EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAABLOGI: 10 punkti, mida peaks teadma Läänemere kala söömisest

Allikas: Maablogi, Martin Minjajev,
19. november 2013. a

Eile rääkis põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev Terevisioonis Läänemere kalade dioksiinisisaldusest. Toome välja 10 punkti, mida kalasõber peaks teadma Läänemere kalast ja selle söömisest. Eestis müüdav kala on tervisele ohutu.
Ärge nõudke turul suuremat räime. Keskmine räim on tervisele täiesti ohutu ja seda võiks süüa kuni 300g nädalas. Foto: Tiit Koha

Ärge nõudke turul suuremat räime. Keskmine räim on tervisele täiesti ohutu ja seda võiks süüa kuni 300g nädalas. Foto: Tiit Koha

Jah, maailma enim uuritud veekogu Läänemerd iseloomustab mitmete saasteainete kõrge tase. Dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB-sid on kokku umbes 400 erinevat ühendit, millest toksilised on umbes 30 – Läänemere kalad sisaldavad rohkem saasteaineid kui Põhja-Atlandi kalad. Need ühendid säilivad pikaajaliselt keskkonnas, bioakumuleeruvad toiduahelas ning võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda.
Tervisele ohtlikku dioksiini leidub kõige rohkem Läänemere põhjaosas, eriti Botnia lahes. Soomes lahes on seda vähem ja mere lõunaosas on olukord üsna rahuldav. Teadlaste andmed näitavad, et olukord Läänemeres on paranemas.
Ennekõike on probleem seotud loodusliku lõhe (NB! mitte kasvanduse lõhe) ja räime ehk rasvase kalaga, kuna dioksiin ladestub rasvkoes.
Keskmisest kõrgema riskiastmega dioksiinide toksilise toime suhtes on üldjuhul lapsed ja noorukid kuni 18. eluaastani. Eriti aga vastsündinud, vanurid, rasedad ning need, kellel on allergilised haigused, verehaigused, kopsutuberkuloosi aktiivsed vormid, kesknärvisüsteemi haigused, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid.
Eesti ei luba oma turule ohtlikku kala – räimed ja kilud sorteeritakse suuruse järgi ning müüa tohib praegu ainult kuni 17cm pikkust räime ja kuni 12,5 cm pikkust kilu. Selline räim ja kilu on tervisele ohutu. Eestis püütakse looduslikku lõhet väga vähe (nt 1. novembri seisuga on Eesti kalurid püüdnud ca 1566 isendit) ja Eestisse imporditakse peamiselt kasvanduste lõhet.
Ärge nõudke turul suuremat räime! Keskmine räim on tervisele täiesti ohutu.
Menüüs peaks olema natuke räime, natuke lõhet, aga kindlasti koha, ahvenat ja lesta ehk vähem rasvaseid kalu.
Kilu, räime, angerjat ja meriforelli võiks süüa kuni 300g üht liiki kala nädalas. Kalakonservide sõbrad võiksid piirduda 360 g sprottide ja 480 g vürtsikiluga nädalas.
Läänemerest püütud lõhet (NB! Ei käi kasvanduse lõhe kohta!) ja jõesilmu võiks süüa 1-2 korda kuus, kokku kuni 500g.
Teadaolevalt on kala hea oomega-3 rasvhapete allikas ja iseäranis rasvase kala tarbimine on kasulik südameveresoonkonnale. Kala tarbimisest ei tohi kindlasti loobuda, aga soovitatav on hajutada terviseriske ja süüa erineva rasvasisaldusega kalu.

Vaata ka, mida rääkis Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev dioksiinidest Terevisioonis: http://uudised.err.ee/index.php?06291454.

Rohkem infot dioksiinide seirest Põllumajandusministeeriumi (aastad 2002-2008) ja Veterinaar- ja Toiduameti (alates 2007) kodulehtedel.

MAABLOGI: Mis on jääk- ja saasteained toidus?

Martin Minjajev, toiduohutuse osakonna juhataja

Aprill 2024
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
TAS:Sibulatee ootab Peipsi äärde kalapuhvetite päevale 3500 külalist
PRIA: Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt algab sel aastal 20. mail
EIT: Avatud on kandideerimine ettevõtlusprogrammidesse
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 19. aprill 2024 (4/2024)
EPKK ootab kodumaiseid toidutootjaid Pääsukesemärki taotlema
MAAELUVÕRGUSTIK: Arukate külade kogumik toob fookusesse kogukonnapõhised ja nutikad ettevõtmised Eesti maapiirkondadest
LEADER infokiri 2024 (nr 4/133)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 8 (548)
MAAELUVÕRGUSTIK: Loodusturism kui elustiiliettevõtlus maapiirkonnas
ARIA2024: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2024" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Jäätmekäitluse ja ringmajanduse teemaline õppereis Harjumaal
MAAELUVÕRGUSTIK: Põllumajandusjäätmete ja ringmajanduse teemaline seminar-õppereis Pärnumaal
EMIS, NOORTALUNIKUD ja MAAELUVÕRGUSTIK: Eesti maaelu tuleviku foorum Euroopa Parlamendi kandidaatidega
METK: Esitluspäev FIE Airi Külvet juures “Tingimuslikkus ja ökokavad – 2023. aasta kogemus ja muudatused 2024. aastal”

3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo