimesteni, kuid septembrist alates on huvilistel võimalus juba tutvuda ürditoa ekspositsiooniga. Loe edasi ajalehe Nädaline paberväljaandest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme projekt (2009.a.). Toetuse saaja: HAGERI HARIDUSSELTS, toet
07.10.2010 MAALEHT: Raplas avatakse Valgre tuba (Raplamaa Partnerluskogu)
Kümmekond aastat tagasi tärganud idee saab täna piduliku lindilõikamisega lõpuks teoks – Rapla kultuurikeskuses avatakse helilooja Raimond Valgre tuba. “Nüüd on meil lõpuks ometi koht, kuhu oma külalisi ja kooliõpilasi viia, kus lauluproove ja koolitusi korraldada ning teadvustada, et Raimond Valgre lapsepõlv möödus Raplas,” rõõmustab kultuurikeskuse juhataja Age Rebel. Loe edasi... MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi RAPLAMAA KOOSTÖÖKOGU piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013
05.10.2010 PÕHJARANNIK: Kohalik toit pürib kooli ja kaubakeskusse (Ida-Virumaa tegevusgrupid)
Ida-Virumaal käivitub kohaliku toidu programm, mis aitab kaasa puhta ja lähedal kasvanud toidukraami jõudmisele koolisööklatesse ning taluturu või vähemalt müügilettide loomisele kaubanduskeskuste juurde. Idavirulased võtavad kohaliku toidu programmi loomisel eeskuju võrokestest, kes ühtede esimestena kaardistasid oma väiketootjad, töötasid välja infobukletid ja lõid Võrumaa päritoluga toidu kaubamärgi UMA MEKK. Ühise kaubamärgi loomine, olgu selleks siis KIRDE või ALUTAGUSE, ja ühisturunduse
25.09.2010 NÄDALINE: Käru vallavanem esines Toompeal (Raplamaa Partnerluskogu)
Teisipäeval toimus Riigikogu liikmetele seminar LEADERi programmi tulemustest 2009. ja 2010. aastal. Ettekannetele järgnevas arutelus võttis sõna Raplamaa Partnerluskogu juhatuse liige Käru vallavanem Elari Hiis. Hiis rõhutas LEADERi toetuste olulisust maal tegutsevatele väikestele ettevõtetele, sest just need tagavad sageli püsiva tööhõive ja aitavad kaasa maaelanikkonna püsimisele. Eeskätt väikestes valdades nagu Käru aitab LEADERi programmi elluviimine kaasa maaelanike väärtushinnangute muut
23.09.2010 NÄDALINE: Karitsa jahimaja kasutusvõimalused avardusid (Raplmaa Partnerluskogu)
Kaiu jahindusklubile kuuluvas Karitsa jahimajas on lõpulejõudnud siseremonditööd, mis võimaldavad maja kasutada ka talvel. LEADERi toel tehti jahimaja väiksemate siseremonditöödega algust juba eelmisel aastal. Sellel aastal jätkati remondiga nii puhke- kui ka saunaruumis: soojustati põrandad ja seinad, vahetati uksed ja aknad. Tänaseks on tööd valmis ja MTÜ Kaiu Jahindusklubi liikme Kalev Kiviste sõnul on vaja veel vaid koera sabast üle saada. See tähendab, et oodatakse PRIAlt laekuvat raha, e
22.09.2010 NÄDALINE: Euroopa Liidu LEADERi programm on Raplamaal edukalt käivitunud (Raplamaa partnerluskogu)
Inimestega suheldes kerkib tihti esile küsimus: mis see LEADER on? Seepärast ongi nelja-aastase tööperioodi järel paslik veel kord tutvustada käesoleva lehe kaudu lugejatele seda, mis LEADER on, kuidas toimib, millised on olulised tegevusprintsiibid ja kuidas on see käivitunud Raplamaal. LEADERi programmi käivitumisest Euroopas, Eestis ja Raplamaal LEADERi programm, mille rakendamise eesmärk on edendada maaelu kohaliku algatuse kaudu, st arenev maaelupoliitika arvestab maapiirkondade ja -kesk
21.09.2010 NÄDALINE: Mõtlematu tegu võib muuta sinu elu (Raplamaa Partnerluskogu)
Eesti Haigekassa vigastuste ennetamise kampaania algas augusti lõpus ja on suunatud noortele vanuses 15-24 a. Eesti meditsiinistatistika alusel on kogu elanikkonna lõikes vigastused ja mürgistused südame-veresoonkonnahaiguste ja pahaloomuliste kasvajate järel kolmas suurim enneaegsete surmade põhjus. 2009. aastal suri näiteks vigastuste ja mürgistuste tagajärjel Eestis kokku 1278 inimest. Vigastussurmad vähendavad Eesti meeste keskmise eluea statistilist näitajat umbes kolme aasta võrra. ....
20.09.2010 NÄDALINE: Külaliikumine on LEADERi toetuste lootuses aktiviseerunud (Raplamaa Partnerluskogu)
Inimeste huvi oma küla arengus kaasarääkimise ja selle hea käekäigu suunamise vastu on alati suur olnud, kuid pärast LEADERi programmi käivitumist on see ootuspäraselt veelgi kasvanud. Partnerluskogu moodustamise järgsele esimesele sidusrühma entusiastlikule mõttetalgule on järgnenud rida külade koosviibimisi, kus on otsustatud vajalikud tegevussuunad oma külakogukonna tarbeks. Väga tähtis on siinjuures, et inimesed saaksid ise kaasa mõelda ja rääkida, ise otsustada. Tulemus on kõigile aru
18.09.2010 NÄDALINE - TALULEHT: LEADERi toetuste kasutamisest Juuru vallas (Raplamaa Partneluskogu)
"Juuru vallas on 2010. aasta kuulutatud ühistegevuse aastaks, mis on igati seonduv LEADERi programmi põhimõtetega." loe NÄDALISE TALUHEST www.raplaleader.ee/dokumendid/dokumendid/nad1809006.pdf Koostöö ja projektitegevuse paremaks koordineerimiseks on ellu kutsutud vastav koostöökogu, kus eri valdkondade aktiivsemad ja teotahtelisemad inimesed saavad arutada päevaprobleeme, infot vahetada ning seada ühiseid eesmärke tegevuste elluviimiseks. LEADERi projekti toel toimub sellesuunaline koolit
17.09.2010 PÄRNU POSTIMEES: Taluturg otsib oma nägu
Kui aasta eest Pärnus Steineri aias esimest korda toimunud taluturg pälvis müüjate elavat huvi, siis mida aeg edasi, seda vähem leiab taluturult omatoodangu pakkujaid: põhjuseks nii paljude tootjate tegevuse lõpetamine kui tootjate kulude kokkuhoid. „Oleme endale võtnud hullu eemärgi, aga katsume sellega hakkama saada," tõdes taluturu üks organisaatoreid Kaire Ilus. „Algul läks libedalt, nüüd läheb natuke vähem libedalt, eks me pea natuke oma asju kohendama." Ehkki väidetust järeldub,
16.09.2010 SÕNUMITOOJA: Lahemaa naised teevad soomlastega toiduprojekti "Väärtustame kohalikku" (Arenduskoda)
Projekti koostööpartnerid on LEADER-MTÜd-Eestist Arenduskoda ning Soomest Kymenlaakso maakonnast Sepra ja Pohjois-Kymen Kasvu. Möödunud nädalavahetusel, 10.-13. septembril käisid MTÜsse Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal (KEEL) kuuluvate talude kuus perenaist, MTÜ Arenduskoda tegevjuht Heiki Vuntus Tapalt, hindamiskomisjoni liige Miili Kikkas Kuusalu vallast ja Sõnumitooja ajakirjanik Soomes Kymenlaakso maakonnas. Perenaistest osalesid Kadrina vallast MTÜ KEEL juhatuse esimees Sirje Kuus
16.09.2010 NÄDALINE: Mahtra Haridusselts valis juhatuse (Raplamaa Partnerluskogu)
Septembri alguses peeti Mahtra seltsimajas Mahtra Haridusseltsi avatud üldkoosolek, kus valiti seltsi juhatus ja võeti vastu uusi liikmeid. Mahtra Haridusselts on 1933. aastal loodud samanimelise seltsi õigusjärglane. See taasasutati küll 1997. aastal, kuid langes siis mõne aja pärast varjusurma. Selle aasta alguses kutsuti haridusselts taas ellu eesmärgiga arendada vabahariduslikku tegevust, edendada maakultuurielu, välja arendada ökoturismi ja korraldada kursusi. Taasasutamisel oli seltsi nim
16.09.2010 ÄRIPÄEV ONLINE: Tööstus: klaster annab ärile uue hingamise (lisaks ka Lõuna-Eesti toiduklastri projektijuhi kommentaar)
Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtete kuulumine oma valdkonnapõhisesse klastrisse annab neile võimaluse suurendada konkurentsivõimet ja muuta turundust, sh ka piiritagust müüki tõhusamaks. Kuigi räägitud on ka regionaalsetel alustel põhinevate klastrite moodustamisest, rajanevad need siiani siiski peaasjalikult valdkondadel. Nii lõid tänavu aprillis oma klastri tuuleenergia arendamisest huvitatud ettevõtted. Klastri katusorganisatsioon on Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (ETEA) ja see h
01.09.2010 NÄDALINE: Kaius avati tervisespordirada (Raplamaa Partnerluskogu)
Laupäev, 28. august oli Kaiu valla rahva jaoks tähtis päev - avati pidulikult Kaiu tervisespordirada. Sündmuse olulisusest ja tervisespordiraja vajalikkusest andsid tõestust ligi poolsada vallaelanikku, kes sportlikus riietuses, mõni ka käimiskeppidega varustatult, olid keskpäevaks kogunenud lasteaia ja staadioni vahelisele teeotsale. Sealt saab alguse värskelt valminud tervisespordirada, mille ametlikust avamisest ja esimesest ühisest raja läbikäimisest tuldi osa saama. Kasutuses on uhiuus
26.08.2010 MAALEHT: Tartu Lõunakeskus kosus koguni kahe taluturu võrra
Augusti keskel avas Tartu suurimas ostukohas – Lõunakeskuses oma müügiletid talukaupade väliturg. Täna lisandub ka siseturg. “Eestimaine kvaliteetne talukaup oligi meil veel puudu,” rõõmustab kahe taluturu üle Lõunakeskuse juhatuse liige Jaan Lott. Loti sõnul on nad küll ostukeskuse sünnist saati talumeestega suhteid pidanud ja siin-seal on ka kodumaiseid õunu, marju ja seeni müüdud, kuid puudust tunti püsiväljapanekust ja spetsiaalsest müügikohast. Ostukeskuse ühe sissepääsu ees on nüüd k
26.08.2010 PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Lõunakeskuse Taluturul kauplevad ka Põlvamaa väikeettevõtjad
Neljapäeval, 26. augustil kell 16 avatakse Tartus Lõunakeskuses Taluturg, kus kauplema hakatakse Lõuna-Eestist kasvatatud aiasaadustega ning siin toodetud pagari-, piima-, liha- ja teiste talutoodetega. Taluturu käimalükkamiseks loodi tänavu juulis MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mis koondab ühe mütsi alla Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa väiketootjaid, kes pakuvad enda talus või ettevõttes toodetud kaupa. MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti loomise juures oli ka Põlvamaa Partnerluskogu esindus. "Ettevõtjate ko
25.08.2010 VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Tartus avatakse kodumaiseid tooteid pakkuv Taluturg
Neljapäeval, 26.augustil kell 16.00 avatakse Lõunakeskuse Taluturg. MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti koondab ühe mütsi alla nelja maakonna toidutootjad, kes pakuvad enda talus või ettevõttes toodetud kaupa. MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti tegevjuht Merle Vall: "Lõunakeskuse Taluturu põhiväärtuseks on tooraine kontrollitud kodumaine päritolu. Meie taluturg on otsekontakt tootjalt tarbijale, see tagab ostjale hea hinnataseme ning tootjale kiire ja täpse tagasiside oma tootearenduseks." OÜ Lõunakeskus juhatuse l
21.08.2010 MAAELUVÕRGUSTIKU ARHIIVIST: Raplamaa Partnerluskogul külas 2010 aprillis (VIDEO)
MAAELUVÕRGUSTIKU ARHIIVIST: Ühel reedesel kevadehõngulisel pärastlõunal jõudsid maaeluvõrgustiku töötajad Meeri Klooren, Reve Lambur ja Erik Lööper koos energilise “töövarju” Einike Mõttusega Raplamaa Partnerluskogu kontorisse külla. Külastuse eesmärgiks oli lisaks Partnerluskogu kontori seiramise veel ka tegevusgrupi kogemuste uurimine seoses ettevõtluse ja ettevõtjatega. Loe edasi www.maainfo.ee/index.php INTERVJUU Raplamaa Partnerluskogu tegevjuhi ja juhatuse liikme Jaak Vitsuriga 2010.a. ap
19.08.2010 NÄDALINE - TALULEHT: Mida uut on maamajanduse ja maaelu arengu toetuste programmis LEADER? (Raplamaa Partnerluskogu)
LEADERi programm on Raplamaal hoogsalt käimas, 2009. a kiitis PRIA heaks 73 LEADERi projekti toetust ligi 16 miljoni krooni suuruses summas. Praegu käib projektide elluviimine. NÄDALISE Talulehele vastab Jaak Vitsur, Raplamaa Partnerluskogu juhatuse liige ja tegevjuht Raplamaa Partnerluskogu www.raplaleader.ee/ Pilt: maaeluvõrgustiku üksus Raplamaa Partnerluskogul külas www.maainfo.ee/index.php
11.08.2010 POSTIMEES: Lõunakeskus saab rikkamaks taluturu võrra (Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid)
Augusti teisest poolest saavad huvilised kohalike väiketalunike toodangut osta Lõunakeskuses avatavalt taluturult, kus iga müüja teab täpselt, millise talu toorainest ning mil moel on kaup valminud. Kauplema hakatakse näiteks aiasaaduste, pagari-, piima-, liha- ja teiste talutoodetega. Turule pääsemise peamine tingimus on kohalik tooraine. See peab olema pärit eestimaiselt talult või väikeettevõttelt, keda me teame, kinnitas taluturu käimalükkamiseks loodud mittetulundusühingu Maitsev Lõuna-Ee
04.08.2010 ÄRIPÄEV: Talutoodangu müük vajab aktiivset tööd
Taludes toidukraami tootjad peavad kauba turustamisel tähtsaimaks klientidega suhtlemist ja aktiivset reklaamitööd. Loe Äripäev www.ap3.ee/
04.08.2010 SÕNUMITOOJA: Raasiku OTTga liitunud 8 tootjat
Raasiku OTT plaanib end MTÜna registreerida. Raasiku valla tootjate ja tarbijate kaubavahetust organiseeriva kodanikeühenduse Raasiku OTT iganeljapäevasel kohtumisel käib tänaseks kümmekond tootjat ja ligi 80 tarbijat. Kümneid eri tooteid Raasiku OTTga on tänaseks liitunud 8 Raasiku valla tootjat: Jõepere Aiandustalu (kartul, porgand, peet), Teeääre Agro OÜ (piim, kohupiim). Eve-Liis Remmelgas (küülikuliha, vutimunad, kitsepiim), Piret Purru-Lemetti (kanamunad), Rene Truber(kanamunad), Aivo V
31.07.2010 NÄDALINE: Juuru gümnaasiumis valmivad jõu- ja aeroobikasaal ning noortetuba (Raplamaa Partnerluskogu)
Kooliaasta lõpp laseb Juuru gümnaasiumil puhata küll koolitööst, aga töine meeleolu valitseb majas terve suve - vana majaosa katuse vahetamise ja tuleohutustööde kõrval on käimas jõu- ja aeroobikasaali ning noortetoa ehitamine. Ruumid ehitatakse välja koolimaja keldrikorrusele, kus väiksemal pinnal sai ka enne kasutada jõutrenažööre. Miljoniline projekt näeb ette ligi 200 ruutmeetril oleva jõu- ja aeroobikasaali, veidi väiksema pinnaga noortetoa ning saunakompleksi. Projekt sai toetust Leader
27.07.2010 ÜPP vajab uuenemist, aga kuhu?
Üle poolesaja Euroopa Liidu riikide ja eelkõige üleliiduliste katusühenduste esindajat arutas 19 ja 20. juulil 2010 Brüsselis Charlemagne keskuses põllumajandusvoliniku Dacian Ciologse eesistumisel ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikku. Ühise põllumajanduspoliitika avalik arutelu Konverentsile eelnes kahekuuline avalik arutelu on-line’s ja avalikes organisatsioonides, arvamusi esitasid niihästi tavakodanikud, otsesed ÜPP osalised kui ka mõttekojad, teadusasutused jt.
17.06.2010 Järlepa külalava tantsis sisse 15aastane naisrühm (Raplamaa Partnerluskogu)
12. juuni oli suurpäev Juuru vallas asuvale Järlepa külale: vastvalminud külalava pühitses tantsides sisse Järlepa naisrahvatantsurühm Anna Minna, kel täitus 15. tegutsemisaasta. LEADERi programmi abil kerkinud Järlepa külalava sai valmis just kohaliku nais-rühma sünnipäevaks. Märkimisväärne on, et külalava ehitamine sai teoks suuresti tänu naisrühma liikmele, MTÜ Järlepa Kodukultuuriselts eestvedajale Tamara Andersonile. Juuru vallavanem Margus Jaanson ja valla kultuuri- ja haridusspetsialist
15.06.2010 LEADERi programm Raplamaal jätkub (Raplamaa Partnerluskogu)
Aastatel 2011-2013 jätkub Raplamaal LEADERi programm, mille kaudu on 2009. aastaks saanud rahastamise otsuse 73 erinevat külaelu ja maaettevõtluse toetamise projekti kokku ligi 16 miljoni krooni eest. Raplamaa Partnerluskogu üldkoosolekul 10. juunil Toosikannul otsustati, et organisatsioon jätkab LEADERi tegevusrühmana ka tulevikus. 2011. aastaks jäävad kehtima senised viis toetusmeedet, uue meetmena otsustati toetada Eesti-siseste ja rahvusvaheliste LEADERi koostööprojektide arendamist. Põ
08.06.2010 10. juuni TEABEPÄEV "Kodustes tingimustes ning väikeettevõttes toidutootmine" (Saarte Koostöökogu)
MTÜ Saarte Koostöökogu koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga (VTA) korraldavad, neljapäeval 10. juunil 2010 kell 12.00-15.00 Saaremaa SPA Hotell Meri (Pargi 16, Kuressaare) I korruse konverentsiruumis TEABEPÄEVA "Kodustes tingimustes ning väikeettevõttes toidutootmine" Teabepäeva viivad läbi Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna spetsialistid Tiiu Rand, Katrin Valgma, Heidi Mägi ning Saaremaa Veterinaarkeskuse spetsialist. Teabepäeva eesmärk on: anda kuulajatele teavet toiduohutuseg
04.05.2010 Vigala võõrustas väliskülalisi (Raplamaa Partnerluskogu)
23. aprillil võõrustasid Vigala valla LEADERi liikumise osalejad esimese LEADERi rahvusvahelise konverentsi külalisi. Konverentsist, mille korraldasid ühiselt Kesk-Eesti viis LEADERi rühma, võttis osa üle saja külalise. Reedel näidati väliskülalistele meie sõprusrühmadest, mida Raplamaal on LEADERi programmi käigus ellu viidud. Külastati LEADERi toetust saanud Pajo Saeveskit ja uudistati tema palkhooneid, uuriti Talli-Jaani talu veesõidukeid, üllatuti Sulu külamaja esinduslikkusest, kiideti
27.04.2010 Järlepasse ehitatakse vabaõhulava (Raplamaa Partnerluskogu)
Juuru vallas Järlepas algas 19. aprillil vabaõhulava ehitus. Järlepa Kodukultuuri Seltsi projekt „Järlepa külaplatsi rekonstrueerimine" viiakse ellu Leaderi programmi abil ja ehitustöid teeb oma valla ettevõte OÜ Rajave. Projekti järgi saab Järlepa küla endale katusega vabaõhulava, tantsuplatsi ja lavataguse riietusruumi. Järlepa Kodukultuuri Seltsi eestvedaja Tamara Andersoni sõnul kogunesid päev enne ehituse algust külaplatsi korrastama vabatahtlikud külaelanikud, kokku kakskümmend t
27.04.2010 Ühisprojekt sai kinnituse (Raplamaa Parterluskogu)
Juuru vallavalitsuse ja Järlepa Kodukultuuri Seltsi ühisprojekt „Tugev kogukond - õnnelik rahvas" sai kinnituse. Projekt viiakse läbi Leaderi programmi toel ja selle eestvedajad on Tamara Anderson ja Aili Normak. Tegemist on piirkonna aktiivsetele inimestele, eelkõige arengukomisjoni liikmetele suunatud koolitussarjaga, mis koosneb neljast osast. Esimene, koolitus ühistegevusest on juba seljataga, järge ootavad teemad, mis hõlmavad meeskonnasuhete arendamist, vabaühenduse asutamist ja juh
24.04.2010 Õpitoad motiveerivad noori julgemalt mõtlema (Raplamaa Partnerluskogu)
Neljandat aastat, tänavu 5.-8. aprillini, leidis Raplamaal aset X ja XI klassides käivatele õpilastele suunatud projekt „Miks Ma Mida Teen?!" (MMMT) SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus (RINK) juhataja Riin Palloni sõnul loodi projekt MMMT, et noori motiveerida julgemalt mõtlema ja et tõsta nende teadlikkust karjäärikavandamisest, majanduslikust mõtlemisest ning ettevõtlusest. Projekt sai alguse ajal, mil Raplamaa Noorte Teabekeskuse projektijuhi töökoht asus Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskesk
23.04.2010 Inglismaal kohalikku toitu uurimas (Hiidlaste Koostöökogu)
Suur hulk saarlasi ja kaks hiidlast tutvusid märtsi lõpus Suurbritannias Blackdown Hillsi ja East Devoni väiketootjate kogemusega kohaliku toidu tootmisel, töötlemisel ja turustamisel. Saaremaa Leader tegevuskeskuse, MTÜ Turundusühistu ja MTÜ Saare Vill eestvedamisel ja Leader programmi toel teoks saanud õppereisil osales lisaks allakirjutanule MTÜ Hiiu Lammas esindaja Omar Jõpiselg. Külastasime ligi 20 ettevõtjat, kellest paljud on veendunud, et lähipiirkonnas toodetud toit on tarbijale parim
19.04.2010 70 protsendil tarbijatest kuulub süda kodumaisele toidule
70 protsenti tarbijatest eelistab poes käies kodumaist toidukaupa, mida peetakse Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt teiste riikide toodetest usaldusväärsemaks. Kodumaise toidukauba eelistamine on samal tasemel püsinud viimased kaks aastat. 87 protsendi inimeste arvates on Eestis toodetu alati usaldusväärne ning ühegi teise riigi kaupu nii palju ei usaldata. Kindlamad ollakse ka Põhjamaadest pärit toodetes. Kodumaiseks toidukaubaks peetakse peamiselt Eestist pärit toorainest valmista
17.04.2010 LEADERi liikumise algus Raplamaal (Raplamaa Partnerluskogu)
1991. aastal Euroopas loodud LEADERi liikumine jõudis Eestisse 2006. a suvel, kui moodustati esimesed kohalikud LEADERi tegevusgrupid, sh ka Raplas 9. mail. Esimesed aastad kulusid tegevusgruppide organisatsiooni ja võrgustiku kujundamisele, piirkondade sotsiaalse ja ettevõtluse alase ülevaate ja analüüsi koostamisele, arenguvajaduste väljaselgitamisele ning LEADERi liikumise osa määramisele piirkonna arengus. Edasi kavandati LEADERi liikumise eelistatud tegevusvaldkonnad ja kaardistati vaja
17.04.2010 LEADER toetab maainimeste ettevõtmisi rahvaste ja riikide vahel (Raplamaa Partnerluskogu)
Kas ja kuidas korraldada ühiseid üritusi külaseltside, ettevõtjate ühenduste, noorteringide, pärimuskultuuri arendajate vahel eri riikides? Milleks on vajalik koostöö rahvaste vahel ning mitte ainult kõrgete riigiametnike ja parlamendisaadikute, vaid just tavalise väikeettevõtja, külateatriseltsi, laulukoori või noorte tehnikaringis osalejate tasemel? Euroopa on selle võrra tugevam, mida tihedam on vastastikune arusaamine, üksteisemõistmine ja omavaheline kogemuste jagamine juba nii-öelda
16.04.2010 Otse Tootjalt Tarbijale turg saabus esmakordselt Peetrisse
Möödunud nädalavahetusel sai Rae vallas Peetri külas teoks esimene O.T.T. -Otse Tootjalt Tarbijale - üritus. Tegemist on ettevõtmisega, kus väiketootjad tulevad kohale oma kaupa pakkuma otse tarbijaile. Traditsioonilisest turust erineb O.T.T. selle poolest, et ostjad teevad oma tellimuse varem interneti teel ära ja tootjad toovad kohale just nii palju ja sellist kaupa, mida tahetakse. Loe edasi Harju Elu paberlehest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Otse Tootjalt Tarbijale - O.T.T on mittejuriidi
15.04.2010 Soome rahvuslik toidustrateegia aastani 2020
Soome valmistab ette rahvuslikku toidustrateegiat, mille eesmärk on hinnata kodumaise toidutööstuse toimimismehhanismide efektiivsust ning luua eri tööstustele ühtne raamistik, mis tagaks toidutööstuse konkurentsivõime. Rahvuslik toidustrateegia kujutab endast tegevusplaani aastani 2020. See on ette valmistatud olukorras, kus toidutööstused on olnud sunnitud läbi tegema turusituatsioonist tingitud olulisi muudatusi. Strateegia kujundamisel said osaleda kõik sektoris osalejad, Tänavu 1.-26. märts
15.04.2010 "Uus Põhjala toit" panustab tervisele
“Uus Põhjala toit” – see on Põhjamaade Ministrite Nõukogu ehk siis seeläbi Põhjamaade valitsuste 2006. aastal algatatud koostööprogramm. Asjasse pühendamatul tekib sellenimelisest programmist kuuldes kindlasti vähemalt nii palju küsimusi kui programmi nimes sõnu. Miks tegeldakse nii kõrgel tasemel ja koosluses toiduküsimustega, miks peaks Põhjala toit teistest eristuma ning lõpuks – miks see toit peaks just uus olema – on siis praegusel midagi viga? Neid küsimusi aitasid lahti harutada
07.04.2010 HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Hiiu toidu päev Soera talumuuseumis (Hiidlaste Koostöökogu)
6. aprillil kutsusid Hiiumaa Turismiliit ja Hiidlaste Koostöökogu kohalikke kokki ja maismokki hiiu toidu päevale. Eesmärgiks oli koos mõelda, kuidas hiidlasele nii omaseid roogasid tänapäeval külalisele pakkuda ja ka ise mitte unustada ema-emade tarkusi. Asjatundjateks olid palutud Õie Laksberg Soera Talust ja Heli Hahndorf, peatselt avatava Heltermaa Käsitöömaja perenaine, kelle juhatusel osalejad ka kokkasid uute ja vanade retseptide järgi. Tarvilist tarkust jagasid Helgi Põllo Hiiumaa Muu
29.03.2010 Kagu-Eesti ettevõtjad algatavad toiduklastri.
Täna, 29. märtsil kogunevad Värskas esimesele koostööseminarile toidutööstuse ettevõtjad ja tugiorganisatsioonid, et käivitada toiduklaster. Toiduainetööstus on Eestis oluline majandusharu. Toiduklastri projektijuhi Kaire Metsa sõnul on selle osatähtsus 17% kogu Eesti töötleva tööstuse toodangust ja 9% ekspordimahust. Kuigi toiduainesektorit on majanduslangus vähem mõjutanud, on konkurents koduturul tugevnenud. „Konjunktuuriinstituudi andmetel on toidukaupade hinnad aasta jooksul langenud pea 7
23.01.2010 Üks küsimus: Milliseks võib kujuneda Raikküla valla eelarve? (Raplamaa Partnerluskogu)
Raikküla abivallavanem Margit Pärna: Raikküla valla eelarves võib tulude vähenemine olla 2010. aastal võrreldes 2009. aasta laekumisega umbes 9 protsenti. Tulumaksu laekumist prognoositakse vähem 4 protsendi ümber. Kulud vähenevad 13 protsenti võrreldes 2009. aasta täitmisega. Kulude vähenemine on osaliselt tingitud Raikküla valla koolivõrgu muutmisest - teatavasti on senise kolme kooli asemel vallas nüüd vaid üks, Kabala põhikool. Kindlasti ei saa vähendada asutuste ülalpidamiseks minima
19.01.2010 Tirooli Leader
Tirooli maakonnas, Austria suurimas turismipiirkonnas, on katseliselt rakendatud ainukesena Austrias piirkondliku regionaaljuhtimise (Regionaalmanagemendi) süsteemi. See on Maavalitsuse juures asuv ja tegutsev, kuid mittetulundusühingu juriidilises vormis olev üksus, mis koordineerib enamike maakonnas toimivate arenguprogrammide (sotsiaalfondi, ettevõtluse arendamise, keskkonnakaitse, kultuuri-, spordi jm programmid). Eesmärgiks on erinevate EL ja siseriiklike programmide koordineerimine ja ha

UUDISED

E24: Minna Sahver üllatab eriliste marmelaadidega (Raplamaa Partnerluskogu)

Samal teemal veel:

Sisulehed

Uudised