EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: LEADER strateegia avalik arutelu Orjaku külamajas

Allikas: Hiidlaste Koostöökogu
19. november 2013. a

14. novembri õhtul olid Orjaku külamajas koos piirkonna edumeelsed elanikud, et arutelda järgmise perioodi, st Euroopa Liidu aastete 2014-20 maaelu arengu üle Hiiumaal ja täpsemalt Käina valla lõunaosas. Koos ekspertide, Aivi Telviku ja Matti Lüsi, ning Koostöökogu tegevjuhiga kogunes kolmteist inimest, mis on parast seltskond ajurünnakuks.

Strateegiaprotsess jätkus järgmisel päeva õhtul Viskoosa valitsejamajas. Neljapäeval, 21. Novembril kl 18 ootame kõiki Kärdlasse, Tuuru-majja Vabrikuväljakul. Neid arutlusõhtuid tuleb veelgi, iga kord on erinev teema arutuse all, seega võidab see, kes kõigist semianridest osa võtab. Igal korral saab uut infot Hiiumaa arengute kohta eri piirkondades, iga kord saab sõna sekka öelda uue strateegia kujundamisesse.

Hiiumaa integreeritud arengustrateegia 2014-20 on dokument, mis põhineb Hiiumaa üldisel arengustrateegial, käsiteldes teemasid, mida saab Maaelu arengustrateegia 2014-20 raames LEADER meetme läbi toetada.

Algatuseks ja mõtete käima lükkamiseks tõime esile väljapaistvamad projektid, mis seni on koostöös Hiidlaste Koostöökogu (LEADER toetusel) ja projekte läbi viinud vabaühenduste, omavalitsuse ja ettevõtjatega tehtud. Neid sai pikk nimekiri, kaugeltki mitte kõikehõlmav, kuid keskenduv edulugudele. Nimestikus võtsime mõnel puhul arvesse ka teised PRIA poolt rahastatavad projektid, sest tihtipeale on Koostöökogu toetatud projektid osaks paiga arenduse terviklikkuses: Orjaku sadama arendus koos külaseltsi maja ja pubiga; kalasadama arendus; Kassari rahvamaja arendus; Kassariotsa ja OÜ Mainegrupp arendused turismimajanduses, mis on muljetavaldavad. Õunaaedade ja õunamahla tootmine (Triinu ja Ants Kirsi); Vetsitalli juurdeehitus ja leivaahi ning vanaaja toidusedeli juurutamine. Lamba- ja veisekasvatuse hoogustumine ja vaieldamatult üks Koostöökogu suurprojekt ja Eesti-tasandi edulugu, mis tipneb Vaemla tootearenduskeskuse käivitamisega. Keraamikaahju investeering – Kristi Kuurme; Puulaiu kalurimaja ja kõrtsi väljaehitamise alustamine; Puulaevad Triinu ja Ann, traditsioonide taaselustamine piirkonnas; Väikeettevõtluse edenemine: puit – Martti Kivimägi; Käina kiriku taastamiseks projekteerimine ja Käina Kultuurikeskuse projekteerimise kaks taotlust.

Kohal olnud tõid välja ka probleemid, mis tuleb lahendada, või vähemalt leida neile leevendused. Nimekiri probleemidest ja järgmisel programmiperioodil hädapäraselt ees ootavatest töödest näeb välja nii: Elanikke ja lapsi on liiga vähe nii piirkonnas kui kogu maakonnas. Käina Kultuurikeskuse väljaehitamist ei ole saanud alustada (rahastus). Käina kiriku restaureerimine tuleb läbi viia; Kassari rahvamaja veevärgi, kanalisatsiooni ja küttesüsteemide väljaehitamine; Orjaku sadama kolmas maja – saunamaja ootab välja ehitamist; Ettevõtluse hoogustamine. Vaemla omatoodangu väljaarendamine ja turustamine. Kohaliku toodangu väljaarendamine ja turustamine: õunad, kala, muda, õlu, liha (lammas, veis), astelpaju ( Tiit Kaevats...), roog. Liiga lühike turismihooaeg. (Eesmärk: olgu varakevadel või sügisel – tegelikult alates 20. augustist - lahti vähemalt ükski koht söömiseks, ööbimiseks). Turismi tootearendus ja ühisturundus.

Mis on meie võimalused sel globaliseerumise tõttu väheneva elanike arvuga saarel? Kokku tulnud arvasid nii: Linnastumisest väsinud inimeste arvu kasv. Suureneb soov peret luua ja lapsi kasvatada turvalises maakeskkonnas. Samuti ollakse üha enam nõus pensionipõlve veetma rahulikumas keskkonnas. Põhjamaades on kasvav trend perega maale elama kolida. Inimhing ihkab „oma saart“. Välismaalaste kasvav huvi kolida elama väljaspoole linnasid. Juurte juurde tagasi!

Hakkasime täpsemalt lahkama võimalust, et linnastumisest väsinud inimeste arv kasvab ja inimesed tulevadki elama Hiiumaale, siis mis see meile kaasa toob? Või miks nad peaksid tulema? Hiiumaa poolt rääkisid meile ammutuntud tugevused: Eelkõige turvalisus (nii füüsiline kui sotsiaalne turvalisus), mida me ise tunnetame ja ka mujalt tulnud on kinnitanud; puhas keskkond ja suhteliselt hea taristu. Oma tuntav ajalugu, sellest lugu pidamine ja uhkust tundmine ehk identiteet. Lähedus tähtsatele ja vajalikele kohtadele saarel (lühike tee). Saarelisus ja eestikeelsus, vähe elanikke, mis tähendab, et „ruumi on“. Lihtne käivitada ettevõtlust ja selleks ka inspireeriv keskkond, ning suhteliselt head ühendused.

Miks sellisest suurepärasest kohast aga ikkagi vähe inimesi osa saab, selgus edaspidsest arutelust: Haigla on, aga ei anna piisaval tasemel teenuseid; majanduslik ebaturvalisus ja korporatiivsus; väike elanike arv, mis toob kaasa piiratud turu, mis omakorda põhjustab ebakvaliteetsete teenuste pakkumise. Väikeettevõtja on sunnitud mitme erineva alaga tegelema, et ära elada, sest saarelisusest tingitult on turg väike; Vähene konkurents soosib mugavust ja asjade aeglast liikumist. Hiidlaste ettevaatlikkus, liigne kaalutlemine ja argus otsustada (aeglus). Maa ja kinnisvara hind on suhteliselt kallis võrreldes muude maapiirkondadega mandril. Vaba elamufondi on vähe. Kogukonnas on raske saavutada konsensust üheskoos pingutamiseks.

Mis meid ohustab väljaspool meie kogukonda? Riigi (regionaal-) poliitika ebasoodsaks muutumine (ühendused, teenuste kättesaadavus jne); Kasvav regionaalne konkurents, millele me võime alla jääda just ühendust kallinemise tõttu; Eesti halduskorralduse negatiivsed muudatused. Läänemere reostusoht, mis ühe korraga kriipsu tõmmata kogu turismimajandusele. Alarahastus vähendab sisemist turvalisust, mida näeme juba päästeteenistuste ja kiirabiteenuse kokku tõmbamise näitel. Surve all hakkavad toimuma negatiivsed protsessid, mis loomulikult juba praegu väljenduvad negatiivsete kajastustena meedias – aga meediausku Eesti rahvas on – ja negatiivne Hiiumaa/Hiiumaalt kuvand võimendub.

Muuseas, LEADER ametlik nimi on uuel perioodil Kogukonna juhitud kohalik areng, inglise keelse lühendiga CLLD. Loodetavasti ei visata Euroopa nurka hästi välja töötatud ja turustatud kaubamärki LEADER.

Juuni 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
     


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo